Kevad on aeg, kui ilmad muutuvad soojemaks ja päikesepaiste kutsub meid rohkem õue. See võib kaasa tuua soovi korraldada aiapidusid ja nautida grillimist koos sõprade ja perega. Kuid need mõnusad sündmused võivad kaasa tuua ka kaloririkkaid toite ja jooke ning viia mitte nii mõnusa tulemuseni – kaalutõusuni.

Kuidas grillpeol mitte juurde võtta?

Kevadised aiapidud ja grillimised on osa elust ning on täiesti okei nautida mõõdukalt ka kõrgema kalorsusega toite ja jooke. Oluline on leida tasakaal ja olla teadlik oma toiduvalikutest ning jälgida portsjonite suurust. Kui oled teinud mõne „toidupatuka“, ära tunne end halvasti, vaid keskendu edaspidi tervislikumate valikute tegemisele.

Probleemiks ongi just see, et aiapidude ja grillimiste ajal on tavaliselt laual palju kaloririkkaid toite, nagu rasvased lihad, vorstid, juustud, kartulisalatid, magusad joogid ja maiustused. Samuti võib sotsiaalne suhtlemine ja meelelahutuslik keskkond viia söömise kontrolli alt välja ning suurendada kalorite tarbimist. Märkamatult amps siit, teine sealt. Kas tuleb tuttav ette?

Kui sinna juurde lisada ka alkoholi tarbimine, on mõju veelgi kehvem. Ei, mitte vaid alkoholi mittetervislikust toimest su kehale. Seda muidugi ka aga alkohoolsetel jookidel on kõrged kalorsus ja need suurendavad tihtipeale ka näljatunnet.

Kuidas siis vältida kevadel kaalutõusu ja hoida oma kaal kontrolli all?

Tee teadlikke toiduvalikuid

Vali aiapidudel ja grillimistel tervislikumad toiduvalikud. Eelista grillil nahata kana, kala või köögivilju, mis on tuntud madalama kalorite ja rasvasisalduse poolest. Lisa menüüsse ka värskeid salateid ja puu- ning köögivilju. Võid proovida ka oma lemmikretseptidele teha tervislikumaid variante, kasutades näiteks vähem rasva, suhkrut ja soola.

Järgi mõõdetud portsjonite põhimõtet

Kontrolli oma söödavate toitude ja jookide koguseid. Järgi mõõdetud portsjonite põhimõtet, et vältida liigset kalorite tarbimist. Grillipidu ei pea olema koht, kus kõik toidutarkus unustada ja anda kiusatustele lõputult järgi. Tead ju vast isegi neid hommikuid, kui oled eelmisel õhtul üle söönud – lisaks kehvale enesetundele närib tihtipeale ka kahetsuseuss.

Joo alkoholi mõõdukalt

Kui tarbid alkoholi, tee seda mõõdukalt. Alkohoolsed joogid sisaldavad palju tühje kaloreid ning võivad suurendada söögiisu ja vähendada enesekontrolli toiduvalikute osas. Ka selles uuringus leiti, et alkoholi tarbimine suurendab söögiisu ja toidu tarbimist, mis võib viia kaalutõusuni.

Eelista madala kalorsusega jooke, nagu näiteks valge vein või madala alkoholisisaldusega joogid. Ära unusta seejuures juua ka vett, et hoida end hüdreerituna.

Leia lisainfot alkoholi mõju ja selle tarvitamise vähendamise kohta Alkoinfo lehelt!

Ja loomulikult – jätka füüsilist aktiivsust!

Kevad on suurepärane aeg olla õues veelgi aktiivsem. Tee kehalisest aktiivsusest kindel osa oma igapäevasest rutiinist, et põletada rohkem kaloreid ja hoida end vormis. Kui on mõnus ilm, mine jalutama, jookse, sõida jalgrattaga või tee aiatöid. Kehvema ilma või juhendatud trenni soovi korral vali treening FitQ-st. Kasvõi südaöösel. Vaata videotreeningute valikut siit!

Lisaks võid proovida uusi tegevusi nagu näiteks piknik looduses, matkamine või rannas jalutamine. Füüsiline aktiivsus aitab põletada lisakaloreid ning hoida kehakaalu kontrolli all.

Kokkuvõttes võib kevad olla aeg, mil kaalutõus on tavaline, kuna aiapidude ja grillimiste ajal võib kaloritarbimine suureneda. Siiski on võimalik hoida kaal kontrolli all, valides tervislikumaid toiduvalikuid, jälgides portsjonite suurust ja olles aktiivne. Tasakaalu leidmine on võti, et nautida kevadet ja suve tervislikult ning säilitada sobiv kaal.

NB! Loe ka teisi häid soovitusi seoses treenimise ja toitumisega!

Oled koos sõpradega? 15 minutit lendab. Ootad pikas järjekorras? Sama aeg tundub nagu mitu tundi. Sama ka treeninguga. Mõned inimesed naudivad pikka ja rahuldust pakkuvat treeningut, teised eelistavad diivanit. Kuid asi pole pelgalt laiskuses! Ajakirjas Psychology of Sport and Exercise avaldatud uuring näitab, et kuni 37% inimese “reaktsioonist” treeningule võib olla tingitud tema geenidest. Mõned inimesed on sõna otseses mõttes nõus treenima rohkem kui teised.

Tervisele kasulike hüvede saamiseks piisab vaid mõnest minutist päevast!

Ajakirjas PLOS ONE avaldatud töös võrreldi 45-minutilise sörkimise mõju lühikese 10-minutilise treeninguga (sealhulgas vaid 1 minut kõrge intensiivsusega spurtimist). 12 nädala pärast näitasid mõlemas katserühmas osalejad samasugust paranemist nii südame-veresoonkonna kui ka ainevahetuse tervises. “Lühiajaline intensiivne intervalltreening parandas kardiometaboolse tervise näitajaid samal määral kui traditsiooniline vastupidavustreening istuvatel meestel, vaatamata 5x väiksemale treeningmahule ja ajakulule,” järeldab uuring.

5 teaduslikult tõestatud kasu, mille tagab vaid 15 minutit trenni päevas!

1. Su aju muutub nutikamaks!

Neuropsychologia ajakirja poolt avaldatud uuringus leiti, et 10–15-minutit velotrenazööril tõi kaasa kognitiivse jõudluse 14% tõusu!

Proceedings of the National Academy of Sciences esitatud uurimisprojektis paluti rühmal kolledži üliõpilastel minna umbes 10 minutiks lühikesele jalutuskäigule (või mõnele muule kergele treeningule, näiteks joogale). Pärast seda tehti neile mälutest, kus oli näha paremaid tulemusi mälutestis, kui treeningut mitte teinud tudengitel.

2. Aitab vähendada isusid

Ajakirjas Appetite edastatud uuringus kirjutati, et vaid 15-minutit trenni päevas on kõik, mis on vajalik, et vähendada maiustuste ja šokolaadi tarbimist poole võrra!

3. Su vaimne tervis paraneb

Kas teadsid, et juba 15 minutit jooksmist (või samaväärne mõõdukas treening) päevas võib vähendada depressiooniriski lausa 26%? Just sellisele tulemusele jõuti Harvardi ülikoolis läbi viidud uuringus!

Kusjuures liikumisest on kasu ka neile, kes on juba depressiooniga kimpus. BioPsychoSocial Medicine edastatud uuringus jõuti järeldusele, et 15-minutiline trenažööril treenimine alandas märkimisväärselt stressihormooni kortisooli taset raske depressiivse häirega diagnoositud isikute rühmas.

4. Su eluiga võib pikeneda!

Ajakirjas The Lancet kirjeldatud uuringus jälgiti üle 400 000 inimese. Tulemused olid rõõmustavad!  Võrreldes osalejatega, kes üldse ei treeninud, oli neil, kes treenisid keskmiselt 90 minutit nädalas (või 15 minutit päevas), 14% vähenenud suremuse risk ja 3 aasta võrra pikem eluiga. Sarnase tulemuse sai ka Euroopa Kardioloogide Seltsi uuring 120 000 uuritavaga. Sealt nähtus, et 15 minutist treeningust piisab, et vähendada vanemate inimeste surmariski 22% võrra.

5. Põletad enam kaloreid

Sa ei pea veetma tervet päeva jõusaalis! Ajakiri Medicine & Science in Sports & Exercise edastas uuringu, mis näitas, et veidi alla 15-minutiline raskuste tõstmine (umbes 11 minutit) 3x nädalas tagas püsivama energiakulu suurenemise. Lihtsamalt öeldes – osalejad jätkasid kalorite ja rasva põletamist ka pärast raskuste tõstmist. Veelgi rõõmustavam on see, et uuringu autorid järeldavad, et umbes 15-minutiline raskuste tõstmine mõnel päeval nädalas võib aidata rasvumist ennetada, isegi nende seas, kes muidu elavad suures osas istuva eluviisiga.

Seega igasuguse liikumise lisamine oma päeva on väga väärtuslik! Isegi, kui sul aega napib, võib natukene täiendavat intensiivsust pakkuda ainulaadset kasu sinu tervisele. Peaasi, et oleksid oma treeningutes järjepidev ja teelt kõrvale kaldudes kohe tagasi „reele hüppad“. Vajad selles abi? Võta meiega ühendust ja toetame sind sel teel ajast ja asukohast sõltumata!

FitQ platvormil on veebruaris algamas väljakutse, mille eesmärk on aidata Sind treeningharjumuste loomisel ja treenida Sinu järjepidevust. Eesti parimad treenerid Kristi Möldri ja Kalev Ermits on Sinu jaoks kokku pannud efektiivse treeningute kava, kus leiad iga päeva alt ühe 15-20 minutilise treeningu. 

Vaata lähemalt, veel jõuad registreeruda: https://fitq.me/et/challenges/trennisobrad

Uue aasta lähenedes seavad paljud endale tervisealaseid eesmärke. Soovitakse alustada treeningutega, langetada kaalu ning toituda tervislikumalt. 1. jaanuaril on kõik õhinal ja elevil, spodiklubid on puupüsti täis, kuid juba jaanuarikuu lõpuks on motivatsioon kadunud ning uue aasta lubadused meelest läinud. Kuidas siis ikkagi saavutada enda treeningeesmärgid ja järjepidevus?

Sea realistlikud eesmärgid

On oluline seada endale realistlikud eesmärgid, mis on saavutatavad. Iga päev mitu tundi trenni teha võib tunduda hea plaan ja esmapilgul ka tehtav, kuid ilma eelneva ettevalmistuseta on vigastused kerged tulema ning treeningutest loobutakse sootuks. Seetõttu võiks alustada tasa ja targu, et motivatsioon ei kaoks. Kui alustad esimest korda treeningutega või sul on jäänud pikem treeningpaus sisse, siis 2-3 korda nädalas on alustuseks juba hea. Hiljem saad vastavalt oma enesetundele eesmärki muuta ning treeningute arvu suurendada.

Alusta lühikeste treeningutega

Põhjus, miks järjepidev treeningute tegemine ei õnnestu on see, et soovitakse algust teha pikkade treeningutega mitu korda nädalas. Kui igapäevane sportimine ei ole varasemalt kuulunud sinu elustiili juurde, siis alusta lühemate treeningutega. Ka 15 minutit päevas on efektiivne ning seda aega on palju lihtsam enda päevakavas leida.

Leia vastutuspartner

Tihti võetakse eesmärkide saavutamine ette üksinda ja salaja. Üksi pusides on raske leida motivatsiooni, kuid leides endale vastutuspartneri, kellele pead aru andma oma sammude kohta ning kellega saad ka koos treenida, aitab see sul rajal püsida. Vastutuspartnerile saad jagada oma muresid ja rõõme ning tunda end toetatuna. Jagatud mure on pool muret ning jagatud rõõm on topeltrõõm!

Küsi abi personaaltreenerilt

Internetist leiab meeletult palju materjali toitumise ja treeningute kohta, alustajana on kõige selle infotulva sees keeruline sorteerida enda jaoks õiget teavet välja. Kui sa ise ei tea, kust alustada, siis targem on pöörduda personaaltreeneri poole, kes aitab sul seada konkreetsed eesmärgid vastavalt sinu soovidele. Personaaltreener motiveerib, tõstab teadlikkust harjutuste, tehnika ning tervisliku eluviisi teemadel, ta paneb sind rohkem pingutama ja end ületama. Samuti on väiksem risk vigastuste tekkeks, kuna saad pädevat nõu.

Võta osa treeningväljakutsest

Väljakutsed on motiveerivad, seda eriti tiimides. Alustajana on mõistlik leida selline väljakutse, mis ei käiks sulle üle jõu. Mitmed spordiklubid teevad aeg ajalt väljakutseid, samuti leidub online treeningväljakutseid. Näiteks jaanuarikuus toimub FitQ treeningväljakutse Järjepidevus, mis on tiimides ning kus iga päev tuleb kõigest 15 minutit pühendada treeningule.

Järjepidevus on võtmesõna eesmärkide saavutamisel. Kõik saab alguse lihtsatest sammudest ning neid järgides täituvad ka sinu suurimad unistused! Proovi selle aasta jaanuaris mõelda natukene teisiti. Selle asemel, et panna endale üle jõu käivad eesmärgid ja pigistada ennast esimese kuuga nii vaimselt kui füüsiliselt tühjaks, püüa endale luua uusi tervislikke harjumusi. On selleks igaõhtune väike jalutuskäik, hommikune sirutus või terve shokolaaditahvli vahetamine mõne kommi vastu. Oluline on, et suudad enda uutele tervislikele harjumustele truuks jääda, nii et ühel hetkel muutuvad nad üheks sinu elu osaks, mis sind teenivad ja loovad sulle parema elukvaliteedi. 

Mul on juba mitu sõpra, kes on kurtnud, et pärast koroonaviiruse põdemist spordi juurde tagasitulek on olnud keerukam kui tavaliselt. Kunagine klassivend, kes on kõva spordimees, sai koroona diagnoosi ühena esimestest juba 2020 aasta märtsis, kui koroona diagnoos oli meie riigis märksa haruldasem, kui Smuuli näidendist pärit polkovniku lese haiglasse viinud nihilissimus acutus.

Kui temaga möödunud aasta juuni alguses koos Otepääle jooksutiirule läksime, siis selgus, et mõne kuuga vorm veel taastunud polnud ja isegi jooksutempo juures ca 6:00-6:30 kandis, mis tema jaoks tavaolukorras eriline kangutamine pole, tuli 12 km tiiru jooksul ümber Pühajärve teha mitu kõndimispausi. Mõtlesin toona, et mitte ei taha ise seda viirust külge saada. Seni veel on õnneks läinud ja olen terve olnud (ptui-ptui-ptui) Olen tänaseks juba üsna palju kuulnud, kuidas teistel taastumine läheb ja seda, et trenniga uuesti alustamine on raskem, kui teiste haigustega. Lõplikult on möödas ajad, kus keegi kuskil vandeseltslaste ringis sai jaurata, et koroona on nagu lumeinimene – kuna pole näinud, siis järelikult pole olemas.

Jõud on kadunud?

Jätame praegu kõrvale Eesti tõstekuulsuse Mart Seimi, kes võib olla tänu koroonale kaotas lisaks jõule ka olümpiamedali. Jõu ja vormi on kaotanud lihtsad inimesed meie enda seast. Käesoleva loo “tellimuse” sain oma täditütrelt. Tema hakkas pärast seda, kui olime FitQ-ga startinud, usinasti kodus video vahendusel trenni tegema. Kehalised näitajad paranesid hea hooga ja kui varasemalt saavutas ta Kaitseväe üldfüüsilise testi tulemuseks 240 punkti, siis see paranes hoogsalt 280 peale maksimaalsest 300-st. Aga ühtäkki pärast koroona põdemist uuris ta minult, et tahaks uuesti spordi juurde naasta, aga ei suuda leida endale sobivaid treeninguid, kuna raskusi on isegi joogas allavaatavat koera teha.

Koroona põdemise ajal soovitavad arstid trennina teha hingamisharjutusi: torutatud huultega hingamine, seebimullide puhumine, jämeda kõrrega veepudelis mullide puhumine või õhupalli täispuhumine. Loe perearstide nõuandeid täpsemalt siit.

Need harjutused on aga liiga lihtsad inimesele, kes tunneb end juba tervena ja tunneb, et oleks aeg naasta igapäevaellu ja treeningrutiini. Kuidas siis pihta hakata ja mida silmas pidada? Küsisin nõu inimestelt, kes koroona ja/või treeninguga rohkem kokku puutunud on.

Arsti mõtted

Mari Arak on arst, kes töötab Tartu Ülikooli kliinikumis ja omab viimasel ajal paraku väga palju kokkupuuteid koroonahaigetega. Ta on küll ka ise sportlane, mängib võrkpalli Tartu Ülikool Bigbank naiskonnas ja on ka Eesti võrkpallinaiskonna arst. Hakatuseks ütleb ta, et haigeid on ta küll näinud rohkem kui sooviks, kuid pärast haiglast välja saamist ta nende taastumist ja treeningutele naasmist ei jälgi ja seega esitab ta isiklikku arvamust, mitte mingit teaduslikku vaatenurka.

Mari Arak: “Suurem kogemus on COVID-19 tõttu haiglaravil olnud täiskasvanutega, kellest enamus on vaktsineerimata ja vajanud pikalt ka intensiivravi ning seetõttu on hulgitüsistustega. Selliste patsientide taastumine võtab aega mitmeid kuid, nende jaoks on suur samm ilma lisahapnikuta haigla koridoris kõndimine. Kaua aega võtab, et nad üks hetk tagasi täiesti tavaelu rütmi tagasi saavad, on raske öelda, sest nii kaua me neid ei jälgi.

Sportlaste puhul on praeguseks selge see, et enamasti põetakse COVID-19 kergete kuni mõõdukate sümptomitega. Eesti sportlastel läbi viidud uuringus selgus, et keskmiselt ollakse COVID-19 tõttu treeningutelt eemal 2 nädalat. Kerge haigestumise puhul arvan, et sellest piisab. Loomulikult tuleb jälgida enesetunnet. Kui sümptomid treeningutel püsivad või tekib uusi kaebusi, tuleks kindlasti arsti poole pöörduda. Paljud sportlased on harjunud jälgima treeningu ajal pulssi – sellega on kasulik jätkata ja vastavalt pulsile ja enesetundele treeningkoormusi kohandada.”

Treeneri vaade

Tunnustatud treener ja sportlane Ott Kiivikas hoiatab igaks juhuks, et tema kindlasti ei ole covid järgse taastumise ekspert ja mis hetkel kedagi terveks saab tunnistada ja trenniga pihta hakata, seda ta öelda ei saa. Isiklikust kogemusest treenerina ja haigust põdenuna ütleb ta nii:

“Esiteks kindlasti sõltub see sellest kui tõsiseid kopsukahjustusi on inimene saanud ja siin ühtset mõõdupuud kõigile ei ole. Ükskõik millise kopsukahjustuse puhul algab asi alguses ikka ainult liikumisest so käimisest, sest ka juba väike koormus on väsitav. Tean seda omast käest. Koos treenituse paranemisega suureneb ka esimese hooga just aeroobse koormuse osakaal, kuid seda nädal – nädala kaupa. Selge, et ei ole keelatud või välistatud ka raskustega treening, kuid sellisel juhul on koormus vähemalt 50% väiksem kui treeningpausi alguses oli. Kindlasti tuleks jälgida pulssi ja enesetunnet, need kaks asja aitavad sobiliku koormust leida.”

Konkreetsemad soovitused treeningutele naasmiseks

Laias maailmas on treeningutele naasmise teemat ka uuritud ja kes tahab palju konkreetsemaid nõuandeid, siis leidsime laiast maailmast sellised, mis on oma fookusega suunatud võistlussportlastele, seega vaieldamatult keskmisest oluliselt suurema kehalise pingutuse juurde naasmiseks:

1. faas

Diagnoos, haigus ja taastumine Kestvus: Vähemalt 10 päeva alates positiivsest testist või sümptomite ilmnemisest. Tervishoiuteenuse osutaja peab andma loa treeningutele naasta. Sümptomid peavad olema kadunud, välja arvatud lõhna- ja maitsmiskaotus.

2. faas

Kerge treening Kestvus: Vähemalt kaks päeva Jalutuskäik, kerge jooks, statsionaarne jalgratas, mitte vastupidavustreening. < 70% maksimaalne südame löögisagedus. Treeningu kestus: < 15 minutit.

3. faas

Kerge kuni mõõdukas treening Kestvus: Vähemalt üks päev Liikumisharjutused: jooksuharjutused, keharaskuse vastupanu, ringtreeningud treening. <80% maksimaalne südame löögisagedus. Treeningu kestus: <30 minutit.

4. faas

Mõõdukas treening Kestvus: Vähemalt üks päev Keerulisem treening: spordispetsiifilised harjutused, jooksmine, jõutreening. <80% maksimaalne südame löögisagedus. Treeningu kestus: <45 minutit.

5. faas

Mõõdukas kuni intensiivne treening Kestvus: Vähemalt kaks päeva Tavalised sporditegevused: kontaktivabad tegevused, spordispetsiifilised harjutused, jooksmine. <80% maksimaalne südame löögisagedus. Treeningu kestus: <60 minutit

6. faas

Jätkake tavapärast treeningut Kestvus: Vähemalt üks päev Enne võistluskoormuste juurde naasmist tee vähemalt üks päev tavapärast trenni

7. faas

Tohib naasta piiranguteta võistluste ja treeningute juurde.

Oleme kuulnud seda, et mõni põeb raskemalt ja mõnel läheb lihtsamalt. Mu endine kolleeg Evelin, kes põdes koroonat 2021 märtsis ja kes on suur crossfit treeningute fänn, mis on teadupärast erakordselt füüsilist väljakutset esitavad, põdes lihtsamalt ja võttis oma koroona sekeldused ja treeningute juurde naasmise kokku nii: “Alguses väsisin võib-olla tiba kiiremini ära, aga muidu oli okei ja sain kiirelt võhma tagasi.”

Hoolimata põdemise lihtsusest või keerukusest soovitab Cleveland kliiniku koduleht isegi juhul kui oled sportlik ja harjunud suuremate koormustega ning sümptomid on kergemad või puuduvad praktiliselt üldse, et pärast diagnoosi saamist tuleks treeningutega siiski 10 päeva vahet pidada. Peamiseks põhjuseks, et haigus on salakaval ja suureneb südamelihasepõletiku tekkimise oht.

Soovitused

Omad lahendused trennideks leidis ka mu täditütar Diana, kes räägib enda valitud treeningkoormustest nii: “Alustuseks tegin tegin hingamisharjutusteks Netfiti Verve 01 kava esimest poolt. Sobivad ka BodyBalance’st tuttavad taiji ja jooga harjutused ning lõppu rahulikud venitused nagu Yin joogas. Mul tegi see olemise inimväärsemaks.”

FitQ kavas olevatest treeningutest soovitame otsida selliseid kategooriaid nagu “keha ja meele” treeningud, kui tunnete, et olete trenniks valmis. Kui päris valmis veel pole, aga tahaks, siis võiks alustada pigem meditatsiooni ja liikuvuse kategooriast ja kindlasti päris alguses mitte liikuda üle ebamugavuse piiri.

Head taastumist kõigile!

Loe lisaks:

Perearsti juhend koroona põdemiseks

Cleveland kliiniku juhend, kuidas naasta treeningutele

Vasta ka meie lühikesele koroonaküsimustikule

Vasta meie lühikesele koroonavaktsineerimisküsitlusele ja saa vastutasuks väike üllatusauhind!

Kas teadsid, et intensiivne treening hoiab sind noorena? Ilmselt oled märganud, et inimesed, kes on treeningul rohkem vaeva näinud, näevad nooruslikumad välja. Kas põhjuseks on see, et neil on väiksem vööümbermõõt? Kindlasti mõjutab ka saledam piht arvamust inimese vanusest, kuid tegelikult hakkab nooruslikkus pihta juba rakutasandilt. Intensiivselt trenni tehes on võimalik olla tegelikust vanusest kuni 10 aastat noorem, kinnitab meile teadus.

Brigham Young Ülikoolis tehtud uurimustöös uuriti 6000 inimest vanuses 20 kuni 84 eluaastat ja töö tulemuses järeldati, et inimestel, kes on regulaarselt kõrgelt füüsiliselt aktiivsed on märksa pikemad telomeerid, kui neil, kes on pigem istuva elustiiliga või neil, kes liiguvad oluliselt moderaatsematel koormustel.

Selle pikkade telomeeride jutu peale meenus mõnelegi ilmselt stseen “Armastusest Kolme Apelsini Vastu,” kus Pantalone loeb põnevusega Pauksonite astroloogilist abimeest ja püüab aru saada, mis asi on see hästi välja arenenud “jalaa-labaa”. “Mis pagana asjad on telomeerid,” küsib ilmselt mõnigi kooli bioloogiatunnis viie kätte saanud inimene nüüd.

Lühidalt – telomeerid on meie kromosoomide nukleotiidotsad. Nad on nagu meie bioloogiline kell ja nad on äärmiselt tihedalt seotud vanusega; iga kord, kui rakk paljuneb, kaotame pisikese osa neist otsakestest. Seega, mida vanemaks me saame, seda lühemad on meie telomeerid.

Antud uuring aga leidis, et intensiivselt treenijatel on see lühenemine aeglasem, seega võib julgelt väita, et intensiivne treening hoiab meid nooremana ja intensiivselt treenijate rakud näitavad neid ligi 10 aastat nooremana tegelikust vanusest.

Mida peetakse intensiivseks treeninguks?

Sellest, et intensiivsus on väga suhteline mõiste on eriti hästi aru saada, kui lugeda Riigikogu liikmete sotsiaalmeedia postitustest, kui raske ja intensiivne on nende töö ja siis kõrvutada pilti istungitesaali tühjadest pingiridadest.

Käesoleva uuringu tegijad on intensiivseks treeninguks lugenud vähemalt 5 korda nädalas vähemalt 30-40 minutilist pingutust, mille intensiivusus on võrdne vähemalt jooksutreeninguga. Seda on koguni veidi rohkem kui on WHO kehalise aktiivsuse soovituse ülempiir. WHO soovitab täiskasvanutele intensiivset kehalist pingutust 75-150 minutit nädalas.

30-minutiline jalutuskäik pärast hommiksööki pole seega piisav koormus, et seda positiivset efekti saavutada. Loomulikult on hommikustel jalutuskäikudel kõiksugu muud meeldivad efektid: põletavad kaloreid, tekitavad mõnusa meditatiivse flow-laadse seisundi ja aitavad su koeral ennast kergemana tunda. Hommikust jalutamist vahele jätma seega ei pea, aga trenni asendusena see kahjuks kirja ei lähe.

Läheneme nüüd aga korraks pisut mitte-teaduslikult ja küsime tublidelt treeneritelt, kes inimesi enamasti rakutasandil ja mikroskoobiga ei vaatle, et miks tuleks intensiivseid harjutuskordasid oma päevaplaani lisada?

Nike peatreener Baltikumis Britta Alep soovitab lisada intensiivseid treeninguid treeningplaani, et tagada mitmekülgne areng. Näiteks juhul, kui inimene on harjunud treenima pigem madalamal intensiivsusel ning keha on koormusega juba harjunud. Sel juhul tuleks samm-sammult lisada treeningplaani ka intensiivsemaid treeninguid.

“Olulisel kohal on emotsionaalne aspekt, miks tasub ennast nt HIIT treeningus aeg-ajalt proovile panna. Tunne pingutusest ja vallanduvad nn heaolu hormoonid tagavad kindlasti hea enesetunde, mis paneb tugeval harrastajal silma särama,” võtab Alep kokku enda põhjused, miks intensiivselt treenimine on kasulik.

Soovitused ja kokkuvõte

Tee iga päev vähemalt 30 minutit aktiivselt trenni, vähemalt nii, et hakkad trenni lõpuks higistama.

Kui tahad olla noorem oma tegelikust vanusest, siis mine otsi FitQ videote kataloogist üles kategooriad kardio või HIIT ning vajuta nuppu “play”.

Loe lisaks

Kogu uuring ajakirjas Preventive Medicine: https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0091743517301470

Lühikokkuvõte uudisena BYU koduleht: https://news.byu.edu/news/high-levels-exercise-linked-nine-years-less-aging-cellular-level

WHO kehalise aktiivsuse soovitused: https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/physical-activity

Kaanefoto: Gerry Sulp. Pildil on treenerid Britta Alep ja Sandra Raju.

Kui sa ei ole nii sportlik kui sooviksid, siis eeskätt tood sa põhjuseks, et sul pole aega. Novembris 2017. aastal tegime Stebbys küsitluse, millele vastas pea 3000 kasutajat ja saime tulemuseks, et peaaegu kõik vastajad väärtustasid sporti ja sportlikku elustiili, kuid 50% leidis, et neil pole aega olla piisavalt sportlik ja 15% ütlesid, et neid kimbutab motivatsioon.

Kordasime hästi lihtsas formaadis seda küsitlust FitQ Instagrami jälgijate seas ja saime tulemuseks, et 65% vastajaist nimetasid probleemina taas ajapuudust ja 22% motivatsioonipuudust. Valim oli küll kordades vähem esinduslik ja küsitluse läbiviimise metoodika oleks teadusliku töö kaitsmisel oponendi poolt sõelapõhjaks tulistatud, kuid kõhutunde pealt öeldes tundub, et aega ja motvatsiooni pole treenijatel viimase nelja aastaga märkimisväärselt juurde tulnud. Võimalik, et aeg on taas küps üheks suuremaks küsitluseks, aga veelgi enam tundub, et aeg on küps lahendusteks.

Mis sina arvad, kas ajapuudus on ka päriselt segavaks asjaoluks või on ta lihtsalt üks vabandus, mida tuua, selleks, et end välja vabandada? Kui tahad oma arvamust jagada, siis saada see blog@fitq.me

Selle loo autorid Marti Soosaar ja Krete Junson on mõlemad õppinud Tartu Ülikoolis kehakultuuri. Marti Soosaar on asutanud Eesti suurima terviseteenuste turuplatsi Stebby ning personaaltreeenritele mõeldud tarkvara FitQ. Krete Junson on Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi tervisespordi juht.

Kuidas saada endale lõpuks ometi kaunis trennikeha? See on kahtlemata paljude jaoks korduma kippuv küsimus, mille lahendamiseks vajaminev arvutusvõimsus on kusagil bitcoini süsteemi ja pii lõppväärtuse väljaarvutamiseks kuluva energia vahepeal.

Sellele teemale lähenetakse erineva nurga alt üsna tihti ja seetõttu on võimalik, et sinagi oled juba kümmekond sellist lugu ajaviiteks läbi lugenud, kuid halvemal juhul on su vorm teinud nende lugemise vahel edasimineku asemel hoopis vähikäiku. Kas need lood olid siis asjatundmatud ja halvasti kirjutatud? Ilmselt ei paljasta me sulle nüüd mingeid X-faile, kui ütleme, et paljuski tuleb sinu vahepeal saavutatud tulemuse puudumises mitte süüdistada neid lugusid, vaid seda, et sa pole tegelikult ise suurt midagi ette võtnud.

Selle looga on sul nüüd samuti kaks võimalust. Loed ja teed midagi või loed ja ei tee mitte midagi. Tulemused tulevad vastavad. Kui sa otsustad lõpuks poolelijätja mentaliteedile hüvasti öelda, siis pole enam seda võimalust, et sa seda lugu lõpuni ei loe.

Kas sul on trenniks aega?

Enne kui päris sisu juurde minna, tuleb see küsimus kaelast ära saada. Vasta mõttes küsimusele, kas sul on aega, et trenni teha? Stebby kasutajate seas mõne aasta eest läbi viidud küsitluses selgus, et enam kui 90% inimestest hindavad sportlikke eluviise ja trennitegemist, kuid põhjus, miks pea pooled selleni piisavalt ei jõua, olevat ajapuudus. 

Kuidas siis selle ajaga tegelikult on? Meil kõigil on ööpäevas 24 tundi, ometi osad jõuavad trenni teha ja teised ei jõua kuidagi. Huvitaval kombel, kui hakata vaatama, siis tundub, et reeglina leiavad aega trenniks inimesed, kes on energilisemad ja elus edukamad. Kuidas on loogiline, et inimesel, kes on oma asjades edukam, on aega trenniks rohkem, kui teistel? Äkki trenni alla pandud aeg ja vastu saadud energia ongi nad edukamaks teinud?

Ajapuudust tuleb ausalt nimetada nii nagu see on  – üheks suureks paksuks vabanduseks. Hea treeningu saab igaüks tehtud juba 30 minutiga. Näiteks FitQ lehelt saad videotrenni avada, kus iganes sa paikned. Pane endale trenniriided selga ja hakka higistama kasvõi kontoris. Hoiad kokku ka selle aja, mis läheks spordiklubisse sõiduks. 

Motivatsiooni tuunimine on võti

Selleks, et elustiili muutmiseks tekiks püsiv harjumus, on tegelikult vajalik motivatsioon ja eesmärk. Eesmärgiks ei pea ilmtingimata olema püstitada olümpiarekord, aga selleks võib olla midagi sulle palju lähedasemat – näiteks võita liikumisega tüütav seljavalu või tunda end oma kehas iga päev hindele 10/10. Kui see eesmärk motiveerib sind rohkem kui kann õlut või tükk kooki, siis on lootust, et jää hakkab õiges suunas liikuma. Aga siiski, kui sulle ikkagi maitseb õlu või kook, siis ühel hetkel tuleb murdumine nagunii.

Seega – esimene praktiline näpunäide, mis su elu aktiivsemaks teeb, on see, et ära kunagi jäta oma kogu teekonda pooleli selle pärast, et mõni päev liialdasid. Käega löömine on surmkindel tee tagasi esimesele ruudule või veelgi madalamale.

Tegelikult me otsime tasakaalu oma ellu ja vaimselt enda piitsutamine lõpuks head nahka ja tulemust ei too. Seega püüa ka leida tasakaal treenimise ja “elu nautimise” vahel. Usu, et see on võimalik.

Pikas perspektiivis peab sul tekkima harjumus, mis saab osaks sinu elust ja on tähtsamaks kui esialgne motivatsioon või eesmärk. Eesmärgid tulevad ja lähevad, aga harjumus jääb. Kas mäletad kui raske oli alguses õppida lugema või jalgrattaga sõitma, aga kui lihtne see on täna? Trenniharjumusega on samamoodi – kuniks seda pole, on tohutult raske kodust välja saada. Kui aga kivi on juba hakanud mäest alla veerema, siis on teda juba raske peatada.

Liikumisega alustamine

Esmalt teeme vahet igapäevasel liikumisharjumisel ja trennil. Oma ellu vajad sa ideaalis mõlemat. Ilmselt oled siit-sealt kuulnud, et tuleks teha 10 000 sammu päevas. Miks just 10 000, sellele väga täpset ja teaduslikku vastust ei olegi. Keegi kunagi sellise numbri välja on visanud, hulk inimesi ja meediaväljaandeid on sellest kinni haaranud ja seda mõtet edasi kandnud. Aga oma tõde selles numbris on. Kõik, kes teevad kontoritööd ja liiguvad autoga tööle ning on kunagi oma igapäevast liikumisharjumust jälginud, teavad hästi, et tavapärasel tööpäeval kipub neid samme tulema pigem 2000-3000, sestap peab enda liigutamisega tööl ja kodus aktiivselt tegelema. See on kindlasti üks võtmetest senisest palju tervislikuma eluni. 

Igapäevane liikumisharjumus hoiab su keha töös ning ei lase tekkida erinevatel sundasenditest tingitud vaevustel, samuti põletab ta kaloreid, mida tänapäeva maailmas saame nii vasakult kui paremalt rohkem kui me plaanisime. Kui kolleegil on sünnipäev ja ta pakub sulle tüki kringlit, siis sa ju pigem võtaksid selle viisakalt vastu ja naudiksid? Samas sinu päevaplaanis seda kaloripommi ilmselt alguses ei olnud. Kolleege ja nende sünnipäevasid on su elus aga ilmselt palju tihedamalt kui korra aastas. 30 planeerimata kringlitükki aastas võrdub lõpuks umbes 1 kg planeerimata rasvavaruga sinu puusadel. 30 võtmata jäänud kringlitükki, samas kui ülejäänud kollektiiv maiustab mõnusalt nagu Erik Orgu, võrdub omakorda 30 frustreeriva hetkega aastas. Kumbki neist valikutest pole hea. Mõõdukas liikumiskoormus annab sulle hea lihastoonuse, mis lisab energiat igasse päeva. Lisaks kulutad mõõduka 30 minutise päevase liikumisega 200-300 kcal, mis lubab sul soovi korral selle kolleegi poolt pakutud kringlitüki võtta ja teda siiralt elukogemuse lisandumise puhul õnnitleda. 

Ära unusta ka treeninguid

Tihti kuuleb alustajatel küsimust, et kas peaksin rohkem jälgima toitumist või treenimist? Kummale siis rõhku panna tuleks? Sama keeruline küsimus kui, mis oli enne, kas muna või kana. Ilma munata poleks kana ja vastupidi. Sama on ka hea vormiga. Kui  toidulauas vajutada gaasi nagu Ott Tänak, siis saad endale kõhulihased nagu Barutol. Tema on ju väga sportlik mees, kas pole? Kui sumo siiski pole sinu sport, siis tuleb toidu ahmimisega paraku teatud piiri pidada, kui sa ei põleta päevas just sama palju kaloreid nagu Rein Taaramäe Vuelta mägede etapil.

Kas aga ilma trenni tegemata ka kuidagi saledaks saab? Kui pelgalt saledaks saamine on su eesmärk, siis vastus on, et jah saab küll. Aga kas su soov on välja näha hea või nälginud? Head väljanägemist ilma trennita kuskilt kahjuks ei anta. Seega, võime öelda julgelt, et mõlemad on üsna võrdselt olulised. Toitumiseksperdid ütlevad, et umbes ⅔ rõhku võiks minna toitumisele ja ⅓ treeningule, aga õnneks meil pole praegu käsil 8. klassi matemaatikaülesanne, kus on ainult üks absoluutselt õige vastus. “Elu pole vaid must ja valge”, laulis kunagi Best B4 ja nii soovitame ka meie teadlikult tegeleda mõlema poolega.

Alustaja spotlight

Kujuta ette unenägu. Oled esimest korda jõusaalis ja sulle tundub et kõik vaatavad sind ja muigavad su riietuse ja mõne ülikilo pärast ning eriti hulluks ja kõrvulukustavaks läheb naer siis, kui sa võtad kätte mõne treeningvahendi ja püüad sellega midagi teha. Muiet ei suuda tagasi hoida isegi vastuvõtus istuv admin, hoolimata asjaolust, et ta on jõusaali poole seljaga ning ei näegi sind.

Paraku see ei olegi paljudele ainult õudusunenägu. Oleme kuulnud mitmeid inimesi, kellel tunduvad päris elus olevat umbes sellised hirmud ja tunne, et kõik teised on jõusaali tulnud ja piletiraha maksnud ainult selleks, et saaks arvustava pilguga just neid vaadata.

Tegelik tõde on see, et jõusaalis tegeleb igaüks iseendaga ja oma treeninguga ja sinu vahtimiseks ei ole kellelgi aega. Kui sul on tunne, et ei tea, kuidas mõne masinaga tuleks harjutusi teha, siis küsi mõnelt lahkema näoga kaastreenijalt. Kindlasti aidatakse sind rõõmuga. Suuremates jõusaalides tehakse sinuga liitumise eelselt või järgselt muidugi saalile ring peale ja näidatakse kõik asjasse puutuv. Vabade raskustega harjutusvara koos selgitustega leiad internetiavarustest oma telefonist kasvõi trenni ajal. See kahandab täiesti nullilähedaseks võimaluse, et sinust saab mingi tobeda hantliväänamise video uus peakangelane miljardi vaatamiskorraga Youtube’i klipis.

Kui jätkad treeningutega piisavalt kaua, et oled ise juba vana kala, küll siis mõistad, et iga inimene teeb trennis oma asja ja iga värske nägu on trenni oodatud ja teretulnud ning inimesed pole saali tulnud selleks, et sinu trennitegemist vaadata.

Treeningvarustuse dilemma

Kas hea treeningvarustus teeb sinust hea sportlase või peaks enne olema hea sportlane, et omada head trennivarustust? Sellele küsimusele väga head vastust olemas ei ole. Mõlemat pidi võib ja saab. 

Kui raha pole sinu jaoks probleem ja pangakonto sai eile nii täis, et pangast helistati ja paluti osa rahast välja võtta, et pangas ruumi oleks, siis ei ole kindlasti mingi patt, kui sa ostad endale kõige viimase ja kallima varustuse ja käid siis sõpradele näitamas, kuidas su bling-bling carbon-ultra-extra-max jalgratta käiguvahetaja on nii viimase malli peal, et vahetab käike sinu mõtte peale. Kallis varustus pole patt. Peaasi, et see sind liikuma motiveerib.

Põhiline, mida ei tohiks arvata on see, et kui sul pole raha, et üldse mingit varustust osta, siis pole aktiivne liikumine sinu jaoks. Selliste vabandustega sa kindlasti “Kodus ja Võõrsil” sarja vaatamisest kaugemale ei jõua (pärast hooaeg 33 episood 212 ära vaatamist ütled veel lisavabanduseks, et aega ka eriti pole).

Kõndimiseks või sörkimiseks pole mingit väga erilist varustust vaja, eriti suvisel hooajal. Ka talvisel ajal võid natukene kiiremat kõndi, mis higi täitsa tilkuma ei aja, harrastada ka oma tavariietes. Kodus kätekõverdusi ja üldkehalist trenni saad teha kasvõi pesuväel. 

Kui sa rahapuudusele viidates oma aktiivsed liikumised tegemata jätad, siis jõuad hoopis olukorda, kus sul pole ka energiat ja jõudu, et olla oma tööasjade ajamisel aktiivsem ja sellega raskest rahalisest olukorrast välja tulla. Liikumine aitab sind ka selles.

Kui palju peaksid pingutama? 

Hea vormi saamiseks tuleb paika saada nii igapäevane toitumine kui ka liikumise- ja treeningkoormused.  Seda, et üle pingutada ei tasu, oled sa kindlasti lugenud. Seda, et liiga vähe pingutamine ei too tulemusi, oled tunda saanud omal nahal. Kui palju on siis piisavalt? Rusikareegel on selline, et arendav treeningkoormus algab kolmest trennist nädalas. Sisuliselt tähendab see vähemalt üle päeva trenni tegemist.

Praktiline näpunäide alustajale on selline, et ära kurna end ära. Või tee seda hästi harva mingil hästi erilisel juhtumil. Näiteks kui lähed sõpradega kanuumatkale pikaks päevaks, siis on okei, kui õhtuks oled üsna väsinud, aga iga nädal ära seda tee.

Igasugu maratonide ja muude hullustega on lõpuks nii, et üks päev teed ja nädal aega ei tee siis midagi. Kokkuvõttes avastad, et oled summa summarum teinud selle aja jooksul vähem trenni, kui oleksid teinud ilma selle suure pingutuseta ühel päeval.

Hea koormus trennis on selline, kus sa trenni lõpuks tunned mõõdukat eneseületust ja kerget väsimust. Sellest taastud sa juba järgmiseks päevaks kenasti ära. Lõpuks su vorm paraneb nii palju, et distantsid pikenevad ja raskused suurenevad märkamatult aja jooksul.

Mõõdukalt pingutades ei pane sa ka oma tervist ohtu. Kui oled mingi konkreetse eesmärgiga treenija, siis sa kahjuks muidugi kerge pingutusega ei pääse. Sel juhul tasuks kindlasti alustamisel ka tervisekontroll ette võtta, et saada spordiarsti käest aus hinnang oma seisundile ning kui sa just ise Mati Alaveri teadmistega ei ole, siis võta endale kindlasti appi ka treener.

Mis treener? Ma olen ju harrastaja!

Nagu öeldud, seda on mõistlik teha siis kui sa soovid saavutada mingit konkreetset eesmärki, mitte lihtsalt liikumisest rõõmu tunda. Eks hea treener soovib ju ka hea töö eest tasu saada. Seega on sinu otsustada, kui oluline on sulle su kõrgema eesmärgi saavutamine ja kas oled selleks valmis lisaks oma ajale ka rahaliselt panustama.

Personaaltreeneriga töötamine harrastajana ei tähenda seda, et oled tagasi oma spordikooli noorte klassis, kus suure kõhuga onkel stopper käes agressiivselt vilet puhus, kui talle tundus, et sa piisavalt ei pingutanud. Ja see tundus talle nii umbes minutis korra. Lapsepõlve õudusunenäod võid unustada, sest enda treeneri saad sa täna ise valida ja paljuski enda tingimustel. 

Millised ootused võiksid treeneriga treenimisele panna? Selge see, et kui sa pole Katrina Lehis, siis pole sul mõtet minna Nikolai Novosjolovi juurde jutuga, et tahad saada olümpiavõitjaks ja siis oodata, et treener tassib sind kuni olümpiapoodiumini, kus saad pisar silmanurgas hümni kuulata. Seda kindlasti ei juhtu. 

Tark treener suudab sulle aga teha selgeks, millised on su tänased võimed ja kuidas siit edasi liikudes jõuda maksimaalse eesmärgini. Head treenerit oma ettevalmistusse kaasates paned sa enda treeninguteks kulutatava aja kindlasti kõige efektiivsemalt tööle ja saavutad kindlasti parema tulemuse kui oma käe peal plaani tehes või ilma plaanita trenni tehes. Lisaks on ta sulle ka lisamotivaatoriks, sest kui treener on plaani ära teinud ja sa selle lõpuks tegemata jätad, mis näoga sa talle siis otsa vaatad?

Häid personaaltreenereid leiad kindlasti igast suuremast harrastajate spordi/fitnessklubist, võid kindlasti üle vaadata ka personaaltreenerite valikut koondava veebisaidi FitQ treenerid, ega seal mõnda sulle sobivat treenerit valikus pole. Personaaltreeneriga koos töötamine või mõne täiskasvanud harrastajate treeningrühmaga liitumine on maailmas ja Eestis muutumas aina populaarsemaks. 

Kui arvad, et treenerit sulle siiski vaja pole ja enda tervise huvides liigutamisega ja enda motiveerimisega saad nüüdsest (pärast selle loo lugemist) ise hakkama, siis sinu tee on enda teadmiste suurendamine. Seda ei pea ilmtingimata ainult treeneri abiga tegema.

Sinu sõbrad Google ja Youtube on muidugi alati valmis abikäe andma, kuid nende algoritmid on paraku optimeeritud mitte sellele, et sulle võimalikult adekvaatset sisu pakkuda, vaid võimalikult enam klikitavat ja enam loetavat, mis teinekord võib olla aga mõne enesekindla profaani pöörane fantaasia. Mitmed klubid, sealhulgas näiteks Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi fitnessklubis pakutakse liikmetele loenguid ja kasulikku sisu, kuidas liikumine, toitumine, uni ja muud tegevused mõjutavad sinu keha ja selle seisundit ning mille kvaliteedis saad olla palju kindlam kui Dr. Google’i ja treener Youtube’i nõuannetele. Enda harimisel ole alati allikakriitiline.

Lõppsõna

Lugesid selle võrdlemisi pika blogiloo lõpuni? Nüüd on meil sulle üks hea ja üks halb uudis. Alustame heast uudisest. Saad endale õlale tunnustavalt patsutada, sest ilmselt oled nüüd täna lugenud rohkem teksti kui 99,9% keskmiseid Instagramis skrollijaid. Lisaks sellele said neist 99,7% rohkem uusi teadmisi ning vähemalt sama palju meelelahutust kui Instagramist, sest me panime siia loosse ka ühe nalja sisse. 

Halb uudis on see, et see aeg, mis sul läks lugemisele, sa tõenäoliselt ei liikunud ja nüüd on aeg seda viga parandama asuda. Kui sa seda lugu lugesid ja hakkasid unistama rannakehast, aga nüüd ikkagi midagi ette ei võta, siis sa jäädki lihtsalt unistajaks. Nii, et nüüd 5-4-3-2-1-läks.

Me teame kõik väljendit, et aeg on raha. Ilmselt väärtuslikumgi, sest päriselt me raha eest aega osta ei saa. Aega targalt panustades raha teenimine on siiski võimalik. Kui sellesse konteksti tõsta meie igapäevane liikumisharjumus, siis tundubki alguses olevat nii, et liikumine kulutab aega. Samal ajal saaks teha tööd ja teenida raha või mida saaks veeta pereringis. Teame, et vastu saame sellest head enesetunnet, positiivset emotsiooni ja tervist. Ikkagi tundub see nagu olevat kaup kauba vastu, kus ühelt poolt sa loovutad oma hinnalist aega ja saad hüvesid vastu. Tegelikult aga kaotad lisaks tööajale ka raha, kuna maksad spordiklubi pileti eest. Kus siis on mõistlik tasakaalupunkt, et saadav kasu ei ületaks tekitatud kahju?

Kas sa usuksid, kui me ütleme, et panustades aega trennile, ei kaota sa aega, vaid hoopis võidad? Aga kui me ütleme, et regulaarselt trenni tehes su sissetulekud hoopis tõusevad? Ei usu? Aga nii on. Võtame selle matemaatikaülesande siis pulkadeks lahti.

Võida treenides 20 aastat aega

Hästi treenitud süda teeb rahuolekus 50 lööki minutis, keskpärast treenitud süda 70. Vahe on 1200 lööki tunnis, 28 800 lööki ööpäevas, enam kui 10,5 miljonit lööki aastas. On arvutatud, et inimese süda teeb eluea jooksul kokku 2,6 miljardit lööki (üks selline artikkel leitav näiteks siit). Kui me need löögid arvutame aastateks, siis tulemused on sellised:

• 50 lööki minutis – 98 aastat
• 70 lööki minutis – 71 aastat

Puhast võitu on 27 aastat. Võtame siit paar aastat maha, sest sellel tunnil päevas, mille sa pühendad trennile, lööb su süda keskmiselt 150 korda minutis. See on ca 2 korda kiiremini kui vähetreenitud süda selle sama tunni jooksul. Võiduna jääb siiski alles 25 aastat.

Ka trennitegemisele kulub aega. Ütleme, et selleks et saavutada vorm, et su rahuoleku pulss langeks 50 peale tuleb teha trenni 7 korda nädalas. See on 364 tundi aastas, mis 98 aasta jooksul kokku tähendab 4 aastat ja 1 kuu, mille sa veedad trennis. Plusspoolele jääb pärast sedagi tehet enam kui 20 aastat.

Suurenda elukvaliteeti

Tuleb välja, et trenni tehes ei kuluta sa aega, vaid võidad seda hoopiski juurde.

Mida ma nende vanurina elatud aastatega ikka peale hakkan, küsib nüüd mõni skeptiliselt. Oluline pole ju see, kui kaua elada, vaid kuidas elada. Tõsi, aga ka need numbrid on nende kasuks, kes liiguvad rohkem. Nende elukvaliteet on lihtsalt parem.

Statistikaamet teab, et Eesti meeste keskmine eluiga on 74 ja naistel 83 aastat. Tervena elavad mehed Eestis 54 ja naised 58 aastat.

Rootsis elab mees keskmiselt tervena 73 aastat ehk 19 aastat kauem, kui Eestis. Ainult tervena saab inimene elu täielikult nautida. Rootsis saavad nad võib olla isegi ringi joosta.

Rootsi elatustase on kõrgem kui Eestis. Äkki on hoopis see põhjus, miks inimesed kauem elavad? Parem elu kindlasti aitab, aga kas ainult? Kus meie elus on veel oluline vahe peale keskmise palga? Õige vastus on meie kehalise aktiivsuse tasemes. Vaatame Kultuuriministeeriumi poolt avaldatud Eesti, Soome ja Rootsi vahelist võrdlust inimeste kehalises aktiivsuses.

	Eesti	Soome	Rootsi
5+ korda nädalas liikujaid	7%	17%	14%
1-4 korda nädalas liikujaid	28%	52%	53%
kokku aktiivseid	35%	69%	67%

Rootsis ja Soomes on selle tabeli järgselt aktiivse elustiiliga inimeste suhtarv poole suurem kui meil.

Rahaliselt on trenni tegemine kulu

Trennis käimise eest tuleb maksta, seda esiteks. Aga kahtlemata lisandub ka alternatiivne kulu nö. opportunity cost või siis ütleme, saamata jäänud tulu. Kui sa võtad aluseks, et trennis kulub sul umbes 4% oma ajast ehk umbes 30 tundi kuus, siis keskmiseks tunnipalgaks 10€ arvutades saame, et see läheb ajas sulle maksma iga kuu 300€. Korralik summa, kui keegi selle praegu niisama peo peale annaks.

Tegelikult on ka sellel mündil teine pool. Eks oled ilmselt kuulnud uuringutest, mis ütlevad, et sportlikud töötajad ja kooliõpilased on edukamate tulemustega. Edukamad tulemused viivad aga töö juures edutamisele kõrgemalt tasustavatele töökohtadele. See oli selline kõhutunde pealt tehtud analüüs, aga on tehtud ka uuringuid.

Daniel Hamermesh on oma raamatus „Beauty pays“ teinud kokkuvõtte uuringutest, mis näitavad, et inimesed, keda teised peavad atraktiivsemaks, on elus edukamad. Arvutused näitasid, et nende teenistus oli sarnast tööd tegevast inimesest, keda sama atraktiivseks ei peetud, umbes 4% suuremad. Diskrimineerimine? Ilmselt küll. Erinevalt naisterahvast, keda soolise palgalõhe vältimiseks meheks lõigata tunduks tobe ja muidugi ka kulukas, on sinul võimalus olla selle diskrimineerimise võidupoolel. See, et sportlikku välimust peetakse üldiselt paremaks kui mittesportlikku, on fakt.

Kui me nüüd paneme kaalule pisut suurema palga, suurema produktiivsuse tööl (mis samuti sinu palganumbris väljendub) ja teisele poolele kaotatud aja kulu rahas, siis kõige tagasihoidlikumal juhul on need numbrid lõpuks võrdsed. Olen tegelikult üsna veendunud, et sa ei pea oma spordiharrastusele lõpuks peale maksma, vaid see tuleb sulle reaalselt rahas tagasi.

Kuidas olla veelgi efektiivsem?

Mõned lõpumõtted, kuidas oma spordiharrastust ja tervislikku elustiili endale veelgi soodsamaks teha.

Lase tööandjal maksta

Sina võidad oma tervislikust elustiilist palju, aga võitja on ka tööandja. Sportlik ja edukas on töötaja on iga tööandja unistus. Kui su leivaisa mingil põhjusel on seni sportimise toetamisest tõrkunud, siis tuleta talle meelde, et enam kui 1200 ettevõtet Eestis toetavad oma töötajate tervislikke eluviise Stebbys. Kui teie ettevõte seda veel ei tee, siis saate muidugi olla omamoodi lipulaev, aga kas tagurlikkuse lipulaev olla on auasi või mitte, see on juba omaette küsimus.

Treeni kodus, võidad aega ja raha

Kui peamine motivaator spordiklubis trenni tegemiseks pole koos oma sõprade pundiga treenimine , siis tasub kokku lüüa ka oma trennimineku ajakulu. Lisaks trenni tegemisele kulub aeg ju ka trenni minekule? Kui avastad, et tunnike päevast kulub puhtalt spordiklubisse mineku-tuleku peale, siis äkki on mõistlikumaid lahendusi?

Kui sul on kuus 20 trennipäeva, siis on see ju kokku 20 tundi ja 200€ (meie varem tehtud tunnihinna arvutuse järgi). Lisaks on kodus treenimine ka ise soodsam. Näiteks FitQ koduste treeningute kuumaks on ca 50€ odavam kui spordiklubi kuupakett. Kui need numbrid kokku lööme, siis 250€ kuus säästu kodus treenimise eest tundub täitsa hea pakkumine. Kas võtaksid selle raha vastu?

Kui sinu jaoks kodus treenimine päris klubi ei asenda, siis võid mõelda, et äkki vahetaks klubi vaba kasutusajaga kuupileti poole odavama päevapaketi vastu. Keset päeva on klubis rahulikum ja kindlasti võtab ka minek ja tulek vähem aega kui tipptunnil. Seega säästukohtasid on veel. Kui suudad oma ülemuselt välja kaubelda ka lisatunni lõunaks, et trennis ära käia, siis oleks trennielu ju suisa maasikas.

Kui sul on mõni ülilahe raha ja aja säästmise nipp, millest me ei kirjutanud, tekkis mõni hea mõte või sooviksid mõnele meie mõttele vastu vaielda oma tähelepanekuga, siis jaga oma ideid julgelt meiega, saates kiri aadressile blog@fitq.me

Piirangute kiuste saime trenni teha pea 70-liikmelise treeninggrupiga. Kuidas? Muidugi FitQ platvormil otseülekandena. Treening, mille jaoks klient tavaliselt ürituse toimumispaika kohale tuleb toimus seekord tema enda kodus. Tuttavad treenerid, kvaliteetsed treeningud ja null nakatumisriski – kõlab hästi? Ja mis veel parem, kõik trennimaratoni treeningud on nüüd ka treenerite kontodel järelvaadatavad!

Trennimaraton tähendas meie jaoks seda, et tuleb leida piisavalt suur saal otseülekandeks, treenerid, kes enda valikul trennimaratonil otseülekandes treeningu annavad ning palju patareisid mikrofonide jaoks. Okei, viimane pole ehk nii tähtis osa, kuid 11 treenerit ja piisavalt suur treeningsaal oli korralduslik väljakutse küll. Sellega panid meile õla alla head sõbrad Viimsi SPA spordiklubist, kes viimased kuud on usinalt ka enda FitQ kontodel otseülekandena treeninguid andnud. Nende treeningud leiad treenerite Meeli Kask ja Jarmo Kull kontodelt. Valgus- ja värviküllane saal Viimsi Spa spordiklubi abiga leitud jäi üle vaid kõikidele sobiv päev trennimaratoniks leida ning kava kokkupanek sai alata.

Trennimaraton kestis kokku 8 tundi ning osa võttis lausa 11 treenerit, kelle juhendamisel sai päeva jooksul valida enda lemmikud 11 treeningu seast.

Treenerid ja nende antud treeningud on järgmised: 
Ave-Mai Larin (HIIT);
Jarmo Kull (BODYBALANCE);
Mariann Kilg (ZUMBA);
Meeli Kask ja Keiu Paapsi (HICore);
Meeli Kask ja Keiu Paapsi (BODYCOMBAT);
Pille Trolla (Pilates);
Katrena Tenno (Total Body Cardio);
Kaisa Edenberg (ZUMBA);
Evelin Talts (Selja- ja rühitreening);
Casa de Baile (Piret Madar) (Salsa);
Keisy Põldsam (NTC Active Mobility and Recovery).

Need kõik treeningud on täies pikkuses järelvaadatavad ja kodus tehtavad FitQ platvormil.

Paar heli- ja mikrofoniprobleemi ja lugematu arv kilokaloreid hiljem oli FitQ trennimaraton läbi! Järgmise korrani!

FitQ tegevjuht Marti Soosaar otsustas lõpuks ka ise oma kanali FitQ-s tööle panna. Selle põhjuseks ja motivaatoriks on isiklik väljakutse 66 tööpäeva järjest hommikuti ärgata kell 5 ja alustada päeva hommikutrenniga. Miks just selline isiklik väljakutse sündis, sellest saad lugeda Marti isiklikust blogist.

Uurime aga, mida FitQ kasutajad sellest isiklikust väljakutsest kasu võiksid saada? Vastab Marti Soosaar.

“FitQ kasutajate jaoks tähendab see võimalust ärgata hommikul kell 5 minuga koos ja need trennid kaasa teha. Hakatuseks on iga tööpäeva alguses plaanis kerge 20 minutiline trenn, mille eesmärk on kergelt nahk märjaks saada. Sellele järgneb teine trenn formaadis 15+5 ehk 15 minutit venitusi ja 5 minutit lõõgastust.

Ma ei saa lubada, et ma päris igal hommikul saan otse-eetrisse minna, võimalik, et mõned trennid tuleb mul teha ilma publikuta. Kuigi publiku fakt ei ole tegelikult iseenesest põhiline selle väljakutse juures. Isegi väheusutav, et rahvas massiliselt kaasa tuleb sellega, sest kell 5 päevaga alustada ei ole kindlasti kõige populaarsem valik. Igal juhul mina teen seda väljakutset iseendale ja sellega kaasa tulemine või mittetulemine on igaühe vaba valik. Trennid jäävad ju järgi tegemiseks ka FitQ-sse üles, seega saab neid võtta ka kui lihtsalt lühikesi 20 minutilisi trennisutsakaid endale sobivamal ajal.

Need kolm esimest päeva, mis on nüüd sellest väljakutsest tehtud, on küll olnud mulle isiklikult ikka väga suurepärast energia ja efektiivsusega, nii et minu tänane soovitus on kõigile see vähemalt korra järgi proovida.”

Soovi korral leiad Marti FitQ kanali ja hommikused trennid siit.

Kodused treeningud on praegusel keerulisel ajal tõelised päästjad. Paljud kohad on suletud või käimiseks pigem mitte soovitavad. Soovitatakse pigem püsida kodus, mis tähendab loomulikult ka vähemat liikumist. Kuid oma rutiini struktureerimine nii, et see hõlmaks ühte treeningseanssi päevas, tapab üksluisust, viib sind liikuma ja on kasulik ka sinu vaimsele tervisele.

Veendumaks, et maksimeeriksid neid koduseid treeninguid, panime kokku näpunäited ja nõuanded selle kohta, kuidas kodustest treeningutest maksimumi võtta.

1.   Tee koduste treeningute plaan ja pea sellest kinni

Sinu tavapärane rutiin kodus olles on tõenäoliselt söömine, aknast välja vaatamine ja televiisoripuldist sobivate saadete leidmine. Paljud inimesed on suunatud kodutööle, seega ei pea terve pika päeva jooksul muuks välja minema, kui vaid toidupoodi sisseostude tegemiseks.

Kuid see ei tähenda, et sa ei saaks teha uut rutiini, lähtudes valitsevatest piirangutest. See on oluline nii sinu füüsilise kui ka vaimse tervise jaoks. Järjepidevus ja planeeritus on siin võtmesõnadeks. Kavanda oma päeva konkreetne aeg, mil tegeled füüsilise aktiivsusega ja pea sellest plaanist iga päev kinni. Just nii saad juurutada endas seda tervislikku harjumust, mis seab sinu füüsilise ja vaimse tervise esikohale.

Kui pikalt kodused treeningud ette planeerida?

Hea mõte on iga pühapäev maha istuda ja uue nädala kodused treeningud ette planeerida. See aitab sul nädala sees rajal püsida ka siis, kui motivatsioon on langenud. Kui sa aga nii suur planeerija ei ole, võta vähemalt igal õhtul see hetk aega ja pane kodune treening järgmiseks päevaks päevaplaani. Suhtu plaani tõsimeelselt ja käsitle iga treeningut kui väga olulist kohtumist.

2.   Loo paik koduste treeningute jaoks

Vali oma kodus üks kindel paik, mille pühendad koduse treeningu tegemiseks. Konkreetse paiga loomine aitab sul mõtted viia treeningu peale ja seda efektiivsemalt teha.

Me kõik ei ela majades, kus on piisavalt ruumi täielikult varustatud koduse jõusaali jaoks, kuid see ei tähenda, et sa ei saaks treeningualaks väikest ruumi eraldada – isegi kui see on ajutine ja pärast treeningut selle ära „lammutad“. Kuigi tõhusam oleks, kui sa saaksid selle paiga alles jätta. See motiveerib seda ruumi rohkem kasutada.

3.   Varustuse puudumine ei takista koduseid treeninguid

Sul ei ole vaja täiuslikku varustust alates hantlitest lõpetades mattide ja kummilintidega. See, et sul ei pruugi kodus varustust olla, ei tähenda, et sa ei saaks teha suurepäraseid treeninguid. Ära alahinda oma kehakaalu treenimise jõuna. Leidub suur hulk harjutusi, kus saad ilma täiendavate raskusteta korraliku koormuse igale oma lihasrühmale.

Kuid võid kasutada ka fantaasiat ja asendada hantlid veepudelitega, pealeastepingi tooliga ja võimlemiskepi harjavarrega. Piisava nutikusega saab edukalt enamus treeningvahendeid ka kodusest majapidamisest leida.

4.   Pane selga spordiriided

Sa võid üllatuda, kuidas nii väike asi nagu riiete vahetus, võib tõsta sinu treeningmotivatsiooni. Seega iga kord, kui plaanid treeningutega alustada, vaheta kindlasti ka oma koduriided trenniriiete vastu.

5.   Leia trennikaaslane, kellega edusamme jälgida

Kui plaanid koduseid treeninguid teha, kuid raske on seda harjumust oma igapäevaellu sisse lülitada, palu sõbra abi. Kodus viibimise ajal on (virtuaalse) treeningkaaslase leidmine lõbus viis püsida motiveerituna. Leia sõber või pereliige, kes on valmis pühenduma järjepidevale treeningule, ja planeerige seejärel üheskoos regulaarne virtuaalne treening, kus kasutate koos tegemiseks Skype, Messengeri või Zoomi. Palju lihtsam on treeningkava järgida, kui sul on selleks motiveeriv kaaslane.

6.   Eemalda koduse treeningu segajad

Kodus treenimine on mugav ja lõbus, kuid seal on ka palju häirivaid tegureid. Soovitame enne treeningu alustamist eemaldada kõik segavad faktorid, et saaksid 100% keskenduda treeningrutiinile. Lülita välja teler ja sea telefon hääletu peale ning pane käima lemmikmuusika, et hoida parajat rütmi ja meeleolu.

7.   Ära unusta venitada

Enne trenni soojendus ja pärast venitamine on tõenäoliselt sinu jõusaalirutiini regulaarne osa. Miks peaks siis kodus teisiti olema? Venitamine on sinu lihaste jaoks nii oluline. Nüüd, kui sul võib kodus treenides veidi rohkem aega olla, võid pühendada 10 minutit enne ja pärast treeninguid lihaste soojendamisele ja venitamisele, et need oleksid tugevad ja paindlikud.

autor: Brit Mesipuu