november 29, 2023

Hei FitQ trennisõbrad!

Meil on suurepärane uudis kõigile teile, kes olete aktiivselt osalenud meie platvormil. Soovime tänada teid, tehes teie FitQ kogemuse veelgi erilisemaks – seetõttu loosime välja 1000 EUR väärtuses Estravel reisikrediiti!

Kes saavad osaleda? Kõik praegused Premium- ja tasuta liikmed, aga ka uued huvilised, on teretulnud osalema.

Kuidas osaleda? Osalemine on lihtne. Iga kord, kui võtate vastu väljakutse või olete aktiivsed platvormil saate võimaluse saada oma nimi loosikorvi, kui täidate väljakutse tingimused (näiteks, kogute täis nõutud arvu punkte). Mida rohkem väljakutseid teete ja aktiivsem olete, seda suuremad on võiduvõimalused. Iga väljakutse eel vaata, mis tingimustel kasutajad loosis hääli saavad.

Punktide kogumine? Koguge 5000 punkti ja osalete erilises loosirattas. Kui kogud vähemalt 5000 punkti kuus, mis on tegelikult isegi vähem kui 200 punkti päevas, siis saad ühe hääle hooaja lõpuloosile. Selleks tuleb teha pisut rohkem kui 15 minutit trenni päevas või ca pool tundi üle kahe päeva. Võitja selgub juba kevadhooaja lõpuks. Täpse loosimise kuupäeva mais-juunis täpsustame ja see oleneb pisut meie tulevase väljakutsete toimumise kuupäevadest.

Tehniline küsimus? Küsi meie klienditoelt! Kui tekib tehniline küsimusi, kuidas asjad käivad, siis vastame teie küsimustele. Kasuta selleks rohelist vestlusakent.

Ära jäta võimalust kasutamata – võida FitQ hooaja peaauhind! Nautige liikumist ja osalege reisikrediidi loosimises. FitQ – meie eesmärk on teie liikumine eriliseks muuta!

Energialaenguga

FitQ meeskond

november 27, 2023

Veeda enda pühad aktiivselt ja võta vahelduseks ette midagi teistsugust ja mängulisemat, kutsu enda sõbrad punti ja tulge tehke kaasa meie jõulukuu väljakutset!

Tule registreeri end väljakutsesse kas üksi või tiimiga ning jälgi programmi etteantud treeninguid või leia FitQ platvormilt endale sobiv ning koguge tiimiga punkte. Top 10 tiimi saavad võimaluse osaleda 1000€ Estraveli reiskrediidi auhinnaloosis! Loe lähemalt auhinnaloosist siit.

JõuluQ ’23 väljakutse toimub perioodil 01.12.23 – 24.12.2023

Tule pane end väljakutsele kirja juba täna siit lingilt

Väljakutsesse registreerumine on TASUTA!

FitQ Premium liikmetele kingime paketiga liitudes ligipääsu ka Geneto toitumisäpile ning boonusena on Premium kasutajale iga päev uued treeningud, personaalne tagasiside küsimine ja võimalus rohkem tennipunkte koguda. Loe Geneto ja FitQ kampaania kohta lähemalt siit.

Tasuta kasutajatele on iga päev 1 tasuta päevavideo ning võimalus vahvast väljakutsest osa saada ning tiimiga punkte koguda.

Kes on väljakutse treenerid?

Kristi Möldri

Kristi on olnud rühmatreeningute treener ligi 20 aastat. Täiskohaga annab ta igapäevaselt trenne MyFitness spordiklubis, kus ta on võitnud 4 aastat järjest MyFitnessis “Top Trainer” auhinna, mis põhineb külastatavuse arvul. Kristi on olnud terve elu tantsija, seetõttu on tema lemmiktreeningud erinevad tantsulised treeningud, aga samuti meeldib talle ka välja mõelda erinevaid funktsionaalseid lihastreeninguid.

Rasmus Kala

Rasmus on olnud spordiga seotud juba lapsest saati ning eriti südamelähedane on jalgpall, mida on mänginud tänaseks 17 aastat, viimased 5 pool-professionaalsel tasemel.

Treenerina on ta sihikindel ja motiveeritud ning spetsialiseerunud jõutreeningutele nii harrastajatele kui ka igal tasemel sportlastele.

Rasmuse eesmärk on sinus tekitada treeningharjumus ja soov ning tahe muuta oma elukvaliteeti paremuse poole. Ta pooldab teadmiste ja kogemuste kombineerimist treeningutel, et need oleksid sinu jaoks maksimaalselt kvaliteetsed ja mõtestatud.

  • Tartu Ülikooli sporditeaduste bakalaureusekraad
  • Jõutõste ja jõusaali EKR 3-4 treenerite tasemekoolitus
  • Tartu Ülikooli Korvpallikooli üldkehalise ettevalmistuse treener

Merike Kangro

Merike on lapsest saati armastanud sporti ning proovinud väga palju spordialasi – harrastajate klassis võitnud rulluisumaratone ning olnud noorte Eesti meister bowlingus. Treenerina on ta töötanud alatest aastast 2015, kui omandas Jumping’u ja deepWork litsentsid. Hetkel juhendab ta palju erinevaid treeninguid – beebide ja väikelaste ujutamine, vesiaeroobika, HIIT, KST, BBL, tantsuline aeroobiga jne.

Miks peaksid väljakutsega liituma?

  • Mängulised treeningud jõulude meeleolus
  • Treeningharjumuste tekitamine on parim kingitus, mille saad enda kehale ja tervisele teha
  • Platvormil väljakutset kaasa tehes on kergem leida motivatsiooni, sest näed teisi liikmeid ja tiime ka pingutamas
  • Ette antud treeningkava on lihtne jälgida ja treeninguid saad teha endale sobival ajal
  • Treeningud on kiired, intensiivsed ja efektiivsed, päevastele treeningutele on alati valikus ka asendustreeningud
  • Treeneritelt saab küsida nõu ja tuge eesmärkide saavutamiseks
  • Väljakutset läbides tunned end energilisemalt, tugevamalt ning enesekindlamalt
  • Võistlusmoment! Väljakutses näed teiste progressi

Väljakutse juhend

1.Liitumine

Väljakutses osalemiseks tuleb igal osalejal logida sisse olemasoleva FitQ kontoga või selle puudumisel luua uus konto. Konto loomine on tasuta. Seejärel registreeri siin väljakutse lehel kas üksinda või enda tiim väljakutsesse.

2.Tiimi moodustamine

Ühel tiimiliikmel tuleb registreerida oma tiim registreerumisvormil. Tiimi saab hiljem liikmeid juurde lisada, selleks sisene väljakutsesse, vali menüüs “Tulemused” ning leia nupp “+LISA UUS LIIGE”.

Tiimiliikme meiliaadress peab olema sama, millega tema FitQ konto on varasemalt registreeritud. Kui kontot ei ole, siis tuleb konto luua.

Kõikidele osalejatele saadetakse meilile kinnituskiri. Kui kinnituskirja ei leia, siis tasub kontrollida rämpspostkasti (spam) ning veenduda, et tiimiliikme meiliaadress on õigesti sisestatud.

Kui tiim on registreeritud, siis saavad kõik liikmed automaatselt väljakutsesse ligipääsu, selleks tuleb vaid sama meiliaadressiga loodud FitQ kontole sisse logida. Kui kontot ei ole, siis tuleb konto luua.

3.Väljakutse maksumus

Väljakutsesse registreerimine on tasuta. Kõigile kasutajatele on päevas üks valitud trenn meie videokataloogist (kokku 7 erinevat treeningut) tasuta ning FitQ Premium kliendile on iga päev täiesti uus treening.

FitQ Premium pakett on 14.99€/kuus, tule proovi 7 päeva tasuta siit

Eripakkumine aastalõpuni 1=2 FitQ + Geneto Elustiil toitumis- ja liikumisäpp.

Geneto Elustiil on maailma esimene geneetilisel testimisel põhinev toitumis- ja liikumisäpp. Geneto Elustiil aitab kaotada kaalu, ennetada elustiiliga seotud haigusi, pikendada eluiga.

*Pakkumine kehtib kõikidele kasutajatele, kes soetavad FitQ Premium paketi perioodil 20.11.23- 31.12.23. Geneto ligipääs kehtib seni kuni on FitQ Premium pakett aktiivne.
Ostes aastase paketi Stebby kaudu saad ligipääsu mõlemale platvormile kogu aastaks!

PS. meil saab tasuda ka Stebby kaudu!

4.Treeningute sisu ja ülesanded

Videotreeningute kestuseks on 15-30 minutit. Kuna väljakutses osalevad mitu treenerit, siis on varieeruvust ka treeningstiilides. Väljakutsest leiab nii lühikesi ja intensiivseid kui ka lõõgastavamaid treeninguid. Kogu treeningute kava on üles ehitatud nii, et see katab kõik sinu olulisemad lihasgrupid.

5.Vajaminevad vahendid

Treeningute kaasa tegemiseks kodus ei ole enamasti vaja muud kui treeningmatti. Olenevalt sinu treenituse tasemest võid kõiki trenne muuta enda jaoks alati väljakutsuvamaks, kasutades selleks lisaraskusi nagu hantlid või kummilindid.

6.Punktide arvestamine väljakutses

JõuluQ punkte edetabelis arvestatakse FitQ punktide süsteemi järgi:

Punkte saab teenida treeningvideote vaaatamise eest. Premium kasutaja teenib 10 punkti trenniminuti eest, tasuta kasutaja 6 punkti trenniminuti eest. Arvesse läheb ükskõik milline videotreening FitQ platvormil. Lisaks saab punkte AI testide eest (näiteks 1 kükk = 1 punkt). Programmides saab ülesande tehtuks märkimise eest 125 punkti ja Premium kasutaja saab 250 punkti. Tiimiliikmete punktid liidetakse tulemuste tabelis kokku.

7.Võitjad selguvad

Kui teed ilusti kõik treeningud ja ülesanded kaasa, siis on suurima punktisummaga tiimiliikmetel võimalus võita loosiauhindu. Võitjad teatame hiljemalt 27.12.2023

Tule veeda pühad aktiivselt koos oma sõpradega ning kohtume JõuluQ väljakutses!

november 22, 2023

Kui meil tuleb tunne, et tuleb ükskord ometi kaalust alla võtta ja elustiil tervislikuks muuta, siis kipume kalduma kahte äärmusse – kas hullumeelne näljutamine, nii et energia kaob ja midagi teha enam ei jaksa või siis vuhime kõvasti trenni teha ja pärast toidulaua taga anname niimoodi kuuma, et kaalulangetamise efekti meie trennil küll polnud.

Nagu väga paljude asjadega siin elus on kaalu langemise eesmärkide puhul vaja leida hea tasakaal, mis ei tekita meile ka liigset vaimset koormust – muidu jääb meie kaalulangetuskampaania kestma lühemalt kui maapinnale langevad esimesed lumeräitsakad.

Teame ju küll, aga ikka ei tee

Tegelikult me teame kõik suurepäraselt, et kaalu langemiseks peab meie kehas olema mõõdukas kaloridefitsiit – sisse peab minema vähem kui ära jõuame kulutada. See on maailmas ainuke päris lollikindel lahendus ja igasugu erinevad dieedinipid, nagu keto või erineva pikkusega paastumised, on ainult vahendid selle seisundi saavutamiseks võimalikult talutava pingutusega.

Tartu Ülikooli liikumisteaduste doktorant, FitQ peatreener  Krete Junson toob välja, et põhjused, miks inimestel kaalulangetus ebaõnnestub, on peamiselt asjaoludes, et puudub pädev ülevaade oma tegevustest ja kaotatakse enesekontroll. Toidukordade ja liikumise üle päeviku pidamine nõuab küll teatavat vaimset pingutust, aga see tagab garanteeritult tulemuse, mida huupi enesepiitsutamine ei pruugi tagada.

Jõuluhooaja 2023 eripakkumine

Selleks, et su teekond oma unistusteni oleks võimalikult lihtne on Eesti kõige põhjalikum ja parem toitumis- ja liikumisäpp Geneto Elustiil ja Eesti suurim virtuaalne treeningplatvorm FitQ löönud projektipõhiselt käed ja teevad 2023. aasta jõulukuul oma kasutajatele erakordse ühispakkumise, millelaadset erinevad ettevõtted harva on koos teinud.

Ülihea toitumisäpp ja suurepärane treeningrakendus on sel perioodil saadaval ühe hinnaga! Osta ükskõik kumb teenustest ja saad teise neist kauba peale. Ikka selleks, et aidata sind endale seatud eesmärkideni.

Toitumis- ja treeningnõustaja usub, et tegu on võitmatu kombinatsiooniga

“Kaalulangetamises on võtmetähtsusega leida tasakaal, mis toetab nii keha kui ka vaimu. FitQ ja Geneto Elustiil aitavad Sul seda tasakaalu saavutada, muutes Sinu teekonna nauditavaks ja jätkusuutlikuks,” ütles Krete Junson. Junson on teinud oma karjääri jooksul koostööd ka Geneto Elustiili platvormi tegijatega ja tunneb ka seda platvormi ja selle võimalusi põhjalikult.

„Geneto Elustiil on Eestis kindlasti kõige põhjalikum toitumisäpp, kuna pakub erinevalt konkurentidest, korraga nii toitumspäevikut kui retseptikogu. Lisaks on ainulaadne võimalus soovijatel teha geenitest, mis võimaldab toitumist isikustada ja võimalikke terviseriske veelgi vähendada,“ kiitis Junson.

FitQ puhul on ainulaadne, et erinevalt teistest treeninguid pakkuvatest platvormidest on erinevate treeningstiilide ja programmide valik uskumatult mitmekülgne ning valik täieneb peaaegu igapäevaselt. „Kui need kaks asja kokku panduna ei anna tulemust, siis te lihtsalt ise ei võtnud end kokku ja ei kasutanud neid,“ andis Junson kõigile kasutajatele kvaliteedigarantii, kes teekonna nende platvormide abil järjekindlalt ette võtavad. 

Tuleviku osas jäävad otsad lahti

Eripakkumine kehtib 2023. aasta lõpuni. Miks mitte kauem? Uurisime Geneto Elustiili tegevjuhi Jaak Sarve käest, kas tulevikus on plaanis sellist superpakkumist veel teha või jääb praegune ainsaks korraks.

“Hetkel on tegemist ühekordse koostööprojektiga, kuid me jälgime huviga, kuidas see kasutajatele meeldib – kas see aitab ka efektiivsemalt kaalu langetada ja kasutajate motivatsiooni tõsta. Olen ise Geneto Elustiili äpi loomise käigus kaotanud 20 kg kehakaalu. Oma kogemusest tean, et toitumise ja treeningute ühendamine viib sihile, annab hea enestunde ja muudab meele rõõmsaks. Otsime pidevalt uusi võimalusi, et pakkuda kasutajatele veelgi paremat toodet. Kui FitQ videotreeningud ja väljakutsed aitavad kasutajatel paremini sihile jõuda, siis kindlasti kaalume koostöö jätkumist ka tulevikus,” arvas Sarv.

Vaata lähemalt FitQ.me või Geneto.com

Pakkumist saad kasutada kohe, ostes FitQ kuutellimuse siit

PS. selleks, et meie olemasolevad kasutajad ei tunneks, et nad on heast pakkumisest ilma jäetud, võtame kõikidega eraldi ühendust ja anname märku, kuidas oma kingituse kätte saate.

mai 11, 2023

Meie treeneritelt küsitakse sageli: miks mul on alaseljavalu paremal/vasakul pool või närvivalu alaseljas? Samuti, et millised võiks olla alaseljavalu ravijuhendi harjutused?

Kahjuks ühtset vastust – sinu selg valutab sellepärast, et … ja tee seega selliseid harjutusi – ei ole. Miks? Sest seljavalu võib olla põhjustatud mitmest erinevast faktorist.

Siin on 2 peamist alaseljavalu põhjust:

1. Halb kehahoiak ja pikaaegne ühes asendis olek

Pikaajaline istumine või seismine võib põhjustada kehahoiaku probleeme, mis võivad lõpuks kaasa tuua alaseljavalu. Kui keha on pikka aega ühes asendis, võivad tekkida kehahoiaku probleemid, mis koormavad ebaühtlaselt seljalihaseid ja lülisammast. Näiteks istumine pikka aega ühes asendis võib viia selgroo ja vaagnapiirkonna lihased pinge alla, mis omakorda võib põhjustada alaseljavalu.

Kuid alaseljavalu probleeme saab tekitada ka seismine, eriti kui seda tehakse pikka aega ilma pausideta. Seistes on kehakaal koondunud jalgadele ja selgroogu toetavad lihased peavad seda kaalu tasakaalustama. Kui need lihased muutuvad väsinuks või nõrgaks, võib see põhjustada selgroo ebastabiilsust ja valulikke pingepunkte seljas.

Lisaks võib pikaajaline istumine või seismine viia keha lihaste nõrgenemisele, mis omakorda on sageli alaseljavalu põhjuseks. Kui inimene on pikka aega liikumatult ühes asendis, ei kasutata lihaseid nii palju kui peaks, muutuvad need nõrgemaks. See võib põhjustada selgroo ülekoormust ja valu.

Seega on oluline, et kui sa pead palju ühes asendis istuma või seisma, püüaksid oma kehahoiakut regulaarselt muuta, et leevendada seljalihaste pingeid. Samuti on soovitatav võtta pausid ja teha venitusi, et hoida seljalihased tugevad ja painduvad. Just see võib aidata sul vältida alaseljavalu tekkimist. NB! Vaata ka ideid, kuidas kontoris töötades aktiivne püsida!

2. Stress

Stressi halvast mõjust tervisele oled kindlasti juba palju kuulnud. Kas teadsid aga, et stress võib olla üks tegur, miks su alaselg valutab? Põhjuseks on see, et pikaajaline stress põhjustab sageli kehas lihaspingeid, eriti seljalihastes, mis võivad lõpuks viia valuni alaseljas.

Kui keha on stressis, eritub stressihormoon kortisool, mis võib suurendada lihaspingeid ja põhjustada seljal pingepunkte. Samuti kaasneb stressiga sageli halb kehahoiak ja lihaste ülepinge. Näiteks võib stressis inimene olla kogu päeva jooksul üle keha pinges, sealhulgas seljalihased.

Lisaks võib stress põhjustada ka keha lihaste nõrgenemist. Kui inimene on stressis, kipuvad ununema ka teised tervise põhitõed. Sealhulgas tervislik toitumine ja liikumine. Viimane on aga selge põhjus nõrkadele seljalihastele. Nõrgad lihased on suurema vigastusohu põhjustajad.

Seega on oluline, et inimesed tegeleksid stressiga ning leevendaksid seljalihaste pingeid regulaarsete venitusharjutuste ja lõdvestustehnikatega. Samuti on soovitatav, et sa ei unustaks pöörata tähelepanu tervislikule toitumisele ja füüsilisele aktiivsusele.

Veel levinuimaid seljavalu põhjuseid:

Põhjuseid on muidugi veel. Levinuimatest ehk vigastused. Kukkumised, tõstevigastused treeningutel või halb kehahoiak kasvõi koduseid raskusi või lapsi tõstes võivad kõik kaasa tuua alaseljavalu. Samuti ealised iseärasused. Vananemine suurendada alaseljavalu riski, sest vanusega muutuvad lülisammas ja seljalihased nõrgemaks. Nii on suurem oht vigastustele ja neist tulenevatele alaseljavalu riskidele. Kuid ka haigused, sealhulgas skolioos ja artriit.

Alaseljavalu võib olla erineva intensiivsusega ja kestusega ning see võib tekkida äkki või aja jooksul järk-järgult. Kui alaseljavalu püsib pikka aega või muutub talumatuks, on oluline pöörduda arsti poole, et selgitada välja valu põhjus ja alustada sobivat ravi.

Parim ravi on aga ennetus! Tervislik toitumine ja aktiivne liikumine igas päevas on kindlasti võtmesõnaks. Juunis algab meil uus väljakutse, mis keskendub just seljavalu leevendamisele ja ennetamisele. Leia endale sobivaim liikumisviis, et tunda naudingut igast treeningust!

mai 9, 2023

Personaaltreeneritele tarkvara ehitav Eesti iduettevõtte FitQ Studio OÜ omandas samas valdkonnas kümmekond aastat tegutsenud ettevõtte Gymwolf OÜ.

Gymwolf on enam kui 25 000 kasutajaga keskkond, mis võimaldab treenijatel pidada oma jõusaali treeningpäevikut ning personaaltreeneritel luua ja müüa treeningkavasid inimestele, kes oma vormi parandada soovivad ning jälgida nende täitmist ja saada kasutajate tagasisidet.

Tehing toimus osade vahetuse vormis, kus FitQ Studio OÜ omandas Gymwolf OÜ ning Gymwolf OÜ senised osanikud liitusid FitQ osanikeringiga.

Osanikud kommenteerivad

“Gymwolfis on loodud erakordselt võimekas back-end lahendus treeningpäeviku ja -kavade haldamiseks, mida on lihvitud kasutajate tagasiside pealt üle kümne aasta. Meie arendusplaanis oli sellise võimekuse loomine oma platvormi kasutavatele treeneritele ja selle kokkuleppega lühendasime selle toote turule jõudmist vähemalt aasta,” hindas FitQ Studio tegevjuht Marti Soosaar äsjaalanud koostööd.

Gymwolfi looja, tarkvaraarendusettevõtte Mooncascade tehnoloogiajuht ja harrastussportlane Indrek Ulst kommenteeris põhjuseid, miks Gymwolf iseseisvalt ükssarvikuks ei saanud, selliselt: “Koostöös peitub jõud. Me alustasime Gymwolfi 2011. aastal lihtsa jõusaali treeningpäevikuna. Aastate jooksul lisandus aina uusi võimalusi ning mobiilirakendused. 2018-2019 tekkis plaan projekt tõsisemalt ette võtta ja ehitada juurde tööriist, millega treenerid saaksid treeningplaane luua ja oma treenitavaid hallata. Panustasime toote arendamisse väikse tiimiga märkimisväärse hulga töötunde, et 2020. aastal turule tulla. Paraku läksid just siis jõusaalid pikaks ajaks kinni, meil läks tiimi fookus teistele projektidele ning motivatsioon selle tootega tegeleda langes. Spordipisik on siiski jätkuvalt südames ja usun, et koos FitQ Studioga edasi liikudes suudame seni Gymwolfi jaoks loodud lahendustele uue väljundi leida ning selle järgmisele tasemele viia.”

Tulevikuvisioon

Marti Soosaar lubas, et sügiseks 2023 on plaanis tooted omavahel integreerida ning lisas, et Gymwolf loob platvormina ühe väga trendika võimaluse veel. Nimelt saab ühe treenerina pakkuda oma kavasid hästi struktureeritud ja analüüsitaval moel ka AI. “Kas ja millal AI võtab kavade koostamise musta töö üle ja personaaltreenerile jääb vaid cheerleaderi roll, eks seda saame näha lähema 3-5 aasta jooksul,” mõtiskles Soosaar.

FitQ Studio OÜ on tarkvara platvorm personaaltreeneritele ja kodus treenijatele, mis kasvas välja Stebby OÜ keskkonnast 2020. koroona-aastal.

märts 3, 2023

Tervislik toitumine on üks olulisemaid komponente, mis mõjutavad meie üldist tervist ja heaolu. Kuid paljud inimesed teevad vea, kui hakkavad järgima äärmuslikke dieete, et kiiresti kaalust alla võtta. Sellised dieedid ei ole tavaliselt jätkusuutlikud ning kaal tuleb hiljem tagasi. Seetõttu on oluline leida viise, kuidas luua tervislikud toitumisharjumused, mis jäävad püsima.

Kuidas luua tervislikud toitumisharjumused, mis jäävad püsima?

Üks võimalus tervislike toitumisharjumuste loomiseks on jälgida tervisliku toitumise põhimõtteid ja piirata töödeldud toidu tarbimist. Töödeldud toidud on tavaliselt kõrgema kalorsusega, vähese toiteväärtusega ning sisaldavad palju lisatud suhkrut ja soola. Tervislik toitumine peaks sisaldama palju erinevaid värskeid puu- ja köögivilju, täisteratooteid, proteiini, tervislikke rasvu ja piisavalt vett.

Alusta muutustega samm-sammult

Uuringud on näidanud, et väikeste muudatustega võib saavutada suuri tulemusi tervisliku toitumise alal. Üks võimalus on hakata järk-järgult lisama tervislikke toiduaineid oma igapäevasesse menüüsse, selle asemel, et kõike korraga muuta. Samuti on oluline leida endale sobiv viis toidu valmistamiseks ja planeerimiseks ning varuda tervislikke snäkke, et vältida suure kalorsusega toidu tarbimist.

Nt see uuring võrdles nelja erinevat dieeti (sh Atkinsi dieeti) ja leidis, et kõik need dieedid viisid kaalulanguseni, kuid kõige olulisemaks teguriks oli see, et inimesed pidasid kõige paremini kinni dieedist, mida nad tajusid kõige sobivamana. Teises uuringus leiti, et suuremate portsjonite söömine viib suurema kalorite tarbimiseni ja seega kaalutõusuni. Seetõttu võib väikeste portsjonite söömine olla üks võimalus tervisliku kaalulanguse saavutamiseks.

Need uuringud rõhutavad, kui oluline on muuta oma toitumisharjumusi järk-järgult, kohandada neid vastavalt enda vajadustele ja eelistustele ning alati võtta arvesse toidu kogust ja kvaliteeti.

Kuidas pääseda nõiaringist?

Kevade alguses kipuvad paljud naised hakkama äärmuslikke dieete pidama, et suveks vormis olla. Näiteks ühes 2014. aastal tehtud uuringus selgus, et umbes 80% naistest, kes olid kevadel hakanud dieeti pidama, ei suutnud oma eesmärke saavutada ja kehakaalu tuli hiljem uuesti juurde. Kuid selline käitumine võib lõpuks viia nõiaringi, kus kaal väheneb lühiajaliselt, kuid tuleb hiljem tagasi. Lisaks võib äärmuslike dieetide pidamine põhjustada tervisele kahjulikke tagajärgi.

Selle asemel soovitatakse järgida tasakaalustatud toitumisplaani, mis sisaldab mitmekesist toitu ja toetab pikaajalist kaalulangust. Tasakaalustatud toitumisplaan peaks sisaldama piisavas koguses valku, süsivesikuid ja tervislikke rasvu ning võimaldama tarbida ka mõningaid suupisteid, et vältida liigset näljatunnet.

Tervislikud treeningharjumused toetavad pikaajalist kaalulangust!

Lisaks tasakaalustatud toitumisplaanile on oluline leida ka tervislikke treeningharjumusi, mis toetavad pikaajalist kaalulangust. Treening peaks olema regulaarne ja mitmekesine ning hõlmama nii kardiotreeningut kui ka jõutreeningut. Regulaarse treeningu abil saab tugevdada lihaseid ja parandada ainevahetust, mis võib aidata kaasa kaalulangusele.

Uuringus leiti, et vastupidavustreeningul (jõutreeningul) on mitmeid tervislikke eeliseid, sealhulgas tugevam lihasmass ja -jõud, parem luutihedus, suurenenud ainevahetuse kiirus ja vähenenud risk mitmete haiguste tekkeks nagu südamehaigused ja diabeet. Kardiotreeningul on samuti palju tervislikke eeliseid, nagu suurenenud kardiovaskulaarne vastupidavus ja parem vererõhu kontroll. Seega soovitatakse treeningprogrammi lisada nii vastupidavus- kui ka kardiotreeningut ning teha seda regulaarselt ja mitmekesiselt, et saavutada maksimaalne kasu tervisele.

Piirav toitumine põhjustab terviseprobleeme

Piiranguid ja äärmuslikke dieete tuleks vältida, kuna need võivad põhjustada toitainete puudust ja terviseprobleeme. Pigem peaks keskenduma tervislikule ja tasakaalustatud toitumisele, mis on pikaajaliselt jätkusuutlik ning toetab keha ja vaimu tervist.

Millal on parim aeg süüa, enne või pärast treeningut?

Parim aeg süüa enne või pärast treeningut sõltub inimese individuaalsetest vajadustest ja treeningu tüübist. Üldiselt soovitatakse enne treeningut süüa kerge eine, mis sisaldab süsivesikuid ja valke ning aitab tagada piisavat energiat treeninguks. Näiteks võib süüa banaani ja jogurtit või täistera võileiba kalkuniliha ja juustuga.

Pärast treeningut soovitatakse süüa valgurikast toitu, mis aitab kehal taastuda ja tugevdada lihaseid. Näiteks võib süüa kanafileed ja köögivilju või jogurtit puuviljadega.

Kuid igal inimesel on erinevad toitumisvajadused ja treeningueelistused, seega on oluline leida oma keha jaoks sobiv aeg ja toitumisplaan.

Kas õhtul söömine teeb paksuks? Millal võiks olla sinu päeva viimane toidukord?

Viimase toidukorra aeg sõltub inimese individuaalsetest vajadustest ja elustiilist. Kui lähed varakult magama, siis võiks viimane toidukord olla paar tundi enne magamaminekut. Kui lähed magama hiljem, võib viimane toidukord olla ka hilisõhtul.

Üldiselt soovitatakse vältida rasket toitu enne magamaminekut, kuna seedimine võib häirida und ja põhjustada ebamugavustunnet. Samuti võib raskes toidus sisalduv suhkur ja rasv mõjutada keha ainevahetust negatiivselt.

Ühes uuringus uuriti erinevate süsivesikute tarbimise ajastuse mõju kaalukaotusele. Uuringus osalejatele anti ühesugune dieet, kus kaloraaž oli sama, kuid üks rühm tarbis enamuse oma süsivesikutest hommiku- ja lõunasöögi ajal ning teine rühm sõi suurema osa süsivesikutest õhtusöögi ajal. Kuue kuu pärast leiti, et rühm, kes sõi suurema osa süsivesikutest õhtusöögi ajal, kaotas rohkem kaalu kui teine rühm. Samuti täheldati hormonaalseid muutusi, mis võivad soodustada kaalukaotust.

Seega, selle uuringu tulemused viitavad sellele, et õhtusöögi ajal süsivesikute tarbimine ei pruugi tingimata kaasa tuua kaalutõusu, kui üldine kaloraaž on kontrolli all. Siiski võib olla kasulik vältida rasket ja rasvast toitu hilisõhtul, kuna seedimine võib häirida und. Päeva viimane toidukord võiks olla vähemalt paar tundi enne magamaminekut, et seedimine saaks lõppeda enne uneaega.

Kokkuvõttes on oluline mõista, et tervisliku toitumise ja heaolu saavutamiseks ei ole vaja radikaalselt oma eluviisi muuta. Väikesed muudatused igapäevases toitumises ja treeningrutiinis võivad anda suuri tulemusi. Oluline on leida tasakaal ja teha kehale head, mitte piinata seda äärmuslike meetoditega. Seega on vajalik oma ellu tuua püsivad muutused. Just selline väljakutse on ka FitQ-l märtsis. Vaata ja ühine!

Seega, kui soovid saavutada püsivaid tulemusi, keskendu tervislikule toitumisele ja regulaarsele treeningule. Alusta väikeste sammudega ja järk-järgult lisades tervislikke harjumusi oma igapäevaellu. Oluline on ka meeles pidada, et tervisliku toitumise juurde kuulub ka mõõdukus ja aeg-ajalt endale lubamine. Kõik see kokku aitab sul saavutada tervisliku ja tasakaalustatud eluviisi ning naudingut tervislikust toitumisest ja treeningust.

veebruar 16, 2023

Elame kiire elutempoga maailmas, kus aeg on väga väärtuslik ressurss. Treeningute jaoks on aga vaja aega ning pühendumist, mis muudab treeningute regulaarsuse hoidmise keeruliseks. Õnneks on meil tänapäeval suurepärane võimalus osaleda videotreeningutel / veebitreeningutel, mis võimaldavad treenida just siis, kui sulle sobib ja seal, kus sulle meeldib.

Mis on videotreening?

Videotreeningud on videolõigud, mida saab vaadata kõikjal, kus sul on ligipääs internetile ja video vaatamisele (telefon, arvuti, tv). Videotrennid sisaldavad juhendatud treenimist treeneri poolt, kes näitab harjutusi ja selgitab, kuidas neid korralikult sooritada.

Trennid sobivad ideaalselt neile, kes soovivad treenida individuaalselt või kodus. Näiteks FitQ videotreeningud pakuvad erinevaid treeningstiile ja raskusastmeid. Seega on täiesti sobivad ka alustajale!

kodused treeningud

Paljud treeningplatvormid võimaldavad ka treeneritel luua spetsiaalseid treeningkavasid, mis vastavad treenija individuaalsetele vajadustele.

Kas kodused videotreeningud on efektiivsed?

On palju uuringuid, mis on uurinud koduste treeningute efektiivsust, eriti võrreldes jõusaalis treenimisega. Mõned uuringud on näidanud, et kodused treeningud võivad olla sama tõhusad kui jõusaalis treenimine. Näiteks üks uuring, mis avaldati ajakirjas “Journal of Medical Internet Research”, leidis, et kodused treeningud olid sama tõhusad kui jõusaalis treenimine keha koostise, jõu ja aeroobse võimekuse parandamisel.

Teine uuring, mis avaldati ajakirjas “BMC Public Health”, leidis, et 12-nädalane koduste treeningute programm parandas oluliselt füüsilist vormi ja tervist, eriti naistel.

Siiski on oluline meeles pidada, et tulemused võivad erineda sõltuvalt sellest, millist tüüpi treeningprogrammi ja varustust kasutatakse ning milline on inimese enda treeningstaatus ja eesmärgid.

Paindlikkus paneb sind rohkem liikuma

Lisaks paindlikkusele pakuvad videotreeningud/veebitreeningud ja online-treeningud ka mugavust, kuna need ei vaja täiendavat ajakulu treeningsaali kohale mineku näol. See tähendab, et treenimine võib muutuda mugavamaks ja taskukohasemaks, pannes inimesi regulaarsemalt treenima.

Sel viisil saab muuta treenimise osaks oma igapäevasest rutiinist, mis võib parandada nii füüsilist kui vaimset tervist.

Seega kindlasti on sellele küsimusele vastus jah. Kodused videotreeningud võivad olla sama efektiivsed kui jõusaalitreeningud. Tulemused sõltuvad sellest, kuidas sa oma aega ja varustust treeningute maksimeerimiseks kasutad ning kui pühendunud oled treeningute regulaarsuse hoidmisele. Kodus treenides saad enda jaoks sobiva treeningplaaniga paremini kohandada, millal ja kui kaua treenida, mis omakorda võib parandada treeningute tõhusust.

Kuidas aru saada, et kodune videotreening on efektiivne?

  1. Videotreeningu efektiivsust saab hinnata mitmel erineval viisil. Üks võimalus on jälgida oma treeningutulemusi, näiteks keha koostist, jõudu või vastupidavust. Kui näed positiivseid muutusi nendes valdkondades, siis võid järeldada, et videotreening on olnud efektiivne.
  2. Teine võimalus on hinnata, kui hästi trennid vastavad sinu treeningeesmärkidele. Kui sa tahad kaalust alla võtta, siis peaksid veebitreeningud aitama sul kaloreid põletada ja rasva kaotada. Kui sa tahad lihasmassi kasvatada, siis peaksid videotreeningud sisaldama vastavat tüüpi harjutusi, mis aitavad lihaseid arendada.
  3. Lisaks võid hinnata oma enesetunnet ja tervist enne ja pärast videotreeninguid. Kui tunned end pärast treeningut energilisemana ja värskema, siis võid olla kindel, et online-treeningud on aidanud sul tervislikumaks muutuda.

On oluline meeles pidada, et videotreeningute efektiivsus sõltub ka sellest, kui regulaarselt sa neid teed. Regulaarsus on võtmetähtsusega, et saavutada pikaajalisi tulemusi ja parandada füüsilist vormi. Seetõttu on soovitatav jälgida treeningukava ja proovida treenida 2-3 korda nädalas või vastavalt oma eesmärkidele.

Järjepidevust treeningutel aitavad hoida sõbrad!

Videotreeningute sõpradega tegemine võib olla lõbus ja motiveeriv viis aktiivsena püsimiseks. Seetõttu ongi meil praegu üleskutse ka kõigile FitQ liikmetele enda sõpru väljakutsesse kutsuda.

Korraldage näiteks ühiseid virtuaalseid treeninguid. Valige sobiv treeningstiil ja -raskusaste ning leppige kokku, millal treenite koos virtuaalselt. See võib olla hea viis omavahel motiveerimiseks ning saate koos treenimise ajal omavahel rääkida ja kogemusi jagada.

Või tehke treeningutele väljakutseid. Seadke eesmärgid ja väljakutsed, mida soovite koos saavutada. Näiteks võiksite võtta nädala jooksul väljakutse, et iga päev treenite teatud ajavahemiku või sooritate kindla hulga harjutusi. Kui väljakutse on lõppenud, võite kokku leppida, et teete midagi koos, et tähistada oma saavutusi.

Loe kindlasti ka teisi motiveerivaid mõtteid ja soovitusi meie blogist!

Kokkuvõttes pakuvad online-treeningud ja trennivideod paindlikkust, mugavust, mitmekesisust ja kaasavust, mille tulemusel muutuvad regulaarne treenimine ja tervisliku eluviisi säilitamine palju kergemaks. Kui soovid parandada oma tervist ja füüsilist vormi, siis on need treeningmeetodid suurepärane viis, kuidas seda teha!

jaanuar 9, 2023

FitQ treenerina on Sul nüüd võimalik saada ettevõtte omanikuks. Treenerite vahel läheb tulevikus jagamisele 5% ettevõttest.

Saa osa FitQ eduloost

Soovime tunnustada treenereid, kes panustavad meie edusse, luues FitQ ümber tõelise kogukonna. Tehes meiega koostööd, saad ettevõtte osanikuks. Iga platvormil müüdud euro eest saad preemiaks ühe FitQ osaniku tokeni.

Kui meil läheb hästi, läheb ka sul hästi!

Kuidas see töötab?

  1. Müü enda teenuseid FitQ treeningplatvormil
  2. Iga müüdud euro eest kingime Sulle osaniku staatust kinnitava tokeni
  3. Sinu tokenid konverteeruvad sellel hetkel kui teed väljakande FitQ treeneri kontolt
  4. Ettevõtte osaluse müügi korral saad tasu vastavalt teenitud tokenite arvule

Tokenite programm on loodud koostöös idufirmaga Koos.io, kus saab tokeneid vastu võtta ning omanikuna registreerida.

Väärtus Sinu jaoks

Token kui väärtus (equity token) on võrreldav aktsiaga, mis annab osaluse firmas või projektis. Seega, mida rohkem teenid, seda rohkem tokeneid koguneb ning suureneb Sinu osakaal. Kui FitQ Studio OÜ müüakse või treenerite 5% osakud ostetakse välja, siis on võimalik tokenite eest saada boonusraha.

FitQ investorite programm lõpeb kuni tokenid otsa saavad. Kokku läheb jagamisele kuni 10 miljonit tokenit.

detsember 8, 2022

Pühadeperioodil on tegevust rohkem kui küllalt, nii jõulupidusid kui ka muid üritusi. Ühest küljest on see väga tore, aga võib juhtuda, et unustame iseenda eest hoolitseda. Samas – enda tervis pole miski, mida lihtsalt ära unustada!

Hea tervise jaoks on vaja teadlikult toituda ning ka mõõdukalt sportida ja liikuda, ning ka pühadeperiood ei tohiks olla siinkohal mingi erand. Soovime ennast ju enda kehas hästi tunda ka jõulude ajal.

Kuidas siis ikkagi ka pühadeperioodil kindlaks teha, et me jätkuvalt enda eest head hoolt kanname? Siinkohal anname selleks mõned soovitused:

Leia liikumisele oma päevaplaanis selge koht

Kui sul on igas päevas tegevuseks planeeritud kindel aeg, on seda ka lihtsam teha. Mis on parim aeg, sõltub su päevakavast ja kohustustest. Soovitame võimalusel päeva alustada liikumisega, see annab hea energia ka ülejäänud päevaks. Kui hommikul mitte kuidagi liikuma ei saa, ehk on hea aeg lõunapaus või kohe peale tööd?

Sea endale selged ja saavutatavad eesmärgid

Kui sa pole harjunud regulaarselt liikuma, siis alusta väikeste sammudega, ei ole hea mõte ehk kohe Ironmani võistlusteks või maratoniks treenida. Kui alustad kahest-kolmest treeningust nädalas või sead eesmärgiks 15 minutit aktiivset liikumist päevas, on see alustamiseks kindlasti palju jätkusuutlikum. Süües kasvab tavapäraselt ka isu, hea harjumuse tekkimine tahab aga sellega alustamist!

Treeni koos pereliikmetega või sõpradega

Iseend on vahel raske motiveerida igapäevaselt liikumiseks aega leidma, siis aga aitab motivatsiooni üleval hoida tore treeningpartner või grupp. Kui koos eesmärgis kokku lepite ja teineteist vastutavana hoiate, on trennist kõrvale hiilimise tõenäosus koheselt väiksem.

Treeni seal, kus sul on seda kõige mugavam teha

Kui end külmaga õue jooksma ei taha suruda ja spordiklubi ei tõmba, saab kodus liikuda. Kodused treeningud võivad olla väga efektiivsed ja kodus saab mugavalt katsetada eri treenerite ja treeningstiilidega. Samuti jääb ära transpordile kulutatud ajakulu.

Viibi võimalikult palju värskes õhus ja looduses

Kui sul on võimalik õues aega veeta, mine sinna sobivas riietuses ja naudi aega värskes õhus. Suusatamine, kelgutamine, uisutamine ja värskes õhus jalutamine teevad meele värskemaks ja keha erksamaks!

Kui lisada enda igapäevasele liikumiseesmärgile näiteks ka eesmärk tarbida igapäevaselt vajalik kogus vett (keskmiselt 2 liitrit oleks näiteks hea eesmärk) ja iga söögitaldriku peale panna midagi värsket, oled  teinud mitu sammu jõuluperioodi ja miks mitte ka edaspidise aja tervislikuma veetmise poole. 

Heade harjumustega on kõige raskem alguse tegemine – kui need saavad su igapäeva elu ja rutiini osaks, on suurem töö tehtud. 

FitQ platvormil leiad mitmeid koduseid treeninguid, mis aitavad sul igapäevaselt liikuda ning efektiivne treening võib tõesti olla ka vaid 15-minutiline. Proovi näiteks: 

Detsembrikuus on FitQ platvormil käimas ka tasuta trenniväljakutse, milles saad 3-5 liikmelise tiimiga osaledes teha tasuta trenni ja eduka läbimise puhul osaleda ka auhinnaloosis. Kui see on miski, mis sind sõprade ja pereliikmetega koos treenima motiveerib, siis registreeri juba täna. Veel pole liiga hilja alustada! Loe rohkem SIIT!

november 30, 2022

Koduse treeningu platvorm FitQ aitab kõigil soovijatel jõuda oma unistuste vormi tippu, kuid lisaks sellele aitame me ühel Eesti alpinistil vallutada maailma tipp ehk Mt. Everest. 2023. aasta kevadel ründab heade toetajate ja hea ilma toetusel Nepaalis asuva maailma kõrgeima mäe tippu Kunnar Karu.

Oma ettevalmistustest kirjutas Kunnar pikemalt Sportland Magazine’i loos. Kui sind huvitab, milline peab olema ettevalmistus ja varustus, mitu mäge peab enne ronitud olema ja kui suure rahakoti teele kaasa peab võtma, siis loe Kunnari ettevalmistustest siit.

november 29, 2022

Enne valimiskampaania algust on parteikontorites kibekiired ajad. Lukku tuleb saada valimisnimekirjad ja valmis valimisprogramm. Erakond Eestimaa Rohelised on enne kõige kibedamat valimistetralli aga asunud energiat koguma sporti tehes ning vastu võtnud FitQ pakutud treeningväljakutse “Visad Hinged”.

“Kuidagi peab ju ennast vormi saama,” muigas erakonna kaasjuht Johanna Maria Tõugu. “Keskerakondlased löövad tantsu, eks meie peame siis treeningväljakutse vastu võtma, et veel paremad olla,” meenutas Johanna Maria tantsusaate finaali.

Lisaks Johanna Mariale, kuuluvad roheliste tiimi veel peasekretär Kärt Kalvet ning Karen K. Burns ja Oliver Rohesalu. Väljakutse eesmärgiks on 24 päeva jooksul võistkonna peale kokku teha FitQ keskkonnas treenerite juhendamisel 50 treeningut. 

Johanna Maria Tõugu

Mida liitunud tiimiliikmed loodavad, et nende päevade ja trennide jooksul muutub?

Karen loodab, et treeningväljakutse aitab ta üle kõige pimedamast hooajast. Kui muidu käib startup ettevõtte Fyma juht jooksmas, golfi mängimas ning tütrega koos ratsutamas, siis just sügisesel hooajal on rohkem vaja jõudu ja motivatsiooni leida tiimist ja koostegemisest.

Kärdi unistuseks on see, et väljakutse rütm jääb temaga ka pärast selle lõppu ning kui uue nädala rütmiga harjumine on tekkinud, siis saab spordiga regulaarselt jätkata ka juba uuel aastal. “Koolieas olin väga tubli sportlane, kuid praegu ei saa ma oma aktiivsusega rahul olla. Arvan, et puudu on olnud süsteemist, mis aitaks trennis käimise teha mugavaks osaks päevakavast. Tuleb leida nippe, kuidas teha trenni minek võimalikult lihtsaks,” arvas Kärt.

Oliver hindab oma senist spordiharrastust üsna heaks ja ütleb, et käib regulaarselt jõusaalis. Väljakutse treeningutest loodab ta leida uusi nippe ja treeningmõtteid, mida hiljem oma päevakavasse lisada. Usume, et see lootus võiks täituda, sest tulemas on nii joogat kui tantsulisi trenne, mis kindlasti igapäevastele jõusaalihuntidele tavapärased ei ole. Ja kus neid siis veel proovida, kui mitte oma kodus.

Uurisime rohelistelt ka üldisel eestlaste liikumisharrastuse kohta. Kui põhjamaad on liikumisaktiivsuse poolest Euroopa ja maailma tipud, siis kohe nende lähistel asuv väikeriik Eesti on pigem tugev keskmik Euroopas. Mida teha, et meiegi inimesed liiguksid senisest oluliselt rohkem, nagu Põhjamaades?

Karen usub, et oluline roll on siin lapseeas liikumisharrastuse tekitamisel. Kui tema lastel on aktiivsed vahetunnid, siis on ülimalt kurb kuulata seda, kuidas sõbranna laps, kes käib Tallinna eliitkoolis, ei tohi vahetundide ajal õue minna.

Johannagi arvas, et keskmise eestlase liikumisaktiivsus ei ole kaugeltki piisav ja sellele ei aita kaasa meie elukeskkonna disain. “Linnad on mõeldud autodele ja liikuma kutsuvat keskkonda on vähe, ehkki olukord paraneb tibusammudega. Näen, et rohelisema ja tervema keskkonna loomisel on suur roll ka liikumisharrastuse ja rahvatervise parandamisel,” oli Johanna pisut kriitiline.

Sama mõtet toetas ka Karen: “Väga tahaks näha rattataristu arengut, et jalgratas poleks ainult trennivahend vaid et see olekski normaalne liiklemisvahend – see aitaks edendada aktiivset eluviisi justkui muuseas ning vähendaks ilmselt paljude tervisehädasid, ülekaalu ja sellest tulenevat kulu Haigekassale,” lisas ettevõtte juht, kelle juhitav ettevõte tegeleb igapäevaselt liikluskoormuse analüüsiga ja teab suurepäraselt, palju meie liikluses on autosid ja palju rattaid.

Karen K Burns on igapäevatöös tarkvaraettevõtte Fyma kaasasutaja ja tegevjuht

Liikumisvõimaluste kättesaadavus on väga oluline. Kärt meenutab oma lapsepõlve, kus tema ja sõprade liikumisaktiivsuse tagas see, et sportimispaigad olid hästi lähedal ja kättesaadavad. “Mul oli õnn veeta lapsepõlv piirkonnas, kus olid olemas terviserajad, suusamägi ja ujula ning ligipääs neile oli pidevalt olemas. Mida parem on ligipääsetavus, seda kergemini leiavad inimesed tee spordini,” hindas Roheliste erakonna peasekretär tulevikuvõimalusi.

Oliver rõhutas eeskujude tähtsust: “Ülekaalulisus ja rasvumine on suureks probleemiks ja arvan, et nii kehalise kasvatuse tundides, kui ka kodus tuleks teha paremat tööd tervisliku eluviisi juurutamises. Täiskasvanute eeskuju on kõige tähtsam. Kunagi pole liiga vara ega hilja alustada.” Kuldsed mõtted.

Meie soovime aga Rohelisele tiimile edu meie väljakutses ning kui Riigikogu valimistel seekord esikohta ei peaks tulema, siis vähemalt trenniväljakutses õnnestumiseks on kõik eeldused väljakutsele registreerumisega loodud.

november 11, 2022

Aastalõpp on paljudes ettevõtetes tegus aeg. Pingelised olukorrad, suurenev töömaht ning ka pimedad ja külmad sügisilmad toovad endaga kaasa töötajate hulgas suuremat väsimust ning tööstressi teket, mis väljendub nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Seetõttu on oluline töökollektiivides pöörata suuremat tähelepanu töötaja tervisele, kuna produktiivne ja terve töötaja on tulemuslikum.

Tööstressi saab leevendada ning ennetada väikeste muudatustega, näiteks soodustada töötajate kehalist aktiivsust, mis aitab taastuda igapäeva pingetest ning vältida vaimse tervise probleeme. Sportimine ja liikumisharrastused, mida toetab organisatsioon, on töötajate stressi ärahoidmise strateegia kaalukas osa. Seltskondlik sportlik tegevus aitab ka suurendada tiimitunnetuse teket, mis on nõrgenenud seoses üha enam levinud kodukontoris töötamisega.

Kutsume kõiki ettevõtteid olema detsembrikuus aktiivsemad ning osalema oma tiimiga meeleolukal ja sportlikul FitQ Visad hinged väljakutsel. Töö möödub ladusamalt, kui on hea ja tervislik meeskond.

Osalemine toimub 3-5-liikmelistes tiimides, on täiesti TASUTA ja parimatel võimalus võita auhindu!

Registreeri ja loe täpsemalt väljakutse kohta siit

Väljakutse toimub FitQ online treeningute platvormil ning selle raames toimuvad viis korda nädalas live-treeningud mida on võimalik kaasa teha kust iganes. 

Millal? 1. detsember – 24.detsember 2022

Teid hoiavad kursil tuntud treenerid: Kaisa Torn, Laura Kuklase, Melissa Mänd, Meeli Kask, Hedi Kuhlap

Auhinnalaul on 500€ Popsport! spordipoe krediiti, TervisPluss kinkekotid ning FitQ kuupääsmed ja palju üllatusauhindu!

Eelmiste aastate osalejate tagasiside: 

“Üheskoos väljakutses osalemine motiveeris kindlasti rohkem pingutama kui ma oleksin seda üksi teinud. “

“Ma ei ole meie tiimi kunagi nii kokkuhoidvana tundnud!”

“FitQ väljakutsest on saanud meie ettevõtte iga-aastane jõulutraditsioon. Palju tervislikum kui terve detsembrikuu kommi pugida!” 

“Kunagi varem ei ole ma ennast detsembrikuus nii kergelt ja energiliselt tundnud” 

Registreeri enda tiim siin

detsember 21, 2021

Kas teadsid, et enamik inimesi kipub kaalust juurde võtma just pühade ajal? Väidetavalt on kaalutõusu peamiseks põhjuseks liigne söömine, kuid selle põhjuseks on ka vähene füüsiline aktiivsus ja liikumine.

Paraku puhkuse ja pühade ajal jäetakse oma treeningrutiin kõrvale, kuna sagimist on tavapärasest ajast rohkem ning tundub, et aega treeninguks ei jätku. Kui soovid jõulude ja aastavahetuse ajal vormis püsida, siis jagame täna sinuga 5 praktilist nippi, et pühad mööduksid kergemalt:

1. Söö enne väljaminekut

Söö midagi tervislikku ja kõhtu täitvat enne kui kuhugi lähed. Seda tehes vähendad kiusatust rohkem süüa, kui vaja ning on kergem vältida ebatervislikke valikuid.

2. Väldi toidukordade vahele jätmist

Alusta oma päeva tavapärase korraliku hommikusöögiga. Kui õhtul on peolaua taha minek, võib tekkida kiusatus toidukordi vahele jätta, kuid see võib tekitada veelgi suurema õgimishoo. Pigem söö tihedamini väikseid portsjone päeva jooksul, et vältida hilisõhtust suurt söömahoogu.

3. Eelista joogiks vett

Alkohol ja muud magustatud joogid lisavad ainult lisakaloreid, seega tarbi neid mõõdukalt ning eelista pigem vett, mida võid sidruni või kurgiviiluga maitsestada või joo taimeteed ilma suhkruta.

4. Ole aktiivne

Võimaluse korral oleks hea, kui leiaksid endale iga päev võimaluse aktiivseks liigutamiseks. Kui treening kuidagi ei mahu kiirel jõulunädalal päevakavva, siis proovi lisada rohkem liikumist igapäevaste toimetamiste juurde – näiteks lifti asemel kasuta treppe, pargi auto kaugemale, tule bussi pealt maha üks peatus varem või võimaluse korral liigu ainult jalgsi.

Meil FitQ’s on isegi alla 30-minutilisi treeninguid, mida saab teha igal pool ja igal ajal. Proovi neid lühikesi treeninguid:

Core & Abs 9 minutit: https://fitq.me/video/2085

Tuharatrenn 10 minutit: https://fitq.me/video/2123

Tabata 20 minutit: https://fitq.me/video/1966

Energiasüst joogaga 30 minutit: https://fitq.me/video/1996

Kõht-Selg-Tuhar 30 minutit: https://fitq.me/video/2194

5. Sea oma treeningud prioriteediks

Soovitame treeningu kalendrisse kirja panna ning võtta seda kui olulist kohtumist iseendaga. Kõige lihtsam viis on trenn esimese asjana hommikul vara ära teha, siis ei teki päeva jooksul kiusatust trenni vahele jätta ning saab kenasti kõik muud toimetused tehtud.

Häid saabuvaid pühi! 😊

detsember 6, 2021

Kahe esimese JõuluQ väljakutse nädala info põhjal saame teha ka pisut järeldusi, mis ajal inimesed kodus trenni teha armastavad. Päeva lõikes on populaarseim tund vahemikus 19-20 õhtul, nädalapäevadest on kõige populaarsem pühapäevane päev.

Kui läbi ajaloo jagunevad vaatamiste kellaajad pisut ühtlasemalt kell 7-20 vahel ära, siis JõuluQ Energia Challenge kaasalööjate seas on veidi selgemalt domineerimas õhtune vöönd kella 18-22 vahel. Populaarseim tund siis 19-20 vahel, mil teeb oma päeva trenni 12% kaasategijatest.

Veel suurem vahe challenge’i ja tavaolukorras tuleb siis, kui kui vaatame trennide tegemist nädalapäevade lõikes. Väljakutse ajal on populaarseimaks päevaks pühapäev koguni 17.5% vaatamistega, muul ajal on pühapäev koos laupäevaga rivi lõpus ca 10% vaatamistega ning populaarseim trennipäev on hoopiski teisipäev, kus tehakse 19% nädala trennidest. Tuleb välja, et meiega treenija on samuti nagu hea tudeng, kes pingutab kõige rohkem ikka sessi ajal. Nimelt on ju pühapäev see päev, mil nädala edetabel lukku pannakse ning siis tuleb paljudel tõestada veel viimaste trennidega seda, et nende tiim on nädala eesmärgi väärikalt täitnud.

Trenni tegemise lemmikajad ja -päevad JõuluQ Energia Challenge ajal

1253 trenni tehti JõuluQ Energia väljakutse esimese kahe nädala raames, mille statistika on selline, nagu üleval joonisel näha

Kodus trenni tegemise lemmikajad ja -päevad FitQ-s läbi ajaloo

Analüüsides 20 241 FitQ-s tehtud treeningkorda leidsime populaarseimad trennide vaatamise ajad ja -päevad

TOP 10 treeningud eelmisel nädalal

Sellised olid FitQ TOP 10 enim vaadatud treeningud eelmisel nädalal. Kui tahad kaasa lüüa trennides, mis on vaatajte hulgas olnud popid, siis vali nende seast.

  1. Kristi Möldri – Kõht-selg-tuhar
  2. Marek Skorohhodov – Üldkehaline treening
  3. Kaisa Rahu – JõuluQ HIIT ülakeha ja kere
  4. Katrena Tenno – Lower body and abs HIIT
  5. Kristi Möldri – Dance Cardio
  6. Maarja Jõgi – Jooga
  7. Kristi Möldri – Stretch Flow
  8. Kristi Möldri – StretchFlow
  9. Katrena Tenno – Kerelihaste 30 minuti burn
  10. Karina Alt – Kõht-selg tuhar

november 30, 2021

JõuluQ Energia Challenge esimene nädal on kokku võetud ka tiimide poolt. Tagasiside saatjaid oli eile 56. Keskmiselt tuleb öelda, et osalejad on esimese nädala järel veel täitsa rõõmsad. Kõige rohkem jäid vastajad rahule meie väljakutse treeneritega, kes kogusid koguni 8,8 punkti 10-punktilisel rahulolu skaalal. Iseenda soorituse kiitsid osalejad heaks 8,13 punktiga. Pisut rohkem oldi rahul tiimikaaslastega, kes said hindeks 8,5. Muidugi oli ka mitu vastajat, kes andsid tiimikaaslastele hindeks 1, aga see juhtus mõistagi siis, kui tiimil jäid nädala eesmärgid täitmata.

Natukene rohkem sai vastajatelt “puid alla” FitQ platvorm, mis eriti nädala alguses jättis mitme väljakutses osaleja treeningud registreerimita. Õnneks nädala lõpus saime ka oma asjad paremini jooksma ja hindeks tuli kasutajatelt 6,78.

Nädala lisaülesanne

Nädala lisaülesandeks oli igal võistkonnal teha fotokollaaž oma videotreeningutest ja see üles laadida meie Facebooki grupis. Loominguline ülesanne pani paljudel fantaasia käima ja laekus mitmeid huvitavaid töid.

Kõige lahedama šedöövri saatis võistkond Krankenwagen, kellel õnnetus oma etteastesse kaasata mustkunstnik, kes tiimi liikmed neljaks tükiks saagis ja siis uuesti kokku pani, nagu pildilt näha võib.

Võistkonna Krankenwagen meeluolukas fotokollaaž esimese nädala trennipingutustest

Miks inimesed trenniväljakutse vastu võtsid?

Lisame siia ka mõned tsitaadid meie osalejatelt, mis põhjusel väljakutsega kaasa tuldi. Peamiselt jäid silma kaalukaotusega ja harjumuse tekitamisega seotud eesmärgid. Oli ka neid, kes soovisid lihasjõudu arendada, et näiteks osaleda suusamaratonidel. Mõni oli pannud üldisema, mõni teine aga väga hästi mõõdetava eesmärgi, näiteks kõik trennid kaasa teha või 3 kg kaalust alla võtta. Mõni ütles ka konkreetselt ja julgelt, et tuli osalema lootuses võita auhinda.

Osalejate tsitaadid

“Veidi kaalust alla võtta ja tagasi saada mõnus trenni rutiin.”

“Väljakutse lõpuks peaks mul olema tekkinud harjumus end igapäevaselt liigutada ja treenida ning oskus planeerida aega selle jaoks muude igapäevaste toimetuste kõrvalt. Kindlasti olen väljakutse lõpuks energilisem ja tugevam. :)”

“Top 10 oma tundmatute kaaslastega. Innustades üksteist märkamatult!”

“Eesmärk on et võtan KÕIKIDEST trennidest osa, olgugi et laste ja laulmise ja muude asjade kõrvalt vahel tundub et ei jõua. Eks pere õhtusöök jääb ka alati nüüd hiljaks, 😂”

“Eesmärk tegelikult on asi lõpuni läbi teha ja jõuluks paremasse vormi saada. Käin muidu mujal trennides 4x nädalas ja liitusin suurte kahtlustega, aga tegelikult tekib nii suur hasart koos toimetades, et energiat ja aega leiab kuidagi ikka. See nädal tuli lausa 12 trenni kokku, pluss mõned discgolfiringid lumises metsas.”

“Saada veidi vormi, alandada kaalu kuni 5 kg ja mahtuda peoriietesse ja mis kõige olulisem, saada rutiin, mida järgida ja millega edasi minna kuni uute jõuludeni 🤩”

*Väljakutse toimus 2021. aastal.

2022. aasta väljakutsele on registreerimine avatud! Stardime 1.12.22 loe täpsemalt siit

november 5, 2021

Internetti kammides leiab mõnikord üllatavaid asju. Näiteks avastasime, et FitQ on mainitud Eesti 13 parima wellness startupi hulka. Tunnuste jagajaks oli Startup Pill nimeline portaal, mis jagab uudiseid startup maailmast ja startup founderitest.

Ise kirjutavad nad oma edetabeli valiku kriteeriumid lahti nii: Valisime need idufirmad ja ettevõtted välja erakordsete tulemuste eest ühes neist kategooriatest:

  • Innovatsioon
  • Innovatiivsed ideed
  • Uuenduslik tee turule
  • Uuenduslik toode
  • Kasv
  • Erakordne kasv
  • Erakordne kasvustrateegia
  • Juhtkond
  • Ühiskondlik mõju

FitQ tänab tunnustuse eest ja näeme vaeva selle nimel, et olla ühel päeval maailma parimate wellness teema firmade seas.

Loe Startup Pill TOP 13 edetabelit siit

august 25, 2021

Selle loo autorid Marti Soosaar ja Krete Junson on mõlemad õppinud Tartu Ülikoolis kehakultuuri. Marti Soosaar on asutanud Eesti suurima terviseteenuste turuplatsi Stebby ning personaaltreeenritele mõeldud tarkvara FitQ. Krete Junson on Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi tervisespordi juht.

Kuidas saada endale lõpuks ometi kaunis trennikeha? See on kahtlemata paljude jaoks korduma kippuv küsimus, mille lahendamiseks vajaminev arvutusvõimsus on kusagil bitcoini süsteemi ja pii lõppväärtuse väljaarvutamiseks kuluva energia vahepeal.

Sellele teemale lähenetakse erineva nurga alt üsna tihti ja seetõttu on võimalik, et sinagi oled juba kümmekond sellist lugu ajaviiteks läbi lugenud, kuid halvemal juhul on su vorm teinud nende lugemise vahel edasimineku asemel hoopis vähikäiku. Kas need lood olid siis asjatundmatud ja halvasti kirjutatud? Ilmselt ei paljasta me sulle nüüd mingeid X-faile, kui ütleme, et paljuski tuleb sinu vahepeal saavutatud tulemuse puudumises mitte süüdistada neid lugusid, vaid seda, et sa pole tegelikult ise suurt midagi ette võtnud.

Selle looga on sul nüüd samuti kaks võimalust. Loed ja teed midagi või loed ja ei tee mitte midagi. Tulemused tulevad vastavad. Kui sa otsustad lõpuks poolelijätja mentaliteedile hüvasti öelda, siis pole enam seda võimalust, et sa seda lugu lõpuni ei loe.

Kas sul on trenniks aega?

Enne kui päris sisu juurde minna, tuleb see küsimus kaelast ära saada. Vasta mõttes küsimusele, kas sul on aega, et trenni teha? Stebby kasutajate seas mõne aasta eest läbi viidud küsitluses selgus, et enam kui 90% inimestest hindavad sportlikke eluviise ja trennitegemist, kuid põhjus, miks pea pooled selleni piisavalt ei jõua, olevat ajapuudus. 

Kuidas siis selle ajaga tegelikult on? Meil kõigil on ööpäevas 24 tundi, ometi osad jõuavad trenni teha ja teised ei jõua kuidagi. Huvitaval kombel, kui hakata vaatama, siis tundub, et reeglina leiavad aega trenniks inimesed, kes on energilisemad ja elus edukamad. Kuidas on loogiline, et inimesel, kes on oma asjades edukam, on aega trenniks rohkem, kui teistel? Äkki trenni alla pandud aeg ja vastu saadud energia ongi nad edukamaks teinud?

Ajapuudust tuleb ausalt nimetada nii nagu see on  – üheks suureks paksuks vabanduseks. Hea treeningu saab igaüks tehtud juba 30 minutiga. Näiteks FitQ lehelt saad videotrenni avada, kus iganes sa paikned. Pane endale trenniriided selga ja hakka higistama kasvõi kontoris. Hoiad kokku ka selle aja, mis läheks spordiklubisse sõiduks. 

Motivatsiooni tuunimine on võti

Selleks, et elustiili muutmiseks tekiks püsiv harjumus, on tegelikult vajalik motivatsioon ja eesmärk. Eesmärgiks ei pea ilmtingimata olema püstitada olümpiarekord, aga selleks võib olla midagi sulle palju lähedasemat – näiteks võita liikumisega tüütav seljavalu või tunda end oma kehas iga päev hindele 10/10. Kui see eesmärk motiveerib sind rohkem kui kann õlut või tükk kooki, siis on lootust, et jää hakkab õiges suunas liikuma. Aga siiski, kui sulle ikkagi maitseb õlu või kook, siis ühel hetkel tuleb murdumine nagunii.

Seega – esimene praktiline näpunäide, mis su elu aktiivsemaks teeb, on see, et ära kunagi jäta oma kogu teekonda pooleli selle pärast, et mõni päev liialdasid. Käega löömine on surmkindel tee tagasi esimesele ruudule või veelgi madalamale.

Tegelikult me otsime tasakaalu oma ellu ja vaimselt enda piitsutamine lõpuks head nahka ja tulemust ei too. Seega püüa ka leida tasakaal treenimise ja “elu nautimise” vahel. Usu, et see on võimalik.

Pikas perspektiivis peab sul tekkima harjumus, mis saab osaks sinu elust ja on tähtsamaks kui esialgne motivatsioon või eesmärk. Eesmärgid tulevad ja lähevad, aga harjumus jääb. Kas mäletad kui raske oli alguses õppida lugema või jalgrattaga sõitma, aga kui lihtne see on täna? Trenniharjumusega on samamoodi – kuniks seda pole, on tohutult raske kodust välja saada. Kui aga kivi on juba hakanud mäest alla veerema, siis on teda juba raske peatada.

Liikumisega alustamine

Esmalt teeme vahet igapäevasel liikumisharjumisel ja trennil. Oma ellu vajad sa ideaalis mõlemat. Ilmselt oled siit-sealt kuulnud, et tuleks teha 10 000 sammu päevas. Miks just 10 000, sellele väga täpset ja teaduslikku vastust ei olegi. Keegi kunagi sellise numbri välja on visanud, hulk inimesi ja meediaväljaandeid on sellest kinni haaranud ja seda mõtet edasi kandnud. Aga oma tõde selles numbris on. Kõik, kes teevad kontoritööd ja liiguvad autoga tööle ning on kunagi oma igapäevast liikumisharjumust jälginud, teavad hästi, et tavapärasel tööpäeval kipub neid samme tulema pigem 2000-3000, sestap peab enda liigutamisega tööl ja kodus aktiivselt tegelema. See on kindlasti üks võtmetest senisest palju tervislikuma eluni. 

Igapäevane liikumisharjumus hoiab su keha töös ning ei lase tekkida erinevatel sundasenditest tingitud vaevustel, samuti põletab ta kaloreid, mida tänapäeva maailmas saame nii vasakult kui paremalt rohkem kui me plaanisime. Kui kolleegil on sünnipäev ja ta pakub sulle tüki kringlit, siis sa ju pigem võtaksid selle viisakalt vastu ja naudiksid? Samas sinu päevaplaanis seda kaloripommi ilmselt alguses ei olnud. Kolleege ja nende sünnipäevasid on su elus aga ilmselt palju tihedamalt kui korra aastas. 30 planeerimata kringlitükki aastas võrdub lõpuks umbes 1 kg planeerimata rasvavaruga sinu puusadel. 30 võtmata jäänud kringlitükki, samas kui ülejäänud kollektiiv maiustab mõnusalt nagu Erik Orgu, võrdub omakorda 30 frustreeriva hetkega aastas. Kumbki neist valikutest pole hea. Mõõdukas liikumiskoormus annab sulle hea lihastoonuse, mis lisab energiat igasse päeva. Lisaks kulutad mõõduka 30 minutise päevase liikumisega 200-300 kcal, mis lubab sul soovi korral selle kolleegi poolt pakutud kringlitüki võtta ja teda siiralt elukogemuse lisandumise puhul õnnitleda. 

Ära unusta ka treeninguid

Tihti kuuleb alustajatel küsimust, et kas peaksin rohkem jälgima toitumist või treenimist? Kummale siis rõhku panna tuleks? Sama keeruline küsimus kui, mis oli enne, kas muna või kana. Ilma munata poleks kana ja vastupidi. Sama on ka hea vormiga. Kui  toidulauas vajutada gaasi nagu Ott Tänak, siis saad endale kõhulihased nagu Barutol. Tema on ju väga sportlik mees, kas pole? Kui sumo siiski pole sinu sport, siis tuleb toidu ahmimisega paraku teatud piiri pidada, kui sa ei põleta päevas just sama palju kaloreid nagu Rein Taaramäe Vuelta mägede etapil.

Kas aga ilma trenni tegemata ka kuidagi saledaks saab? Kui pelgalt saledaks saamine on su eesmärk, siis vastus on, et jah saab küll. Aga kas su soov on välja näha hea või nälginud? Head väljanägemist ilma trennita kuskilt kahjuks ei anta. Seega, võime öelda julgelt, et mõlemad on üsna võrdselt olulised. Toitumiseksperdid ütlevad, et umbes ⅔ rõhku võiks minna toitumisele ja ⅓ treeningule, aga õnneks meil pole praegu käsil 8. klassi matemaatikaülesanne, kus on ainult üks absoluutselt õige vastus. “Elu pole vaid must ja valge”, laulis kunagi Best B4 ja nii soovitame ka meie teadlikult tegeleda mõlema poolega.

Alustaja spotlight

Kujuta ette unenägu. Oled esimest korda jõusaalis ja sulle tundub et kõik vaatavad sind ja muigavad su riietuse ja mõne ülikilo pärast ning eriti hulluks ja kõrvulukustavaks läheb naer siis, kui sa võtad kätte mõne treeningvahendi ja püüad sellega midagi teha. Muiet ei suuda tagasi hoida isegi vastuvõtus istuv admin, hoolimata asjaolust, et ta on jõusaali poole seljaga ning ei näegi sind.

Paraku see ei olegi paljudele ainult õudusunenägu. Oleme kuulnud mitmeid inimesi, kellel tunduvad päris elus olevat umbes sellised hirmud ja tunne, et kõik teised on jõusaali tulnud ja piletiraha maksnud ainult selleks, et saaks arvustava pilguga just neid vaadata.

Tegelik tõde on see, et jõusaalis tegeleb igaüks iseendaga ja oma treeninguga ja sinu vahtimiseks ei ole kellelgi aega. Kui sul on tunne, et ei tea, kuidas mõne masinaga tuleks harjutusi teha, siis küsi mõnelt lahkema näoga kaastreenijalt. Kindlasti aidatakse sind rõõmuga. Suuremates jõusaalides tehakse sinuga liitumise eelselt või järgselt muidugi saalile ring peale ja näidatakse kõik asjasse puutuv. Vabade raskustega harjutusvara koos selgitustega leiad internetiavarustest oma telefonist kasvõi trenni ajal. See kahandab täiesti nullilähedaseks võimaluse, et sinust saab mingi tobeda hantliväänamise video uus peakangelane miljardi vaatamiskorraga Youtube’i klipis.

Kui jätkad treeningutega piisavalt kaua, et oled ise juba vana kala, küll siis mõistad, et iga inimene teeb trennis oma asja ja iga värske nägu on trenni oodatud ja teretulnud ning inimesed pole saali tulnud selleks, et sinu trennitegemist vaadata.

Treeningvarustuse dilemma

Kas hea treeningvarustus teeb sinust hea sportlase või peaks enne olema hea sportlane, et omada head trennivarustust? Sellele küsimusele väga head vastust olemas ei ole. Mõlemat pidi võib ja saab. 

Kui raha pole sinu jaoks probleem ja pangakonto sai eile nii täis, et pangast helistati ja paluti osa rahast välja võtta, et pangas ruumi oleks, siis ei ole kindlasti mingi patt, kui sa ostad endale kõige viimase ja kallima varustuse ja käid siis sõpradele näitamas, kuidas su bling-bling carbon-ultra-extra-max jalgratta käiguvahetaja on nii viimase malli peal, et vahetab käike sinu mõtte peale. Kallis varustus pole patt. Peaasi, et see sind liikuma motiveerib.

Põhiline, mida ei tohiks arvata on see, et kui sul pole raha, et üldse mingit varustust osta, siis pole aktiivne liikumine sinu jaoks. Selliste vabandustega sa kindlasti “Kodus ja Võõrsil” sarja vaatamisest kaugemale ei jõua (pärast hooaeg 33 episood 212 ära vaatamist ütled veel lisavabanduseks, et aega ka eriti pole).

Kõndimiseks või sörkimiseks pole mingit väga erilist varustust vaja, eriti suvisel hooajal. Ka talvisel ajal võid natukene kiiremat kõndi, mis higi täitsa tilkuma ei aja, harrastada ka oma tavariietes. Kodus kätekõverdusi ja üldkehalist trenni saad teha kasvõi pesuväel. 

Kui sa rahapuudusele viidates oma aktiivsed liikumised tegemata jätad, siis jõuad hoopis olukorda, kus sul pole ka energiat ja jõudu, et olla oma tööasjade ajamisel aktiivsem ja sellega raskest rahalisest olukorrast välja tulla. Liikumine aitab sind ka selles.

Kui palju peaksid pingutama? 

Hea vormi saamiseks tuleb paika saada nii igapäevane toitumine kui ka liikumise- ja treeningkoormused.  Seda, et üle pingutada ei tasu, oled sa kindlasti lugenud. Seda, et liiga vähe pingutamine ei too tulemusi, oled tunda saanud omal nahal. Kui palju on siis piisavalt? Rusikareegel on selline, et arendav treeningkoormus algab kolmest trennist nädalas. Sisuliselt tähendab see vähemalt üle päeva trenni tegemist.

Praktiline näpunäide alustajale on selline, et ära kurna end ära. Või tee seda hästi harva mingil hästi erilisel juhtumil. Näiteks kui lähed sõpradega kanuumatkale pikaks päevaks, siis on okei, kui õhtuks oled üsna väsinud, aga iga nädal ära seda tee.

Igasugu maratonide ja muude hullustega on lõpuks nii, et üks päev teed ja nädal aega ei tee siis midagi. Kokkuvõttes avastad, et oled summa summarum teinud selle aja jooksul vähem trenni, kui oleksid teinud ilma selle suure pingutuseta ühel päeval.

Hea koormus trennis on selline, kus sa trenni lõpuks tunned mõõdukat eneseületust ja kerget väsimust. Sellest taastud sa juba järgmiseks päevaks kenasti ära. Lõpuks su vorm paraneb nii palju, et distantsid pikenevad ja raskused suurenevad märkamatult aja jooksul.

Mõõdukalt pingutades ei pane sa ka oma tervist ohtu. Kui oled mingi konkreetse eesmärgiga treenija, siis sa kahjuks muidugi kerge pingutusega ei pääse. Sel juhul tasuks kindlasti alustamisel ka tervisekontroll ette võtta, et saada spordiarsti käest aus hinnang oma seisundile ning kui sa just ise Mati Alaveri teadmistega ei ole, siis võta endale kindlasti appi ka treener.

Mis treener? Ma olen ju harrastaja!

Nagu öeldud, seda on mõistlik teha siis kui sa soovid saavutada mingit konkreetset eesmärki, mitte lihtsalt liikumisest rõõmu tunda. Eks hea treener soovib ju ka hea töö eest tasu saada. Seega on sinu otsustada, kui oluline on sulle su kõrgema eesmärgi saavutamine ja kas oled selleks valmis lisaks oma ajale ka rahaliselt panustama.

Personaaltreeneriga töötamine harrastajana ei tähenda seda, et oled tagasi oma spordikooli noorte klassis, kus suure kõhuga onkel stopper käes agressiivselt vilet puhus, kui talle tundus, et sa piisavalt ei pingutanud. Ja see tundus talle nii umbes minutis korra. Lapsepõlve õudusunenäod võid unustada, sest enda treeneri saad sa täna ise valida ja paljuski enda tingimustel. 

Millised ootused võiksid treeneriga treenimisele panna? Selge see, et kui sa pole Katrina Lehis, siis pole sul mõtet minna Nikolai Novosjolovi juurde jutuga, et tahad saada olümpiavõitjaks ja siis oodata, et treener tassib sind kuni olümpiapoodiumini, kus saad pisar silmanurgas hümni kuulata. Seda kindlasti ei juhtu. 

Tark treener suudab sulle aga teha selgeks, millised on su tänased võimed ja kuidas siit edasi liikudes jõuda maksimaalse eesmärgini. Head treenerit oma ettevalmistusse kaasates paned sa enda treeninguteks kulutatava aja kindlasti kõige efektiivsemalt tööle ja saavutad kindlasti parema tulemuse kui oma käe peal plaani tehes või ilma plaanita trenni tehes. Lisaks on ta sulle ka lisamotivaatoriks, sest kui treener on plaani ära teinud ja sa selle lõpuks tegemata jätad, mis näoga sa talle siis otsa vaatad?

Häid personaaltreenereid leiad kindlasti igast suuremast harrastajate spordi/fitnessklubist, võid kindlasti üle vaadata ka personaaltreenerite valikut koondava veebisaidi FitQ treenerid, ega seal mõnda sulle sobivat treenerit valikus pole. Personaaltreeneriga koos töötamine või mõne täiskasvanud harrastajate treeningrühmaga liitumine on maailmas ja Eestis muutumas aina populaarsemaks. 

Kui arvad, et treenerit sulle siiski vaja pole ja enda tervise huvides liigutamisega ja enda motiveerimisega saad nüüdsest (pärast selle loo lugemist) ise hakkama, siis sinu tee on enda teadmiste suurendamine. Seda ei pea ilmtingimata ainult treeneri abiga tegema.

Sinu sõbrad Google ja Youtube on muidugi alati valmis abikäe andma, kuid nende algoritmid on paraku optimeeritud mitte sellele, et sulle võimalikult adekvaatset sisu pakkuda, vaid võimalikult enam klikitavat ja enam loetavat, mis teinekord võib olla aga mõne enesekindla profaani pöörane fantaasia. Mitmed klubid, sealhulgas näiteks Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi fitnessklubis pakutakse liikmetele loenguid ja kasulikku sisu, kuidas liikumine, toitumine, uni ja muud tegevused mõjutavad sinu keha ja selle seisundit ning mille kvaliteedis saad olla palju kindlam kui Dr. Google’i ja treener Youtube’i nõuannetele. Enda harimisel ole alati allikakriitiline.

Lõppsõna

Lugesid selle võrdlemisi pika blogiloo lõpuni? Nüüd on meil sulle üks hea ja üks halb uudis. Alustame heast uudisest. Saad endale õlale tunnustavalt patsutada, sest ilmselt oled nüüd täna lugenud rohkem teksti kui 99,9% keskmiseid Instagramis skrollijaid. Lisaks sellele said neist 99,7% rohkem uusi teadmisi ning vähemalt sama palju meelelahutust kui Instagramist, sest me panime siia loosse ka ühe nalja sisse. 

Halb uudis on see, et see aeg, mis sul läks lugemisele, sa tõenäoliselt ei liikunud ja nüüd on aeg seda viga parandama asuda. Kui sa seda lugu lugesid ja hakkasid unistama rannakehast, aga nüüd ikkagi midagi ette ei võta, siis sa jäädki lihtsalt unistajaks. Nii, et nüüd 5-4-3-2-1-läks.

märts 22, 2021

Kuna jõusaalid ja spordiklubid on praegusel ajal jälle pikemalt suletud, on paljude inimeste jaoks kodused virtuaaltreeningud saanud aina tavalisemaks ja mugavamaks liikumise viisiks. Üks Eesti (ja ka FitQ) populaarsemaid treenereid – Katrena Tenno – andis Raadio Elmarile intervjuu, kus rääkis virtuaaltreeningutest ja enda liigutamisest.

Need inimesed, kellel on juba olemas tugev treeningharjumus, ei istu tõenäoliselt kodus diivanil, oodates spordiklubide avamist. Teine lugu on nende inimestega, kes on pikemalt mõelnud, et nemad hakkavad trenni tegema homme – ja kes on sel viisil oma treeninguid pidevalt edasi lükanud.

Kui mõtled, et on raske leida motivatsiooni, kuidas treenimist alustada, siis Katrena Tenno ütleb : „Mina ütlen nii, et motivatsioon peab kõigepealt inimesest endast algama! Inimene peab kõigepealt leidma selle õige koha ja hetke, mil ütled, et nüüd ma hakkan trenni tegema.”

Kui lihtsalt alustamine võib tunduda keeruline, siis Katrena soovitab: “Tuleb välja otsida mingi kindel plaan. Eestiski on nüüdseks palju virtuaalseid treeningplatvorme, kus saab trenni teha”. Katrena annab trenne erinevatel platvormidel ja tema trennid FitQs on ühed platvormi kõige populaarsemad. Vaata tema FitQ kanalit SIIT.

Kuidas siis ühest trennist kaugemale jõuda, et tekitada endale positiivset treenimisharjumust? Katrena ütleb „Ehk see olukord ei pruugigi nii halb olla ja võib-olla maailmal oligi vaja muutust. Kui võtta Eestigi, siis on paikasid, kus polegi spordisaale olemas, selles suhtes ongi see virtuaaltreeningute maailm uus reaalsus. Ongi väga mõnus kodus trenn ära teha, käia pesus ja 5 minuti pärast saad olla tagasi oma kodudiivanil, see on ju mugav“.

Milliste vahenditega võiks aga siis kodus trenni teha? Katrena leiab, et peamine võiks olla matt või selle puudumisel isegi rätik. Kui hantleid käepärast pole, saab näiteks seljakoti sisse panna raskuseks veepudelid ja sellega saab juba väga palju harjutusi teha. Hantleid saab osta väga erinevates raskustes, kummilintidega saab väga palju harjutusi teha. Kõik toolid-diivanidki on suurteks abimeesteks.

Katrena rääkis ka, et erinevaid treeninguid on tõesti väga palju ning ei tasu ilmtingimata punnitada teha esimest trenni, millele peale satud, kuid mis sulle ei meeldi – on ju erinevaid kardio-, jõu- ja muid trenne – tasub ringi vaadata ja valida miski, mis sulle päriselt meeldib.

Intervjuus küsiti Katrenalt ka, kui tihti peaks inimesed trenni püüdma teha. “Kõik oleneb sellest, milline on sinu treenitustase. Neil, kes on harjunud jõusaalis suurte raskustega rassima, on hetkel poole keerulisem oma vormi hoida. Kui sa oled aga tavatreenija ja sul on rohkelt vaba aega, siis võiksid nädalas näiteks neli korda end liigutada…ja miks mitte ka rohkem! Peame ju arvestama, et kodukontorites viibivad inimesed on hetkel poole passiivsemad kui nad muidu olid. Kui trenniks nii palju aega ei jätku, siis soovitan rõhku pöörata ka oma toitumiskavale,» märkis treener Katrena Tenno.

Info ja tsitaadid antud postituses põhinevad Raadio Elmari artiklil ja intervjuul. Loe Elmari artiklit ning kuula intervjuud SIIT

veebruar 17, 2021

Piirangute kiuste saime trenni teha pea 70-liikmelise treeninggrupiga. Kuidas? Muidugi FitQ platvormil otseülekandena. Treening, mille jaoks klient tavaliselt ürituse toimumispaika kohale tuleb toimus seekord tema enda kodus. Tuttavad treenerid, kvaliteetsed treeningud ja null nakatumisriski – kõlab hästi? Ja mis veel parem, kõik trennimaratoni treeningud on nüüd ka treenerite kontodel järelvaadatavad!

Trennimaraton tähendas meie jaoks seda, et tuleb leida piisavalt suur saal otseülekandeks, treenerid, kes enda valikul trennimaratonil otseülekandes treeningu annavad ning palju patareisid mikrofonide jaoks. Okei, viimane pole ehk nii tähtis osa, kuid 11 treenerit ja piisavalt suur treeningsaal oli korralduslik väljakutse küll. Sellega panid meile õla alla head sõbrad Viimsi SPA spordiklubist, kes viimased kuud on usinalt ka enda FitQ kontodel otseülekandena treeninguid andnud. Nende treeningud leiad treenerite Meeli Kask ja Jarmo Kull kontodelt. Valgus- ja värviküllane saal Viimsi Spa spordiklubi abiga leitud jäi üle vaid kõikidele sobiv päev trennimaratoniks leida ning kava kokkupanek sai alata.

Trennimaraton kestis kokku 8 tundi ning osa võttis lausa 11 treenerit, kelle juhendamisel sai päeva jooksul valida enda lemmikud 11 treeningu seast.

Treenerid ja nende antud treeningud on järgmised: 
Ave-Mai Larin (HIIT);
Jarmo Kull (BODYBALANCE);
Mariann Kilg (ZUMBA);
Meeli Kask ja Keiu Paapsi (HICore);
Meeli Kask ja Keiu Paapsi (BODYCOMBAT);
Pille Trolla (Pilates);
Katrena Tenno (Total Body Cardio);
Kaisa Edenberg (ZUMBA);
Evelin Talts (Selja- ja rühitreening);
Casa de Baile (Piret Madar) (Salsa);
Keisy Põldsam (NTC Active Mobility and Recovery).

Need kõik treeningud on täies pikkuses järelvaadatavad ja kodus tehtavad FitQ platvormil.

Paar heli- ja mikrofoniprobleemi ja lugematu arv kilokaloreid hiljem oli FitQ trennimaraton läbi! Järgmise korrani!

veebruar 10, 2021

FitQ tegevjuht Marti Soosaar otsustas lõpuks ka ise oma kanali FitQ-s tööle panna. Selle põhjuseks ja motivaatoriks on isiklik väljakutse 66 tööpäeva järjest hommikuti ärgata kell 5 ja alustada päeva hommikutrenniga. Miks just selline isiklik väljakutse sündis, sellest saad lugeda Marti isiklikust blogist.

Uurime aga, mida FitQ kasutajad sellest isiklikust väljakutsest kasu võiksid saada? Vastab Marti Soosaar.

“FitQ kasutajate jaoks tähendab see võimalust ärgata hommikul kell 5 minuga koos ja need trennid kaasa teha. Hakatuseks on iga tööpäeva alguses plaanis kerge 20 minutiline trenn, mille eesmärk on kergelt nahk märjaks saada. Sellele järgneb teine trenn formaadis 15+5 ehk 15 minutit venitusi ja 5 minutit lõõgastust.

Ma ei saa lubada, et ma päris igal hommikul saan otse-eetrisse minna, võimalik, et mõned trennid tuleb mul teha ilma publikuta. Kuigi publiku fakt ei ole tegelikult iseenesest põhiline selle väljakutse juures. Isegi väheusutav, et rahvas massiliselt kaasa tuleb sellega, sest kell 5 päevaga alustada ei ole kindlasti kõige populaarsem valik. Igal juhul mina teen seda väljakutset iseendale ja sellega kaasa tulemine või mittetulemine on igaühe vaba valik. Trennid jäävad ju järgi tegemiseks ka FitQ-sse üles, seega saab neid võtta ka kui lihtsalt lühikesi 20 minutilisi trennisutsakaid endale sobivamal ajal.

Need kolm esimest päeva, mis on nüüd sellest väljakutsest tehtud, on küll olnud mulle isiklikult ikka väga suurepärast energia ja efektiivsusega, nii et minu tänane soovitus on kõigile see vähemalt korra järgi proovida.”

Soovi korral leiad Marti FitQ kanali ja hommikused trennid siit.