Tervislik toitumine on üks olulisemaid komponente, mis mõjutavad meie üldist tervist ja heaolu. Kuid paljud inimesed teevad vea, kui hakkavad järgima äärmuslikke dieete, et kiiresti kaalust alla võtta. Sellised dieedid ei ole tavaliselt jätkusuutlikud ning kaal tuleb hiljem tagasi. Seetõttu on oluline leida viise, kuidas luua tervislikud toitumisharjumused, mis jäävad püsima.

Kuidas luua tervislikud toitumisharjumused, mis jäävad püsima?

Üks võimalus tervislike toitumisharjumuste loomiseks on jälgida tervisliku toitumise põhimõtteid ja piirata töödeldud toidu tarbimist. Töödeldud toidud on tavaliselt kõrgema kalorsusega, vähese toiteväärtusega ning sisaldavad palju lisatud suhkrut ja soola. Tervislik toitumine peaks sisaldama palju erinevaid värskeid puu- ja köögivilju, täisteratooteid, proteiini, tervislikke rasvu ja piisavalt vett.

Alusta muutustega samm-sammult

Uuringud on näidanud, et väikeste muudatustega võib saavutada suuri tulemusi tervisliku toitumise alal. Üks võimalus on hakata järk-järgult lisama tervislikke toiduaineid oma igapäevasesse menüüsse, selle asemel, et kõike korraga muuta. Samuti on oluline leida endale sobiv viis toidu valmistamiseks ja planeerimiseks ning varuda tervislikke snäkke, et vältida suure kalorsusega toidu tarbimist.

Nt see uuring võrdles nelja erinevat dieeti (sh Atkinsi dieeti) ja leidis, et kõik need dieedid viisid kaalulanguseni, kuid kõige olulisemaks teguriks oli see, et inimesed pidasid kõige paremini kinni dieedist, mida nad tajusid kõige sobivamana. Teises uuringus leiti, et suuremate portsjonite söömine viib suurema kalorite tarbimiseni ja seega kaalutõusuni. Seetõttu võib väikeste portsjonite söömine olla üks võimalus tervisliku kaalulanguse saavutamiseks.

Need uuringud rõhutavad, kui oluline on muuta oma toitumisharjumusi järk-järgult, kohandada neid vastavalt enda vajadustele ja eelistustele ning alati võtta arvesse toidu kogust ja kvaliteeti.

Kuidas pääseda nõiaringist?

Kevade alguses kipuvad paljud naised hakkama äärmuslikke dieete pidama, et suveks vormis olla. Näiteks ühes 2014. aastal tehtud uuringus selgus, et umbes 80% naistest, kes olid kevadel hakanud dieeti pidama, ei suutnud oma eesmärke saavutada ja kehakaalu tuli hiljem uuesti juurde. Kuid selline käitumine võib lõpuks viia nõiaringi, kus kaal väheneb lühiajaliselt, kuid tuleb hiljem tagasi. Lisaks võib äärmuslike dieetide pidamine põhjustada tervisele kahjulikke tagajärgi.

Selle asemel soovitatakse järgida tasakaalustatud toitumisplaani, mis sisaldab mitmekesist toitu ja toetab pikaajalist kaalulangust. Tasakaalustatud toitumisplaan peaks sisaldama piisavas koguses valku, süsivesikuid ja tervislikke rasvu ning võimaldama tarbida ka mõningaid suupisteid, et vältida liigset näljatunnet.

Tervislikud treeningharjumused toetavad pikaajalist kaalulangust!

Lisaks tasakaalustatud toitumisplaanile on oluline leida ka tervislikke treeningharjumusi, mis toetavad pikaajalist kaalulangust. Treening peaks olema regulaarne ja mitmekesine ning hõlmama nii kardiotreeningut kui ka jõutreeningut. Regulaarse treeningu abil saab tugevdada lihaseid ja parandada ainevahetust, mis võib aidata kaasa kaalulangusele.

Uuringus leiti, et vastupidavustreeningul (jõutreeningul) on mitmeid tervislikke eeliseid, sealhulgas tugevam lihasmass ja -jõud, parem luutihedus, suurenenud ainevahetuse kiirus ja vähenenud risk mitmete haiguste tekkeks nagu südamehaigused ja diabeet. Kardiotreeningul on samuti palju tervislikke eeliseid, nagu suurenenud kardiovaskulaarne vastupidavus ja parem vererõhu kontroll. Seega soovitatakse treeningprogrammi lisada nii vastupidavus- kui ka kardiotreeningut ning teha seda regulaarselt ja mitmekesiselt, et saavutada maksimaalne kasu tervisele.

Piirav toitumine põhjustab terviseprobleeme

Piiranguid ja äärmuslikke dieete tuleks vältida, kuna need võivad põhjustada toitainete puudust ja terviseprobleeme. Pigem peaks keskenduma tervislikule ja tasakaalustatud toitumisele, mis on pikaajaliselt jätkusuutlik ning toetab keha ja vaimu tervist.

Millal on parim aeg süüa, enne või pärast treeningut?

Parim aeg süüa enne või pärast treeningut sõltub inimese individuaalsetest vajadustest ja treeningu tüübist. Üldiselt soovitatakse enne treeningut süüa kerge eine, mis sisaldab süsivesikuid ja valke ning aitab tagada piisavat energiat treeninguks. Näiteks võib süüa banaani ja jogurtit või täistera võileiba kalkuniliha ja juustuga.

Pärast treeningut soovitatakse süüa valgurikast toitu, mis aitab kehal taastuda ja tugevdada lihaseid. Näiteks võib süüa kanafileed ja köögivilju või jogurtit puuviljadega.

Kuid igal inimesel on erinevad toitumisvajadused ja treeningueelistused, seega on oluline leida oma keha jaoks sobiv aeg ja toitumisplaan.

Kas õhtul söömine teeb paksuks? Millal võiks olla sinu päeva viimane toidukord?

Viimase toidukorra aeg sõltub inimese individuaalsetest vajadustest ja elustiilist. Kui lähed varakult magama, siis võiks viimane toidukord olla paar tundi enne magamaminekut. Kui lähed magama hiljem, võib viimane toidukord olla ka hilisõhtul.

Üldiselt soovitatakse vältida rasket toitu enne magamaminekut, kuna seedimine võib häirida und ja põhjustada ebamugavustunnet. Samuti võib raskes toidus sisalduv suhkur ja rasv mõjutada keha ainevahetust negatiivselt.

Ühes uuringus uuriti erinevate süsivesikute tarbimise ajastuse mõju kaalukaotusele. Uuringus osalejatele anti ühesugune dieet, kus kaloraaž oli sama, kuid üks rühm tarbis enamuse oma süsivesikutest hommiku- ja lõunasöögi ajal ning teine rühm sõi suurema osa süsivesikutest õhtusöögi ajal. Kuue kuu pärast leiti, et rühm, kes sõi suurema osa süsivesikutest õhtusöögi ajal, kaotas rohkem kaalu kui teine rühm. Samuti täheldati hormonaalseid muutusi, mis võivad soodustada kaalukaotust.

Seega, selle uuringu tulemused viitavad sellele, et õhtusöögi ajal süsivesikute tarbimine ei pruugi tingimata kaasa tuua kaalutõusu, kui üldine kaloraaž on kontrolli all. Siiski võib olla kasulik vältida rasket ja rasvast toitu hilisõhtul, kuna seedimine võib häirida und. Päeva viimane toidukord võiks olla vähemalt paar tundi enne magamaminekut, et seedimine saaks lõppeda enne uneaega.

Kokkuvõttes on oluline mõista, et tervisliku toitumise ja heaolu saavutamiseks ei ole vaja radikaalselt oma eluviisi muuta. Väikesed muudatused igapäevases toitumises ja treeningrutiinis võivad anda suuri tulemusi. Oluline on leida tasakaal ja teha kehale head, mitte piinata seda äärmuslike meetoditega. Seega on vajalik oma ellu tuua püsivad muutused. Just selline väljakutse on ka FitQ-l märtsis. Vaata ja ühine!

Seega, kui soovid saavutada püsivaid tulemusi, keskendu tervislikule toitumisele ja regulaarsele treeningule. Alusta väikeste sammudega ja järk-järgult lisades tervislikke harjumusi oma igapäevaellu. Oluline on ka meeles pidada, et tervisliku toitumise juurde kuulub ka mõõdukus ja aeg-ajalt endale lubamine. Kõik see kokku aitab sul saavutada tervisliku ja tasakaalustatud eluviisi ning naudingut tervislikust toitumisest ja treeningust.

Elame kiire elutempoga maailmas, kus aeg on väga väärtuslik ressurss. Treeningute jaoks on aga vaja aega ning pühendumist, mis muudab treeningute regulaarsuse hoidmise keeruliseks. Õnneks on meil tänapäeval suurepärane võimalus osaleda videotreeningutel / veebitreeningutel, mis võimaldavad treenida just siis, kui sulle sobib ja seal, kus sulle meeldib.

Mis on videotreening?

Videotreeningud on videolõigud, mida saab vaadata kõikjal, kus sul on ligipääs internetile ja video vaatamisele (telefon, arvuti, tv). Videotrennid sisaldavad juhendatud treenimist treeneri poolt, kes näitab harjutusi ja selgitab, kuidas neid korralikult sooritada.

Trennid sobivad ideaalselt neile, kes soovivad treenida individuaalselt või kodus. Näiteks FitQ videotreeningud pakuvad erinevaid treeningstiile ja raskusastmeid. Seega on täiesti sobivad ka alustajale!

Paljud treeningplatvormid võimaldavad ka treeneritel luua spetsiaalseid treeningkavasid, mis vastavad treenija individuaalsetele vajadustele.

Kas kodused videotreeningud on efektiivsed?

On palju uuringuid, mis on uurinud koduste treeningute efektiivsust, eriti võrreldes jõusaalis treenimisega. Mõned uuringud on näidanud, et kodused treeningud võivad olla sama tõhusad kui jõusaalis treenimine. Näiteks üks uuring, mis avaldati ajakirjas “Journal of Medical Internet Research”, leidis, et kodused treeningud olid sama tõhusad kui jõusaalis treenimine keha koostise, jõu ja aeroobse võimekuse parandamisel.

Teine uuring, mis avaldati ajakirjas “BMC Public Health”, leidis, et 12-nädalane koduste treeningute programm parandas oluliselt füüsilist vormi ja tervist, eriti naistel.

Siiski on oluline meeles pidada, et tulemused võivad erineda sõltuvalt sellest, millist tüüpi treeningprogrammi ja varustust kasutatakse ning milline on inimese enda treeningstaatus ja eesmärgid.

Paindlikkus paneb sind rohkem liikuma

Lisaks paindlikkusele pakuvad videotreeningud/veebitreeningud ja online-treeningud ka mugavust, kuna need ei vaja täiendavat ajakulu treeningsaali kohale mineku näol. See tähendab, et treenimine võib muutuda mugavamaks ja taskukohasemaks, pannes inimesi regulaarsemalt treenima.

Sel viisil saab muuta treenimise osaks oma igapäevasest rutiinist, mis võib parandada nii füüsilist kui vaimset tervist.

Seega kindlasti on sellele küsimusele vastus jah. Kodused videotreeningud võivad olla sama efektiivsed kui jõusaalitreeningud. Tulemused sõltuvad sellest, kuidas sa oma aega ja varustust treeningute maksimeerimiseks kasutad ning kui pühendunud oled treeningute regulaarsuse hoidmisele. Kodus treenides saad enda jaoks sobiva treeningplaaniga paremini kohandada, millal ja kui kaua treenida, mis omakorda võib parandada treeningute tõhusust.

Kuidas aru saada, et kodune videotreening on efektiivne?

1. Videotreeningu efektiivsust saab hinnata mitmel erineval viisil. Üks võimalus on jälgida oma treeningutulemusi, näiteks keha koostist, jõudu või vastupidavust. Kui näed positiivseid muutusi nendes valdkondades, siis võid järeldada, et videotreening on olnud efektiivne.
2. Teine võimalus on hinnata, kui hästi trennid vastavad sinu treeningeesmärkidele. Kui sa tahad kaalust alla võtta, siis peaksid veebitreeningud aitama sul kaloreid põletada ja rasva kaotada. Kui sa tahad lihasmassi kasvatada, siis peaksid videotreeningud sisaldama vastavat tüüpi harjutusi, mis aitavad lihaseid arendada.
3. Lisaks võid hinnata oma enesetunnet ja tervist enne ja pärast videotreeninguid. Kui tunned end pärast treeningut energilisemana ja värskema, siis võid olla kindel, et online-treeningud on aidanud sul tervislikumaks muutuda.

On oluline meeles pidada, et videotreeningute efektiivsus sõltub ka sellest, kui regulaarselt sa neid teed. Regulaarsus on võtmetähtsusega, et saavutada pikaajalisi tulemusi ja parandada füüsilist vormi. Seetõttu on soovitatav jälgida treeningukava ja proovida treenida 2-3 korda nädalas või vastavalt oma eesmärkidele.

Järjepidevust treeningutel aitavad hoida sõbrad!

Videotreeningute sõpradega tegemine võib olla lõbus ja motiveeriv viis aktiivsena püsimiseks. Seetõttu ongi meil praegu üleskutse ka kõigile FitQ liikmetele enda sõpru väljakutsesse kutsuda.

Korraldage näiteks ühiseid virtuaalseid treeninguid. Valige sobiv treeningstiil ja -raskusaste ning leppige kokku, millal treenite koos virtuaalselt. See võib olla hea viis omavahel motiveerimiseks ning saate koos treenimise ajal omavahel rääkida ja kogemusi jagada.

Või tehke treeningutele väljakutseid. Seadke eesmärgid ja väljakutsed, mida soovite koos saavutada. Näiteks võiksite võtta nädala jooksul väljakutse, et iga päev treenite teatud ajavahemiku või sooritate kindla hulga harjutusi. Kui väljakutse on lõppenud, võite kokku leppida, et teete midagi koos, et tähistada oma saavutusi.

Loe kindlasti ka teisi motiveerivaid mõtteid ja soovitusi meie blogist!

Kokkuvõttes pakuvad online-treeningud ja trennivideod paindlikkust, mugavust, mitmekesisust ja kaasavust, mille tulemusel muutuvad regulaarne treenimine ja tervisliku eluviisi säilitamine palju kergemaks. Kui soovid parandada oma tervist ja füüsilist vormi, siis on need treeningmeetodid suurepärane viis, kuidas seda teha!

Uue aasta lähenedes seavad paljud endale tervisealaseid eesmärke. Soovitakse alustada treeningutega, langetada kaalu ning toituda tervislikumalt. 1. jaanuaril on kõik õhinal ja elevil, spodiklubid on puupüsti täis, kuid juba jaanuarikuu lõpuks on motivatsioon kadunud ning uue aasta lubadused meelest läinud. Kuidas siis ikkagi saavutada enda treeningeesmärgid ja järjepidevus?

Sea realistlikud eesmärgid

On oluline seada endale realistlikud eesmärgid, mis on saavutatavad. Iga päev mitu tundi trenni teha võib tunduda hea plaan ja esmapilgul ka tehtav, kuid ilma eelneva ettevalmistuseta on vigastused kerged tulema ning treeningutest loobutakse sootuks. Seetõttu võiks alustada tasa ja targu, et motivatsioon ei kaoks. Kui alustad esimest korda treeningutega või sul on jäänud pikem treeningpaus sisse, siis 2-3 korda nädalas on alustuseks juba hea. Hiljem saad vastavalt oma enesetundele eesmärki muuta ning treeningute arvu suurendada.

Alusta lühikeste treeningutega

Põhjus, miks järjepidev treeningute tegemine ei õnnestu on see, et soovitakse algust teha pikkade treeningutega mitu korda nädalas. Kui igapäevane sportimine ei ole varasemalt kuulunud sinu elustiili juurde, siis alusta lühemate treeningutega. Ka 15 minutit päevas on efektiivne ning seda aega on palju lihtsam enda päevakavas leida.

Leia vastutuspartner

Tihti võetakse eesmärkide saavutamine ette üksinda ja salaja. Üksi pusides on raske leida motivatsiooni, kuid leides endale vastutuspartneri, kellele pead aru andma oma sammude kohta ning kellega saad ka koos treenida, aitab see sul rajal püsida. Vastutuspartnerile saad jagada oma muresid ja rõõme ning tunda end toetatuna. Jagatud mure on pool muret ning jagatud rõõm on topeltrõõm!

Küsi abi personaaltreenerilt

Internetist leiab meeletult palju materjali toitumise ja treeningute kohta, alustajana on kõige selle infotulva sees keeruline sorteerida enda jaoks õiget teavet välja. Kui sa ise ei tea, kust alustada, siis targem on pöörduda personaaltreeneri poole, kes aitab sul seada konkreetsed eesmärgid vastavalt sinu soovidele. Personaaltreener motiveerib, tõstab teadlikkust harjutuste, tehnika ning tervisliku eluviisi teemadel, ta paneb sind rohkem pingutama ja end ületama. Samuti on väiksem risk vigastuste tekkeks, kuna saad pädevat nõu.

Võta osa treeningväljakutsest

Väljakutsed on motiveerivad, seda eriti tiimides. Alustajana on mõistlik leida selline väljakutse, mis ei käiks sulle üle jõu. Mitmed spordiklubid teevad aeg ajalt väljakutseid, samuti leidub online treeningväljakutseid. Näiteks jaanuarikuus toimub FitQ treeningväljakutse Järjepidevus, mis on tiimides ning kus iga päev tuleb kõigest 15 minutit pühendada treeningule.

Järjepidevus on võtmesõna eesmärkide saavutamisel. Kõik saab alguse lihtsatest sammudest ning neid järgides täituvad ka sinu suurimad unistused! Proovi selle aasta jaanuaris mõelda natukene teisiti. Selle asemel, et panna endale üle jõu käivad eesmärgid ja pigistada ennast esimese kuuga nii vaimselt kui füüsiliselt tühjaks, püüa endale luua uusi tervislikke harjumusi. On selleks igaõhtune väike jalutuskäik, hommikune sirutus või terve shokolaaditahvli vahetamine mõne kommi vastu. Oluline on, et suudad enda uutele tervislikele harjumustele truuks jääda, nii et ühel hetkel muutuvad nad üheks sinu elu osaks, mis sind teenivad ja loovad sulle parema elukvaliteedi. 

Talisuplusest on viimaste aastate jooksul aina enam ja enam juttu tehtud. Tundub, et külmemate ilmade tulles leidub pea igaühel mõni sõber, kes postitab pildi jahedast rannast või jäässe kaevatud august. Ühest küljest võib mõte talisuplusest tunduda laushirmutav, teisest küljest on see jällegi põnev – aga mis see talisupluse võlu siis ikkagi on?

Antud artiklis avame talisupluse maailma – räägime sellest, kuidas ja miks alustada, mis varustust vaja võib minna ning mis ohtusid meeles pidada. Lisaks sellele räägivad meile oma kogemustest talisuplusega kaks FitQ treenerit – Melissa ning Laura ning enda poolt lisab ka teadmisi mitmekordne taliujumise maailmameister Henri Kaarma. Lisaks harrastajatele rohkem tuntud talisuplusele on eraldi spordialana olemas ka taliujumine. Räägime artiklis ka taliujumisest ning infot iga-aastase taliujumise festivali Ice Swim Festival kohta jagab infot üks festivali korraldajatest – Erkki Kasenurm.

Talisuplus kui immuunsüsteemi tugevdaja ja energia andja

Kui rääkida talisupluse kasuteguritest, tuuakse tihtipeale esimesena välja immuunsüsteemi tugevdamine ja enese “karastamine”, muuhulgas on leitud, et talisuplus kiirendab vereringet ja vähendab põletikke. Lisaks on võimalus end proovile panna ka vaimselt, sest äkiliselt külmast tulenev ebamugavustunne on tõeline eneseületamine.
Melissa toob välja, et talisupluse järel tunneb ta suurenenud energiataset, mida võib kirjeldada lausa eufooriana. Talisupluse päeval tekib pärast ujumist erksam, värskem ja energilisem olek. Sellega nõustub ka Henri, kes ütleb, et peale talisuplust on tunda tugevat endorfiinilaksu.
Laura tunnetab samamoodi, et talisuplus on justkui restart kehale ja meelele ning aitab ka stressi maandada. Talisuplust saab pidada nii füüsiliselt kui vaimselt värskendavaks kogemuseks.

Talisuplust võiksid proovida kõik, kel vähegi võimalik

Talisuplus sobib uudishimulikele ja julgetele, kellele see otseselt vastunäidustatud pole. Melissa arvab, et talisuplus sobib kõigile, kellel vähegi tahtmist seda proovida ja end veidi teistmoodi proovile panna. Talisuplemas on ta näinud nii lapsi, kui kõrges eas seenioreid. Henri soovitus oleks kõigil tervetel inimestel talisuplus ära proovida, see võib hakata meeldima. Samas ütleb ta, et südameprobleemide puhul tasub esmalt arsti käest nõu küsida. Kõik intervjueeritavad on samal meelel, et talisuplust võiksid kasvõi kord elus kõik terved inimesed proovida.

Talisuplusega alustamine – kodus, veekogus või koos talisuplusklubiga

Talisuplusega võib alustada mitmel viisil ning olenevalt olukorrast ja võimalustest saab esimest korda “varba märjaks teha” kodus, spaas või külmas veekogus. Laura pakub välja, et alustada võikski sammhaaval. Alguses võib duši all külma veega katsetada ning väga oluline on külma veega kohanemist teha järk-järgult. Kindlasti tuleks alustada lühemate sutsakatega ning ajapikku saab soovi korral vees olemise aega ka pikendada.

Laura leiab, et kui minna juba väliveekogusse talisuplust proovima, siis ka seda tuleks teha aegamööda – algul teha märjaks jalad, siis käed, kasta natuke vett käevartele ja õlgadele. Kui keha on sellega kohanenud, on juba lihtsam täielikult sisse minna. Hingamine mängib talisupluse ja külma vee juures suurt rolli – see tuleb saada paika ja kontrolli alla. Aeglased hingetõmbed aitavad keha lõdvestada, kuigi esmane reaktsioon võib olla, et külmast tõmbab hinge automaatselt kinni või on raske hingata. Hingamise jaoks võib katsetada Wim Hof meetodeid. Laura toob välja, et esialgu meeldib talle end üles soojendada nn “fire breath” meetodiga (eriti aktiivne hingamine). Vette minnes on aga vajalik oma hingamine aeglustada ja rahustada, oluline on vaigistada oma meel. Melissa soovitab hakata külma veega harjutama end juba suve lõpus või sügise algul. Ka siis on tähtis alustada lühemast ajaperioodist vees, millejärgselt saab veesolekut ka pikendada. 

Kui duši all või avaveekogus võib talisuplust tasapisi proovida ka üksinda (eeldusel, et teed seda turvaliselt ja tuttavas kohas), siis hea viis talisuplust proovida on Henri soovitusel võtta ühendust teistega, kes talisupluse enda jaoks juba on avastanud. Sotsiaalmeediast on võimalik leida erinevaid talisuplusklubisid, mida leidub juba igas linnas ja ka väiksemates kohtades. Mõne klubi juures on olemas saun ja riietusruum, kui teistes klubides saadakse avaveekogu juures kokku ja käiakse lihtsalt veekogu kaldalt koos vees. Teistega koos proovides on kindlasti võimalik neist eeskuju võtta ning ka teadmisi ammutada.

Talisuplus ei vaja erilist varustust, aga eeldab läbi mõtlemist

Kõik intervjueeritavad on ühel meelel, et talisuplus pole hobi, mis vajab palju erilist varustust. Pigem on oluline see, et suplema minnes on enne läbi mõeldud, kuidas end peale suplemist üles soojendada. Asukoha valikul on hea, kui minna kohta, mida ise tunned – tundmatus kohas vette hüppamine võib olla ohtlik, seda eriti külmal ajal. Seljas on talisuplejatel tavapäraselt ujumisriided, kaasas ka rätik. Külmemal ajal on oluline ka müts, mis võiks ka vette minnes peas olla. Laura ja Melissa rõhutavad, et peale veest välja tulemist on oluline keha soojendada, selleks sobib rätik või hommikumantel, midagi sooja peaks panema jalga ning kätte võib panna ka kindad.

Laura leiab, et spetsiaalsed kindad ja sussid on suplemiseks olemas, kuid arvab, et need on pigem tõsistele suplejatele ja pole harrastajatele vajalikud. Henri mainib samamoodi neopreenist kindaid ja susse ja leiab, et neid võib kasutada, aga ehedama elamuse saab supleja ilma nendeta. Kui on võimalik minna sooja sauna, siis soovitaks Henri kõigepealt minna vette ning peale seda sauna soojendama. Kui saunavõimalus puudub, tuleb end soojalt riietada ning suplema minnes tuleks planeerida juba nii, et peale suplust liibuvaid riideid selga ei peaks panema – see on niiske ja jaheda naha puhul raske ja ebameeldiv ettevõtmine.

Ohtude teadvustamine on oluline

Kõik intervjueeritavad kinnitavad, et peale suplust tuleb end õigesti riietada ja külma eest peaks kaitsma eelkõige oma pead ja sõrmi. Laura tuletab meelde, et peale suplust pikemalt vee äärde jutustama jäädes, võib tekkida oht end ära külmetada. Vesi ise on plusskraadide juures, aga õues võivad olla miinuskraadid ja tuuline, seega peale veest lahkumist tuleks märjad riided võimalikult ruttu seljast ära võtta.

Melissa rõhutab enda soojendamise vajadust ning Henri lisab, et soojendamine on tähtis, aga peale talisuplust ei tohi minna kuuma sauna või palavasse vette, ülessoojenemine peaks toimuma aegamisi. Jällegi rõhutab Laura ka seda, et üksinda suplema minek võib olla ohtlik – seega pigem tasub seda harjumust tekitada ja hobi harrastada turvaliselt koos mõne sõbra või pereliikmega.

Korra proovides võib juba talisupluse pisik külge hakata – selle võlud on kohe tunda

Melissa kogemus talisuplusega algas tasapisi 2020-2021. aastal. Ta alustas septembri lõpus sellega, et jooksis ca 5-6 km ning seejärel läks ta end jõkke kastma. Talvisel ajal järgnes suplus ka näiteks jõutrennile ning supluse kohaks võis olla jõgi või meri. Mõned korrad proovis Melissa ka otse kodust, “külmalt” vette minna – see aga tundus tema jaoks raskem eneseületus. See, et kere oli juba mingi liigutamise või trenniga soojaks aetud, tegi talisupluse kogemuse mõnusamaks. Talisuplusega alustamine oli oluline eneseületus, Melissa ütleb, et see tundus üks asi, mida ta arvas, et enda elus iialgi ei tee. Ja siiski – just sellepärast otsustaski ta seda siiski proovida, sest see tundus niivõrd suur eneseületus. Ta tõestas endale, et suudab sellest hirmust üle astuda ja lõppkokkuvõttes hakkas talisuplus talle meeldima ning andis palju mõnusat energialaengut ja heaolutunnet.

Laura on lapsest saati peale sauna jääaugus käinud, otse vette on ta läinud “külmalt” alates 2019. aastast. Talisuplusest sai harjumus, kui Laura pere otsustas ühiselt, et nad hakkavad külmas vees suplema. Laural on enda jaoks seatud reegel, et kui talle see otseselt liiga ei tee, siis proovib midagi uut, kasvõi korra. Kui ei meeldi, on vähemalt proovitud ja rohkem seda tegema ei pea. Laura oli aga üllatunud, kui talle talisuplemine hoopis meeldima hakkas ja see andis talle hea energia. Praeguseks on talisuplus juba selline mõnus lõunapaus, et Laura hüppab otse läpaka tagant töölt korraks vette.

Talisupluse ideest taliujumiseni

Henri kirjeldab oma kogemust läbi ujumise – aastaks 2007 oli ta teinud oma esimesed maratonujumised ja tal tuli mõte, et tegelikult saab ka talvel ujuda. Külm vesi oli alguses tema jaoks eneseületus, kuid samas kinnitas ta endale, et Soomes olevat 100 000 talisuplejat. Kuna seal on nii palju talvel vees käijaid, ei saa see ju päris ületamatu olla. Ühel novembriõhtul silkas Henri Kakumäe rannas vette, kastis ennast kaelani vette ja spurtis kaldale tagasi. Kokku kestis seiklus pelgalt minut või paar, aga ise oli ta ülimalt rahul. Nagu kõik talisuplusega alustajad, sai ta võimsa endorfiinidoosi ja sestpeale sai talisuplus/taliujumine mulle harjumuseks. Henri on taliujumise (just, võistlusliku ujumise) maailmas peale seda nime teinud ja mitmekordne maailmameister taliujumises. Ta on leidnud sellest maailmast seega lisaks eneseületusele ka teistsuguse võimaluse end proovile panna.

Taliujumise võistlused Eestis – Ice Swim Festival

Kui talisuplusest rääkides mõtleme me enda külma vette kastmist ja ehk seal ka mõne minuti veetmist, siis taliujumine kui mõiste on teise tähendusega. Taliujumise all mõeldakse klassikalist ujumist talvisel ajal avaveekogus, kus vee temperatuur on alla 10 plusskraadi. Taliujumine on võistluslik, selles ei ole oluline end niivõrd karastada kui liikuda punktist A punkti B võimalikult kiiresti – samas tingimused külma vee näol on väga erilised võrreldes muude ujumisvõistlustega.

Eestis korraldatakse ka taliujumise võistluseid ja juba mitmendat aastat ka taliujumise festivali. Selle aastane taliujumise festival toimus 28.11-04.12 nädalal ehk just hiljuti. Festivali üks korraldajatest, Erkki Kasenurm, jagab, et festivali korraldati seekord sarnaselt juba kolmas aasta, kokku on korraldamises olnud neli aastat (2019 oli festivalita). Varasemalt oli ka võistluseid, kuid nende korraldus muutus. Ice Swim Festivali korraldajad on näinud, kuidas välismaal võistluseid korraldatakse (Lätis, Venemaal, Valgevenes, Sloveenias) ning pannud parimad mõtted kõrva taha ja annavad oma üritusega võimaluse kogeda midagi uut – samas on endal entusiasmi palju. Erkki ütleb, et taliujumise juures on nii tore näha, kuidas inimesed lähevad vette naeratades ja tulevad ka veest välja naeratades. 

Erkki kirjeldab Ice Swim Festivali nii: “Festival jaguneb kaheks:

1. Sportlased, kes tulevad võistlema au ja kuulsuse peale (seekord oli MK avaetapp Tallinnas, kokku oli esindatud 13 riiki).

2. Harrastajad, kes ei oma otsest soovi olla kõige kiiremad (võitjaid saab olla ainult ju üks), vaid koos tegemise rõõm. Festivali korraldajatena ongi meie soov tuua ühisüritusele justnimelt need “hoovi tiigis sulistajad”, et koos pidutseda. Eelnevatel aastatel oleme korraldanud nn rekordujumise – siiani peaks olema 2020 aastast püsiv rekordiline teateujumine (osales 505 ujujat – kõik osalejad said läbida 25 meetrit vabalt valitud stiilis ja kostüümis).”

Kui tunned inspiratsiooni, mine ja proovi ära!

Kui talisuplusega varem tegelenud pole ja oled mõelnud, kas ja kuidas algust teha, siis loodame, et said antud artiklist mõtteid ja ka inspiratsiooni.

Tuletame meelde, et alustada võiks järk-järgult ja avaveekogus talisuplust proovides mine tuttavasse kohta ja eelistatult ka mitte üksinda. Enne suplemist võiksid läbi mõelda, kuidas end pärast üles soojendada ja teha kindlaks, et kõik vajalikud tingimused selleks on olemas. Soojad riided, müts, kindad, ehk ka võimalus minna sooja ruumi – see on vaja ette valmistada, et su kogemus oleks meeldejääv ja ohutu. Kui soovid proovida taliujumist koos teistega, püüa leida mõni talisuplusklubi, kus kogemusi hankida. Soovime sulle värsket meelt ja toredaid suplemiselamusi!

Kui uurida kelleltki, kes on heas vormis või töötab treenerina, mis on nende või üldse inimese hea vormi saladus, on enamasti vastuseks see, et tähtis on treening, kuid väga suur roll on ka õigel toitumisel.

Inimestel on pühadeperioodil kombeks tavapärasest rohkem maiustada, rammusamaid toite süüa ja portsude suurus võib ka “käest ära minna”. Mis selle tagajärg on? Halvimal juhul tekitab see mõne lisakilo, kuid pea igaühel on tulemuseks raske tunne kõhus ja väsimus.

Siinkohal ei ole meie mõte kindlasti see, et inimesed peaks pühade ajal dieeti pidama hakkama või väga piirama, mida nad söövad, vaid tahame meelde tuletada midagi lihtsat – oma keha kuulamist. 

Einestamise ajal ära tegele kõrvaliste asjadega, nagu teleri vaatamine või nutitelefonis scrollimine. Püüa iga toidukorra ajal söömisele keskenduda ja mitte kiirustada, see aitab aru saada, millal sul kõht tegelikult täis hakkab saama ja nii väldid ka üle söömist. 

Kui selle juurde lisada mõte, et ei ole vaja taldrikut hunnikuga täis laduda, alati saab juurde võtta, siis on väiksem šanss, et jõuad selle raske “kivi kõhus” enesetundeni.

Igas sinu toidukorras võiks olla esindatud alati ka midagi värsket, nagu salat või juurviljad, kust sinu keha saab pimedal ajal ammutada vitamiine. Lisaks soovitame jälgida ka üldist taldriku reeglit, kus sinu toidukorras on tervislikus tasakaalus nii rasvad, valgud kui süsivesikud. 

FitQ Visad Hinged väljakutse jooksul keskendume me liikumisharjumuste tekitamisele ja sõpradega koos sportimisele, kuid pöörame tähelepanu ka toitumisele. 

Liitu meiega ja kuula FitQ treeneri Melissa Mänd toitumisteemalist loengut reedel, 2. detsembril 2022 kell 17.00, milles Melissa tutvustab intuitiivse toitumise põhimõtteid, keskendudes keha signaalide kuulmisele, piirangute vältimisele ja mõistlikult tervislikele ja jätkusuutlikele harjumustele. Registreeru väljakutsesse

Enne valimiskampaania algust on parteikontorites kibekiired ajad. Lukku tuleb saada valimisnimekirjad ja valmis valimisprogramm. Erakond Eestimaa Rohelised on enne kõige kibedamat valimistetralli aga asunud energiat koguma sporti tehes ning vastu võtnud FitQ pakutud treeningväljakutse “Visad Hinged”.

“Kuidagi peab ju ennast vormi saama,” muigas erakonna kaasjuht Johanna Maria Tõugu. “Keskerakondlased löövad tantsu, eks meie peame siis treeningväljakutse vastu võtma, et veel paremad olla,” meenutas Johanna Maria tantsusaate finaali.

Lisaks Johanna Mariale, kuuluvad roheliste tiimi veel peasekretär Kärt Kalvet ning Karen K. Burns ja Oliver Rohesalu. Väljakutse eesmärgiks on 24 päeva jooksul võistkonna peale kokku teha FitQ keskkonnas treenerite juhendamisel 50 treeningut. 

Mida liitunud tiimiliikmed loodavad, et nende päevade ja trennide jooksul muutub?

Karen loodab, et treeningväljakutse aitab ta üle kõige pimedamast hooajast. Kui muidu käib startup ettevõtte Fyma juht jooksmas, golfi mängimas ning tütrega koos ratsutamas, siis just sügisesel hooajal on rohkem vaja jõudu ja motivatsiooni leida tiimist ja koostegemisest.

Kärdi unistuseks on see, et väljakutse rütm jääb temaga ka pärast selle lõppu ning kui uue nädala rütmiga harjumine on tekkinud, siis saab spordiga regulaarselt jätkata ka juba uuel aastal. “Koolieas olin väga tubli sportlane, kuid praegu ei saa ma oma aktiivsusega rahul olla. Arvan, et puudu on olnud süsteemist, mis aitaks trennis käimise teha mugavaks osaks päevakavast. Tuleb leida nippe, kuidas teha trenni minek võimalikult lihtsaks,” arvas Kärt.

Oliver hindab oma senist spordiharrastust üsna heaks ja ütleb, et käib regulaarselt jõusaalis. Väljakutse treeningutest loodab ta leida uusi nippe ja treeningmõtteid, mida hiljem oma päevakavasse lisada. Usume, et see lootus võiks täituda, sest tulemas on nii joogat kui tantsulisi trenne, mis kindlasti igapäevastele jõusaalihuntidele tavapärased ei ole. Ja kus neid siis veel proovida, kui mitte oma kodus.

Uurisime rohelistelt ka üldisel eestlaste liikumisharrastuse kohta. Kui põhjamaad on liikumisaktiivsuse poolest Euroopa ja maailma tipud, siis kohe nende lähistel asuv väikeriik Eesti on pigem tugev keskmik Euroopas. Mida teha, et meiegi inimesed liiguksid senisest oluliselt rohkem, nagu Põhjamaades?

Karen usub, et oluline roll on siin lapseeas liikumisharrastuse tekitamisel. Kui tema lastel on aktiivsed vahetunnid, siis on ülimalt kurb kuulata seda, kuidas sõbranna laps, kes käib Tallinna eliitkoolis, ei tohi vahetundide ajal õue minna.

Johannagi arvas, et keskmise eestlase liikumisaktiivsus ei ole kaugeltki piisav ja sellele ei aita kaasa meie elukeskkonna disain. “Linnad on mõeldud autodele ja liikuma kutsuvat keskkonda on vähe, ehkki olukord paraneb tibusammudega. Näen, et rohelisema ja tervema keskkonna loomisel on suur roll ka liikumisharrastuse ja rahvatervise parandamisel,” oli Johanna pisut kriitiline.

Sama mõtet toetas ka Karen: “Väga tahaks näha rattataristu arengut, et jalgratas poleks ainult trennivahend vaid et see olekski normaalne liiklemisvahend – see aitaks edendada aktiivset eluviisi justkui muuseas ning vähendaks ilmselt paljude tervisehädasid, ülekaalu ja sellest tulenevat kulu Haigekassale,” lisas ettevõtte juht, kelle juhitav ettevõte tegeleb igapäevaselt liikluskoormuse analüüsiga ja teab suurepäraselt, palju meie liikluses on autosid ja palju rattaid.

Liikumisvõimaluste kättesaadavus on väga oluline. Kärt meenutab oma lapsepõlve, kus tema ja sõprade liikumisaktiivsuse tagas see, et sportimispaigad olid hästi lähedal ja kättesaadavad. “Mul oli õnn veeta lapsepõlv piirkonnas, kus olid olemas terviserajad, suusamägi ja ujula ning ligipääs neile oli pidevalt olemas. Mida parem on ligipääsetavus, seda kergemini leiavad inimesed tee spordini,” hindas Roheliste erakonna peasekretär tulevikuvõimalusi.

Oliver rõhutas eeskujude tähtsust: “Ülekaalulisus ja rasvumine on suureks probleemiks ja arvan, et nii kehalise kasvatuse tundides, kui ka kodus tuleks teha paremat tööd tervisliku eluviisi juurutamises. Täiskasvanute eeskuju on kõige tähtsam. Kunagi pole liiga vara ega hilja alustada.” Kuldsed mõtted.

Meie soovime aga Rohelisele tiimile edu meie väljakutses ning kui Riigikogu valimistel seekord esikohta ei peaks tulema, siis vähemalt trenniväljakutses õnnestumiseks on kõik eeldused väljakutsele registreerumisega loodud.

Jõuluperioodil ja detsembrikuus on igaühel oma traditsioonid. Tavaliselt oodatakse lund, süüakse palju jõulutoite ja piparkooke ning telerist tuleb ka kord nädalas “Visa hing”. Aga kuhu jääb seejuures sport ja aktiivne liikumine, treeningud?

Et sinu jõulud mööduksid tervislikumalt, on meil sulle kolm lihtsat soovitust:

1. Liigu rohkem värskes õhus.
2. Söö kommide asemel rohkem puuvilju, näiteks mandariine.
3. Püüa teha iga nädal vähemalt 3 kodust treeningut. 

Et sul oleks lihtsam sportlikku joont hoida, on FitQ sulle kokku pannud ühe ägeda pakkumise – võtame jõulud vastu sportliku FitQ Visad Hinged väjakutsega!

Selle asemel, et oodata uue lehe pööramiseks esimest jaanuari või terve detsembrikuu vaba aja veeta diivanit kaunistades (jah, seal on mugav, me teame), pakub FitQ välja tasuta trenni väljakutse. See annab kõigile soovijatele võimaluse koos sõpradega sporti teha, uusi treeningstiile proovida, tiimina väljakutset läbida ja FitQ loosib edukate väljakutse tiimide vahel välja ka hulgaliselt auhindu! 

Kutsume üles kõiki juba FitQ-ga tuttavaid trennisõpru ning uusi uudistajaid moodustama 3-5 liikmega tiimid ning meiega koos liikuma. Osalemiseks on vaja endale registreerida konto FitQ platvormil ning ühel tiimiliikmel ka registreerida tiim. Kui sa tiimi jaoks liikmeid ei leia, ära muretse – me aitame sul leida trennisõbrad ja paneme hea meelega ka ise tiime kokku.

Väljakutse treeninguid pakuvad viis treenerit, trennid on lives ja järelvaatamisega ning treeninguid võid kaasa teha sealt, kus iganes soovid. Alustame juba 01. detsembril! Liitu ja ole 2022 jõulude kõige Visam Hing!

Registreeri ja loe täpsemalt väljakutse kohta siit

FitQ-s korraldatud esimene väljakutse lõppes suurepärast. Meile andsid väljakutse lõpus tagasisidet lõpuks 48 osalejat 193-st väljakutsega alustanust. Oma vormile väljakutse alguses andsid vastanud keskmiselt 4.67/10 ning väljakutse lõpus koguni 7.13. Punktide vahe koguni 2.46 ehk 52% algsest, mistõttu saab väita, et väljakutse edukalt läbinud hindasid oma füüsilist vormi sisuliselt poole võrra paremaks.

Küsisime ka kui rahule osalejad enda sooritusega väljakutses jäid ja vastanud arvasid, et nad olid olnud väga tublid. Keskmine hinne iseendale anti koguni nii kõrge kui 7.88. Võib muidugi arvata, et võistlejad, kes vastuseid lõpuks ei andnud, ei pruukinud endale sama kõrget hinnnagut anda.

Kuna väljakutse oli osalejatele tasuta, kuid treenerid ja korraldajad tegid sellega tublisti tööd, siis uurisime ka, et mida osalejad arvavad, et mis võiks olla selle väljakutse õiglane rahaline hind. 3 vastajat olid veendunud, et raha eest nad väljakutsetel ei osaleks. Keskmiselt pakuti väljakutse õiglaseks hinnaks 18€ osaleja kohta, mis on korraldajate jaoks rõõmustavalt umbes sama summa, mida meie nägemuses FitQ kuutellimus maksta võiks (hetkel 14.99€).

Küsisime ka mõtteid uute väljakutsete kohta ning osalejad pakkusid märksõnu nagu sammude ja kilomeetrite kogumised, mainiti sõbrapäeva ja rannavormi väljakutset, aga muidugi ka uut aastat. Päris mitmed arvasid, et uuel aastal võiks kohe uue väljakutse teha ning väikese saladuskatte paljastame, et uuel aastal on kohe mitu toredat väljakutset tulemas. Hoidke silmad lahti ja tulge ning liituge!

JõuluQ Energia Väljakutse oli 2-7 liikmeliste tiimide vaheline sportlik väljakutse, mille eesmärgiks oli teha võistkonna peale nädalas 5 kWh elektrienergia jagu trenni. Väljakutsele registreerus 48 võistkonda, kellest 5 läbisid selle maksimaalsete võimalike punktidega: Naiskodukaitse, SaleValentina, IsverSusver, 5K ja TERVISEKS. Väljakutset toetasid Stebby, Tradehouse, Beautiful Me, Tervis Pluss ja Fitlap.

Kõigi nelja nädala küsitluse vastajatele oli meil välja pandud ka ekstraväärikas loosiauhind, milleks on Garmin Forerunner55 nutikas spordikell. Sedakorda võitis selle kella neljanda nädala vastaja number 35 ehk kasutaja, kelle mailiaadressi alguseks on liina.grete@ Võtame võitjaga ühendust!

Kahe esimese JõuluQ väljakutse nädala info põhjal saame teha ka pisut järeldusi, mis ajal inimesed kodus trenni teha armastavad. Päeva lõikes on populaarseim tund vahemikus 19-20 õhtul, nädalapäevadest on kõige populaarsem pühapäevane päev.

Kui läbi ajaloo jagunevad vaatamiste kellaajad pisut ühtlasemalt kell 7-20 vahel ära, siis JõuluQ Energia Challenge kaasalööjate seas on veidi selgemalt domineerimas õhtune vöönd kella 18-22 vahel. Populaarseim tund siis 19-20 vahel, mil teeb oma päeva trenni 12% kaasategijatest.

Veel suurem vahe challenge’i ja tavaolukorras tuleb siis, kui kui vaatame trennide tegemist nädalapäevade lõikes. Väljakutse ajal on populaarseimaks päevaks pühapäev koguni 17.5% vaatamistega, muul ajal on pühapäev koos laupäevaga rivi lõpus ca 10% vaatamistega ning populaarseim trennipäev on hoopiski teisipäev, kus tehakse 19% nädala trennidest. Tuleb välja, et meiega treenija on samuti nagu hea tudeng, kes pingutab kõige rohkem ikka sessi ajal. Nimelt on ju pühapäev see päev, mil nädala edetabel lukku pannakse ning siis tuleb paljudel tõestada veel viimaste trennidega seda, et nende tiim on nädala eesmärgi väärikalt täitnud.

Trenni tegemise lemmikajad ja -päevad JõuluQ Energia Challenge ajal

Kodus trenni tegemise lemmikajad ja -päevad FitQ-s läbi ajaloo

TOP 10 treeningud eelmisel nädalal

Sellised olid FitQ TOP 10 enim vaadatud treeningud eelmisel nädalal. Kui tahad kaasa lüüa trennides, mis on vaatajte hulgas olnud popid, siis vali nende seast.

1. Kristi Möldri – Kõht-selg-tuhar
2. Marek Skorohhodov – Üldkehaline treening
3. Kaisa Rahu – JõuluQ HIIT ülakeha ja kere
4. Katrena Tenno – Lower body and abs HIIT
5. Kristi Möldri – Dance Cardio
6. Maarja Jõgi – Jooga
7. Kristi Möldri – Stretch Flow
8. Kristi Möldri – StretchFlow
9. Katrena Tenno – Kerelihaste 30 minuti burn
10. Karina Alt – Kõht-selg tuhar

JõuluQ Energia Challenge esimene nädal on kokku võetud ka tiimide poolt. Tagasiside saatjaid oli eile 56. Keskmiselt tuleb öelda, et osalejad on esimese nädala järel veel täitsa rõõmsad. Kõige rohkem jäid vastajad rahule meie väljakutse treeneritega, kes kogusid koguni 8,8 punkti 10-punktilisel rahulolu skaalal. Iseenda soorituse kiitsid osalejad heaks 8,13 punktiga. Pisut rohkem oldi rahul tiimikaaslastega, kes said hindeks 8,5. Muidugi oli ka mitu vastajat, kes andsid tiimikaaslastele hindeks 1, aga see juhtus mõistagi siis, kui tiimil jäid nädala eesmärgid täitmata.

Natukene rohkem sai vastajatelt “puid alla” FitQ platvorm, mis eriti nädala alguses jättis mitme väljakutses osaleja treeningud registreerimita. Õnneks nädala lõpus saime ka oma asjad paremini jooksma ja hindeks tuli kasutajatelt 6,78.

Nädala lisaülesanne

Nädala lisaülesandeks oli igal võistkonnal teha fotokollaaž oma videotreeningutest ja see üles laadida meie Facebooki grupis. Loominguline ülesanne pani paljudel fantaasia käima ja laekus mitmeid huvitavaid töid.

Kõige lahedama šedöövri saatis võistkond Krankenwagen, kellel õnnetus oma etteastesse kaasata mustkunstnik, kes tiimi liikmed neljaks tükiks saagis ja siis uuesti kokku pani, nagu pildilt näha võib.

Miks inimesed trenniväljakutse vastu võtsid?

Lisame siia ka mõned tsitaadid meie osalejatelt, mis põhjusel väljakutsega kaasa tuldi. Peamiselt jäid silma kaalukaotusega ja harjumuse tekitamisega seotud eesmärgid. Oli ka neid, kes soovisid lihasjõudu arendada, et näiteks osaleda suusamaratonidel. Mõni oli pannud üldisema, mõni teine aga väga hästi mõõdetava eesmärgi, näiteks kõik trennid kaasa teha või 3 kg kaalust alla võtta. Mõni ütles ka konkreetselt ja julgelt, et tuli osalema lootuses võita auhinda.

Osalejate tsitaadid

“Veidi kaalust alla võtta ja tagasi saada mõnus trenni rutiin.”

“Väljakutse lõpuks peaks mul olema tekkinud harjumus end igapäevaselt liigutada ja treenida ning oskus planeerida aega selle jaoks muude igapäevaste toimetuste kõrvalt. Kindlasti olen väljakutse lõpuks energilisem ja tugevam. :)”

“Top 10 oma tundmatute kaaslastega. Innustades üksteist märkamatult!”

“Eesmärk on et võtan KÕIKIDEST trennidest osa, olgugi et laste ja laulmise ja muude asjade kõrvalt vahel tundub et ei jõua. Eks pere õhtusöök jääb ka alati nüüd hiljaks, 😂”

“Eesmärk tegelikult on asi lõpuni läbi teha ja jõuluks paremasse vormi saada. Käin muidu mujal trennides 4x nädalas ja liitusin suurte kahtlustega, aga tegelikult tekib nii suur hasart koos toimetades, et energiat ja aega leiab kuidagi ikka. See nädal tuli lausa 12 trenni kokku, pluss mõned discgolfiringid lumises metsas.”

“Saada veidi vormi, alandada kaalu kuni 5 kg ja mahtuda peoriietesse ja mis kõige olulisem, saada rutiin, mida järgida ja millega edasi minna kuni uute jõuludeni 🤩”

*Väljakutse toimus 2021. aastal.

2022. aasta väljakutsele on registreerimine avatud! Stardime 1.12.22 – loe täpsemalt siit

Iga algus on raske ja oleme kogenud nii dieeti pidades, kui trenni tegemisega alustades, et hea hoog kestab mingi aja. Siis avastame end jällegi alguspunktis.

Me oletame, et põhjus, miks sa oled selle teksti leidnud ja lugemisega siia kohta jõudnud on see, et sa tegelikult tahaksid olla aktiivsem ja saavutada oma eesmärgid. Sa tahaksid püsida valitud teel ja mitte keset teed peatuda või hoopis tagasi minna. Aga elu tuleb vahele. Mida teha?

Miks tuleb elu vahele ja inimesed otsustavad oma eesmärkidest loobuda? See küsimus paelub paljusid psühholooge ja seda ka Tartu Ülikoolis.

Kui me saaksime sinuga koos iga päev trenni teha ja kõik su suutäied kokku lugeda, siis oleks eesmärkide saavutamine superlihtne – vähemalt meie vaates. Selliselt aga paljudeni jõuda pole võimalik ja peame appi võtma tehnoloogia, millega jõuda massideni.

FitQ on koos Stebby ja Tartu Ülikooli psühholoogiainstituudiga valmistamas ette ühte uuringut, et uurida sportlikku motivatsiooni püsimist läbi aja. Uuringut nõustab ja aitab läbi viia TÜ isiksuse- ja tervisepsühholoogia kaasprofessor Kenn Konstabel. Viime läbi katse, kuhu kutsume kõik huvilisi osalema.

Et asi oleks veel selgem – ka sina, hea lugeja, oled oodatud.

Esimene samm

Sina, valid katses osalejana endale ühe kahe kuu jooksul saavutatava eesmärgi.

Eesmärk 1: Kaotada vähemalt 5 kg kehakaalust

Eesmärk 2: Sooritada vähemalt 30 kätekõverdust

Eesmärk 3: Joosta ilma peatumata 5 km

Kas mõni neist eesmärkidest kõnetas sind? Vali see enda jaoks välja.

Teine samm

Pane end kirja meie väljakutse osalejana. Seda saad teha selle blogipostituse lõpus asuvas vormis.

Kolmas samm

Nüüd tuleme mängu juba meie. Me ei tule sind trenniga piitsutama, ei roni su magamistuppa, ei peida su köögis toidunõusid ära ega söö puhvetikapist sinu sinna peidetud šokolaaditahvlit ära. Me ei kohtu sinuga füüsiliselt ega ka mitte virtuaalselt mitte kordagi. Me tahame sinult ainult 5 sekundit iga päev. Kas selle 5 sekundiga on võimalik tulemuseni jõuda? Saame näha.

Kuidas see täpselt käima hakkab, selle kohta saadame sulle info esimesel katse päeval ehk esmaspäeval 1. märtsil. Kõige lõpuks, kui 60 päeva katsetatud, tahame sulle saata maili teel vaid ühe küsimuse ja saada sinult ühe lühikese vastuse. Kokku soovime sinult kahe kuu jooksul saada umbes 10 minutit sinu aega ja selle artikli lugemisele kulunud 2 minutit on juba selle aja sees. Kas need 10 minutit on sinu valitud eesmärgi saavutamist väärt ja kas neist on kasu, seda saame varsti teada.

FitQ tegevjuht Marti Soosaar otsustas lõpuks ka ise oma kanali FitQ-s tööle panna. Selle põhjuseks ja motivaatoriks on isiklik väljakutse 66 tööpäeva järjest hommikuti ärgata kell 5 ja alustada päeva hommikutrenniga. Miks just selline isiklik väljakutse sündis, sellest saad lugeda Marti isiklikust blogist.

Uurime aga, mida FitQ kasutajad sellest isiklikust väljakutsest kasu võiksid saada? Vastab Marti Soosaar.

“FitQ kasutajate jaoks tähendab see võimalust ärgata hommikul kell 5 minuga koos ja need trennid kaasa teha. Hakatuseks on iga tööpäeva alguses plaanis kerge 20 minutiline trenn, mille eesmärk on kergelt nahk märjaks saada. Sellele järgneb teine trenn formaadis 15+5 ehk 15 minutit venitusi ja 5 minutit lõõgastust.

Ma ei saa lubada, et ma päris igal hommikul saan otse-eetrisse minna, võimalik, et mõned trennid tuleb mul teha ilma publikuta. Kuigi publiku fakt ei ole tegelikult iseenesest põhiline selle väljakutse juures. Isegi väheusutav, et rahvas massiliselt kaasa tuleb sellega, sest kell 5 päevaga alustada ei ole kindlasti kõige populaarsem valik. Igal juhul mina teen seda väljakutset iseendale ja sellega kaasa tulemine või mittetulemine on igaühe vaba valik. Trennid jäävad ju järgi tegemiseks ka FitQ-sse üles, seega saab neid võtta ka kui lihtsalt lühikesi 20 minutilisi trennisutsakaid endale sobivamal ajal.

Need kolm esimest päeva, mis on nüüd sellest väljakutsest tehtud, on küll olnud mulle isiklikult ikka väga suurepärast energia ja efektiivsusega, nii et minu tänane soovitus on kõigile see vähemalt korra järgi proovida.”

Soovi korral leiad Marti FitQ kanali ja hommikused trennid siit.