Lisaraha teenimine online-treenerina võib olla põnev ja mitmekülgne väljakutse. Traditsioonilisest treeningstuudio keskkonnast väljumine ja oma oskuste digitaalse maailmaga jagamine võib avada uksi uutele võimalustele ja klientidele, kellel on erinevad huvid ja vajadused. Ja see ei pea piirduma kõigest veebitreeneriks olemisena. Võimalusi on mitmeid teisigi!

Selles artiklis uurime mõningaid loovaid viise ja huvitavaid võimalusi, kuidas veebitreenerina lisaraha saaksid teenida. Kuid see loomulikult ei takista sul samal ajal pakkuda unikaalseid ja üllatavaid treeningkogemusi ka offline-trennides.

Veebitreener ja lisaraha teenimine

Olgu sinu kirg spordi, tervise, meeleolu või loominguliste treeningmeetodite vastu, siin on midagi kõigile. Treenerina saad teenida lisaraha mitmel erineval viisil. Siin on vaid mõned võimalused:

1. Veebitreeneri eratreeningud: 

Paku individuaalseid treeninguid inimestele, kes soovivad personaalset tähelepanu ja spetsiifilist juhendamist. See võib hõlmata jõusaalitreeninguid, joogatunde, jooksuharjutusi või muid spordialasid.

2. Online-konsultatsioonid: 

Pane kokku nõustamisteenus, kus saad anda treening- ja toitumisnõuandeid veebi teel. See võib hõlmata individuaalseid konsultatsioone või online-grupinõustamist.

3. E-treeningraamatute või juhendite kirjutamine: 

Loo treeningjuhendeid, e-raamatuid või videokursusi, mida saad veebis müüa ajast sõltumata. See võimaldab sul raha teenida siis, kui treenija ei soovi pidevalt juhendatud treeninguid teha vaid soovib ka ise veidi teadmisi omada iseseisva treeningu poole liikumiseks. 

4. Koostöö brändidega:

Kui sul on spordi või treeningu valdkonnas mõnus tuntus ja tore jälgijate arv sotsiaalmeedias, võid uurida koostööpakkumisi brändidelt. Paku neile võimalust nende firma riiete ja/või vahenditega treeninguid läbi viia.

5. Treeningplaanide koostamine: 

Paku võimalust tellida kohandatud treeningplaane ja toitumiskavasid klientidele, kes soovivad iseseisvalt treenida, kuid vajavad professionaalset juhendamist.

6. Koolitused ja workshop’id teistele treeneritele: 

Korralda treeneritele või harrastajatele koolitusi ja töötubasid, kus jagad oma kvaliteetseid teadmisi ja oskusi.

7. Motivatsioon ja meeleolu:

Kindlasti oled sa näinud nii enda kui treenitavate pealt, et aeg ajalt on raske hoida üleval treeningmotivatsiooni. Paku boonustunde, kus treeningute asemel räägid mitte ainult füüsilise, vaid ka vaimse heaolu poolt.

8. Treeninglaagrid võrgus ehk veebilaagrid!

Korralda veebipõhiseid treeninglaagreid, kus inimesed saavad osaleda intensiivsetes treeningprogrammides, saades juhiseid ja motivatsiooni online vahendusel.

Näiteks nädalapikkune hilissügisene treeninglaager, et hoida treeningmotivatsiooni kõrgel ka sel pilkasel pimeduse ajal, mil lumi veidikenegi valguse leevendust veel toomas ei ole.

9. Kohandatud treeningud: 

Loo virtuaalsed treeningud, mis vastavad kliendi individuaalsetele eelistustele, vajadustele ja eesmärkidele. Näiteks talvel challange või eriplaan Tartu Maratonil osalejatele.

10. Treeningud spetsiaalsetele sihtgruppidele: 

Lisaks „tavatreeningutele“ kaalu, kas saaksid (aeg-ajalt) leida ka konkreetsemaid sihtgruppe. Näiteks beebiootel naised, eakad, teatud terviseprobleemidega inimesed, vigastusest taastumine, peale pikemat treeningpuhkust taas reele saamine jne. Koosta spetsiifilisi treeningkavasid ka neile.

Kõige olulisem on leida midagi, mis sind kirglikult huvitab ja millega saaksid eristuda teistest online-treeneritest. Unikaalsete ja üllatavate teenuste pakkumine võib aidata sul leida uusi kliente ja teenida mõnusal hulgal lisaraha.

Tänapäeva kiire tempoga maailmas otsivad üha rohkem inimesi mugavust ja paindlikkust treenimisel. Online treeningud on muutunud üha populaarsemaks viisiks, kuidas saavutada oma tervise- ja treeningeesmärke.

Kui sa oled treener, kes soovib laiendada oma klientide ringi ja pakkuda oma teadmisi ja oskusi virtuaalsel platvormil, siis on online treeningkeskkond suurepärane võimalus saavutada häid tulemusi.

Siin on mõned olulised teemad, mida kaaluda, kui soovid edukalt tegutseda personaaltreenerina online treeningute vahendusel.

Kuidas olla edukas online treener?

Määratle oma sihtgrupp:

Enne kui alustad treeningute planeerimist, mõtle läbi, millist tüüpi kliente soovid aidata. Kas sa spetsialiseerud jõu-, vastupidavus- või painduvustreeningutele? Määratlenud sihtgrupi aitab sul oma treeningstrateegiat kohandada.

Planeeri interaktiivsed treeningkavad:

Koosta treeningkavad, mis sobivad eelnevalt paika pandud sihtrühma(de)le, eesmärkidele ja tasemetele. Mõtle läbi, kuidas saad nö. läbi ekraani pakkuda treeneritele sarnast tuge, kui ühes treeningsaalis viibides.

Tee kvaliteetsed treeningvideod:

Täna postitavad paljud instruktorid treeningvideoid YouTube’i, oma veebilehtedele või sotsiaalmeediasse. Kuid… nende kvaliteet on tihtipeale pigem tagasihoidlik. Eduka online-treeneri kuvandi loomiseks on vaja alustada juba alguses silmapaistvatele klippidele, et rõhuda usaldusväärsusele.

Kuidas leida online-treenerina kliente?

Klientide leidmine personaaltreenerina võib alguses tunduda väljakutsena, kuid õige lähenemisviisi ja järjepideva pingutusega saad luua stabiilse kliendibaasi. Just läbi kvaliteetsete teenuste ja asjakohase turundusstrateegia saad jõuda suure hulga inimesteni, kes vajavad just sinu oskusi ja teadmisi.

Siin on mõned strateegiad, mis aitavad sul kliente leida.

Sotsiaalmeedia aktiivsus:

Ole aktiivne sotsiaalmeedias, postita regulaarselt treeningnõuandeid, motiveerivaid tsitaate ning jaga klientide edulugusid.

Loo professionaalne veebileht või liitu olemasoleva treeningplatvormiga:

Loo endale atraktiivne ja informatiivne veebileht, kus sa kirjeldad oma oskusi, kogemusi, treeningufilosoofiat ning pakutavaid teenuseid.

Online treeningplatvormidega liitumise eelis on kiirem kliendibaasi kasvatamine läbi sealsete püsiklientide. Seega saad kohe alustades pakkuda oma teenuseid tunduvalt laiemale sihtgrupile.

Kasuta suust-suhu turundust:

Klientide soovitused ja rahulolu on üks võimsamaid reklaamivahend. Taga hea kogemus ning ütle oma klientidele, et kui nad teevad postitusi sotsiaalmeedias, kasutaksid nad sinule omast hashtagi.

Kirjuta kasulikke artikleid:

Jaga oma teadmisi ja kogemusi treeningute valdkonnas, kirjutades või tehes videoid tervise- ja treeningute teemadel. Ka FitQ-s on sul võimalus end rohkem pildile tuua just läbi kasulike nõuannete jagamise.

Kuula treenijate tagasisidet:

Küsi regulaarselt tagasisidet. Maini kasvõi treeningvideo lõpus, et jaga ma mõtteid treeningust kodulehe vastavas vormis.

Nii tunnevad kliendid, et nende tagasiside on oodatud ja nad saavad anda panuse järgmiste treeningute ettevalmistusse. Samuti saad sa väärtuslikku infot endale, et kuidas nad end tunnevad ja milliseid muutusi eneses märkavad.

5 enamlevinumat viga mida tehakse online treeningutes

1. Puuduv isiklik suhtlus: Online treeningud võivad tunduda kauged ja impersonaalsed. Taga, et suhtlus klientidega oleks aktiivne ja isikupärane. Nad peaksid tundma end kui sinuga koos ühes treeningsaalis.
2. Ebamäärased juhendid: Kliendid vajavad selgeid juhiseid, kuidas harjutusi õigesti teostada. Ebamäärased juhendid võivad viia vigastusteni.
3. Puuduvad regulaarsed hindamised: Ka online treeningute puhul on treenijale oluline hinnata oma arengut. Mõtle kuidas sa saaksid seda pikemaajalise kava korral teha.
4. Ühekülgsed treeningkavad: Paku mitmekülgseid treeninguid, mis hõlmavad erinevaid lihasgruppe ja treeningumeetodeid.
5. Puuduv motivatsioon: Online treeningutes võib motivatsiooni hoidmine olla keeruline. Kaasa motiveerivaid elemente, näiteks väljakutseid.

Kuidas luua enda online treeneri bränd?

Loo unikaalne treeneribränd:

Mõtle välja eristuv bränding ja visuaalne identiteet, mis aitab sul eristuda teistest treeneritest.

Paku lisaväärtust:

Lisaks treeningutele paku oma klientidele väärtuslikku sisu nagu retseptid, treeningnõuanded ja motivatsiooniallikad jms. Olles FitQ treener, saad seda jagada ka meie nõuannete rubriigis!

Isikupärane lähenemine:

Kuula klientide vajadusi ja eesmärke ning kohanda treeninguid vastavalt. Vaata eelnevat punkti: „Kuula treenijate tagasisidet“.

Online treeningutööstus on järgmise kümnendi jooksul seatud kindlasse kasvupotentsiaali. Kui suurendad oma klientide baasi, võivad äritegevused muutuda ülekoormavaks ja kergesti saada stressiallikaks.

Online-treeningu äris on palju muutuvaid osi, mis puudutavad nii treeninguid, videoplatvorme kui ka äritegevust. Asjad võivad kergesti keeruliseks muutuda, kui kasutad eraldiseisvaid tööriistu (videokeskkond, kodulehe pluginad, veebiserver, makselahendused jne), kuna pead pidevalt uuendama andmeid mitme rakenduse vahel.

Et aidata sul ületada online-treeningu ettevõtlusega seotud hirme ja takistusi, oleme loonud FitQ kõik-ühes treeningplatvormi. Platvorm aitab kursuse videoid, klientide leidmist, turundust, arveldust, suhtlust ja palju muud ühest ühtsest liidesest.

Soovid tasuta konsultatsiooni? Broneeri kohe 30 minutiline konsultatsioon, et alustada eduka online fitnessi treeningu äri loomist!.

Kas teadsid, et intensiivne treening hoiab sind noorena? Ilmselt oled märganud, et inimesed, kes on treeningul rohkem vaeva näinud, näevad nooruslikumad välja. Kas põhjuseks on see, et neil on väiksem vööümbermõõt? Kindlasti mõjutab ka saledam piht arvamust inimese vanusest, kuid tegelikult hakkab nooruslikkus pihta juba rakutasandilt. Intensiivselt trenni tehes on võimalik olla tegelikust vanusest kuni 10 aastat noorem, kinnitab meile teadus.

Brigham Young Ülikoolis tehtud uurimustöös uuriti 6000 inimest vanuses 20 kuni 84 eluaastat ja töö tulemuses järeldati, et inimestel, kes on regulaarselt kõrgelt füüsiliselt aktiivsed on märksa pikemad telomeerid, kui neil, kes on pigem istuva elustiiliga või neil, kes liiguvad oluliselt moderaatsematel koormustel.

Selle pikkade telomeeride jutu peale meenus mõnelegi ilmselt stseen “Armastusest Kolme Apelsini Vastu,” kus Pantalone loeb põnevusega Pauksonite astroloogilist abimeest ja püüab aru saada, mis asi on see hästi välja arenenud “jalaa-labaa”. “Mis pagana asjad on telomeerid,” küsib ilmselt mõnigi kooli bioloogiatunnis viie kätte saanud inimene nüüd.

Lühidalt – telomeerid on meie kromosoomide nukleotiidotsad. Nad on nagu meie bioloogiline kell ja nad on äärmiselt tihedalt seotud vanusega; iga kord, kui rakk paljuneb, kaotame pisikese osa neist otsakestest. Seega, mida vanemaks me saame, seda lühemad on meie telomeerid.

Antud uuring aga leidis, et intensiivselt treenijatel on see lühenemine aeglasem, seega võib julgelt väita, et intensiivne treening hoiab meid nooremana ja intensiivselt treenijate rakud näitavad neid ligi 10 aastat nooremana tegelikust vanusest.

Mida peetakse intensiivseks treeninguks?

Sellest, et intensiivsus on väga suhteline mõiste on eriti hästi aru saada, kui lugeda Riigikogu liikmete sotsiaalmeedia postitustest, kui raske ja intensiivne on nende töö ja siis kõrvutada pilti istungitesaali tühjadest pingiridadest.

Käesoleva uuringu tegijad on intensiivseks treeninguks lugenud vähemalt 5 korda nädalas vähemalt 30-40 minutilist pingutust, mille intensiivusus on võrdne vähemalt jooksutreeninguga. Seda on koguni veidi rohkem kui on WHO kehalise aktiivsuse soovituse ülempiir. WHO soovitab täiskasvanutele intensiivset kehalist pingutust 75-150 minutit nädalas.

30-minutiline jalutuskäik pärast hommiksööki pole seega piisav koormus, et seda positiivset efekti saavutada. Loomulikult on hommikustel jalutuskäikudel kõiksugu muud meeldivad efektid: põletavad kaloreid, tekitavad mõnusa meditatiivse flow-laadse seisundi ja aitavad su koeral ennast kergemana tunda. Hommikust jalutamist vahele jätma seega ei pea, aga trenni asendusena see kahjuks kirja ei lähe.

Läheneme nüüd aga korraks pisut mitte-teaduslikult ja küsime tublidelt treeneritelt, kes inimesi enamasti rakutasandil ja mikroskoobiga ei vaatle, et miks tuleks intensiivseid harjutuskordasid oma päevaplaani lisada?

Nike peatreener Baltikumis Britta Alep soovitab lisada intensiivseid treeninguid treeningplaani, et tagada mitmekülgne areng. Näiteks juhul, kui inimene on harjunud treenima pigem madalamal intensiivsusel ning keha on koormusega juba harjunud. Sel juhul tuleks samm-sammult lisada treeningplaani ka intensiivsemaid treeninguid.

“Olulisel kohal on emotsionaalne aspekt, miks tasub ennast nt HIIT treeningus aeg-ajalt proovile panna. Tunne pingutusest ja vallanduvad nn heaolu hormoonid tagavad kindlasti hea enesetunde, mis paneb tugeval harrastajal silma särama,” võtab Alep kokku enda põhjused, miks intensiivselt treenimine on kasulik.

Soovitused ja kokkuvõte

Tee iga päev vähemalt 30 minutit aktiivselt trenni, vähemalt nii, et hakkad trenni lõpuks higistama.

Kui tahad olla noorem oma tegelikust vanusest, siis mine otsi FitQ videote kataloogist üles kategooriad kardio või HIIT ning vajuta nuppu “play”.

Loe lisaks

Kogu uuring ajakirjas Preventive Medicine: https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0091743517301470

Lühikokkuvõte uudisena BYU koduleht: https://news.byu.edu/news/high-levels-exercise-linked-nine-years-less-aging-cellular-level

WHO kehalise aktiivsuse soovitused: https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/physical-activity

Kaanefoto: Gerry Sulp. Pildil on treenerid Britta Alep ja Sandra Raju.

Selle loo autorid Marti Soosaar ja Krete Junson on mõlemad õppinud Tartu Ülikoolis kehakultuuri. Marti Soosaar on asutanud Eesti suurima terviseteenuste turuplatsi Stebby ning personaaltreeenritele mõeldud tarkvara FitQ. Krete Junson on Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi tervisespordi juht.

Kuidas saada endale lõpuks ometi kaunis trennikeha? See on kahtlemata paljude jaoks korduma kippuv küsimus, mille lahendamiseks vajaminev arvutusvõimsus on kusagil bitcoini süsteemi ja pii lõppväärtuse väljaarvutamiseks kuluva energia vahepeal.

Sellele teemale lähenetakse erineva nurga alt üsna tihti ja seetõttu on võimalik, et sinagi oled juba kümmekond sellist lugu ajaviiteks läbi lugenud, kuid halvemal juhul on su vorm teinud nende lugemise vahel edasimineku asemel hoopis vähikäiku. Kas need lood olid siis asjatundmatud ja halvasti kirjutatud? Ilmselt ei paljasta me sulle nüüd mingeid X-faile, kui ütleme, et paljuski tuleb sinu vahepeal saavutatud tulemuse puudumises mitte süüdistada neid lugusid, vaid seda, et sa pole tegelikult ise suurt midagi ette võtnud.

Selle looga on sul nüüd samuti kaks võimalust. Loed ja teed midagi või loed ja ei tee mitte midagi. Tulemused tulevad vastavad. Kui sa otsustad lõpuks poolelijätja mentaliteedile hüvasti öelda, siis pole enam seda võimalust, et sa seda lugu lõpuni ei loe.

Kas sul on trenniks aega?

Enne kui päris sisu juurde minna, tuleb see küsimus kaelast ära saada. Vasta mõttes küsimusele, kas sul on aega, et trenni teha? Stebby kasutajate seas mõne aasta eest läbi viidud küsitluses selgus, et enam kui 90% inimestest hindavad sportlikke eluviise ja trennitegemist, kuid põhjus, miks pea pooled selleni piisavalt ei jõua, olevat ajapuudus. 

Kuidas siis selle ajaga tegelikult on? Meil kõigil on ööpäevas 24 tundi, ometi osad jõuavad trenni teha ja teised ei jõua kuidagi. Huvitaval kombel, kui hakata vaatama, siis tundub, et reeglina leiavad aega trenniks inimesed, kes on energilisemad ja elus edukamad. Kuidas on loogiline, et inimesel, kes on oma asjades edukam, on aega trenniks rohkem, kui teistel? Äkki trenni alla pandud aeg ja vastu saadud energia ongi nad edukamaks teinud?

Ajapuudust tuleb ausalt nimetada nii nagu see on  – üheks suureks paksuks vabanduseks. Hea treeningu saab igaüks tehtud juba 30 minutiga. Näiteks FitQ lehelt saad videotrenni avada, kus iganes sa paikned. Pane endale trenniriided selga ja hakka higistama kasvõi kontoris. Hoiad kokku ka selle aja, mis läheks spordiklubisse sõiduks. 

Motivatsiooni tuunimine on võti

Selleks, et elustiili muutmiseks tekiks püsiv harjumus, on tegelikult vajalik motivatsioon ja eesmärk. Eesmärgiks ei pea ilmtingimata olema püstitada olümpiarekord, aga selleks võib olla midagi sulle palju lähedasemat – näiteks võita liikumisega tüütav seljavalu või tunda end oma kehas iga päev hindele 10/10. Kui see eesmärk motiveerib sind rohkem kui kann õlut või tükk kooki, siis on lootust, et jää hakkab õiges suunas liikuma. Aga siiski, kui sulle ikkagi maitseb õlu või kook, siis ühel hetkel tuleb murdumine nagunii.

Seega – esimene praktiline näpunäide, mis su elu aktiivsemaks teeb, on see, et ära kunagi jäta oma kogu teekonda pooleli selle pärast, et mõni päev liialdasid. Käega löömine on surmkindel tee tagasi esimesele ruudule või veelgi madalamale.

Tegelikult me otsime tasakaalu oma ellu ja vaimselt enda piitsutamine lõpuks head nahka ja tulemust ei too. Seega püüa ka leida tasakaal treenimise ja “elu nautimise” vahel. Usu, et see on võimalik.

Pikas perspektiivis peab sul tekkima harjumus, mis saab osaks sinu elust ja on tähtsamaks kui esialgne motivatsioon või eesmärk. Eesmärgid tulevad ja lähevad, aga harjumus jääb. Kas mäletad kui raske oli alguses õppida lugema või jalgrattaga sõitma, aga kui lihtne see on täna? Trenniharjumusega on samamoodi – kuniks seda pole, on tohutult raske kodust välja saada. Kui aga kivi on juba hakanud mäest alla veerema, siis on teda juba raske peatada.

Liikumisega alustamine

Esmalt teeme vahet igapäevasel liikumisharjumisel ja trennil. Oma ellu vajad sa ideaalis mõlemat. Ilmselt oled siit-sealt kuulnud, et tuleks teha 10 000 sammu päevas. Miks just 10 000, sellele väga täpset ja teaduslikku vastust ei olegi. Keegi kunagi sellise numbri välja on visanud, hulk inimesi ja meediaväljaandeid on sellest kinni haaranud ja seda mõtet edasi kandnud. Aga oma tõde selles numbris on. Kõik, kes teevad kontoritööd ja liiguvad autoga tööle ning on kunagi oma igapäevast liikumisharjumust jälginud, teavad hästi, et tavapärasel tööpäeval kipub neid samme tulema pigem 2000-3000, sestap peab enda liigutamisega tööl ja kodus aktiivselt tegelema. See on kindlasti üks võtmetest senisest palju tervislikuma eluni. 

Igapäevane liikumisharjumus hoiab su keha töös ning ei lase tekkida erinevatel sundasenditest tingitud vaevustel, samuti põletab ta kaloreid, mida tänapäeva maailmas saame nii vasakult kui paremalt rohkem kui me plaanisime. Kui kolleegil on sünnipäev ja ta pakub sulle tüki kringlit, siis sa ju pigem võtaksid selle viisakalt vastu ja naudiksid? Samas sinu päevaplaanis seda kaloripommi ilmselt alguses ei olnud. Kolleege ja nende sünnipäevasid on su elus aga ilmselt palju tihedamalt kui korra aastas. 30 planeerimata kringlitükki aastas võrdub lõpuks umbes 1 kg planeerimata rasvavaruga sinu puusadel. 30 võtmata jäänud kringlitükki, samas kui ülejäänud kollektiiv maiustab mõnusalt nagu Erik Orgu, võrdub omakorda 30 frustreeriva hetkega aastas. Kumbki neist valikutest pole hea. Mõõdukas liikumiskoormus annab sulle hea lihastoonuse, mis lisab energiat igasse päeva. Lisaks kulutad mõõduka 30 minutise päevase liikumisega 200-300 kcal, mis lubab sul soovi korral selle kolleegi poolt pakutud kringlitüki võtta ja teda siiralt elukogemuse lisandumise puhul õnnitleda. 

Ära unusta ka treeninguid

Tihti kuuleb alustajatel küsimust, et kas peaksin rohkem jälgima toitumist või treenimist? Kummale siis rõhku panna tuleks? Sama keeruline küsimus kui, mis oli enne, kas muna või kana. Ilma munata poleks kana ja vastupidi. Sama on ka hea vormiga. Kui  toidulauas vajutada gaasi nagu Ott Tänak, siis saad endale kõhulihased nagu Barutol. Tema on ju väga sportlik mees, kas pole? Kui sumo siiski pole sinu sport, siis tuleb toidu ahmimisega paraku teatud piiri pidada, kui sa ei põleta päevas just sama palju kaloreid nagu Rein Taaramäe Vuelta mägede etapil.

Kas aga ilma trenni tegemata ka kuidagi saledaks saab? Kui pelgalt saledaks saamine on su eesmärk, siis vastus on, et jah saab küll. Aga kas su soov on välja näha hea või nälginud? Head väljanägemist ilma trennita kuskilt kahjuks ei anta. Seega, võime öelda julgelt, et mõlemad on üsna võrdselt olulised. Toitumiseksperdid ütlevad, et umbes ⅔ rõhku võiks minna toitumisele ja ⅓ treeningule, aga õnneks meil pole praegu käsil 8. klassi matemaatikaülesanne, kus on ainult üks absoluutselt õige vastus. “Elu pole vaid must ja valge”, laulis kunagi Best B4 ja nii soovitame ka meie teadlikult tegeleda mõlema poolega.

Alustaja spotlight

Kujuta ette unenägu. Oled esimest korda jõusaalis ja sulle tundub et kõik vaatavad sind ja muigavad su riietuse ja mõne ülikilo pärast ning eriti hulluks ja kõrvulukustavaks läheb naer siis, kui sa võtad kätte mõne treeningvahendi ja püüad sellega midagi teha. Muiet ei suuda tagasi hoida isegi vastuvõtus istuv admin, hoolimata asjaolust, et ta on jõusaali poole seljaga ning ei näegi sind.

Paraku see ei olegi paljudele ainult õudusunenägu. Oleme kuulnud mitmeid inimesi, kellel tunduvad päris elus olevat umbes sellised hirmud ja tunne, et kõik teised on jõusaali tulnud ja piletiraha maksnud ainult selleks, et saaks arvustava pilguga just neid vaadata.

Tegelik tõde on see, et jõusaalis tegeleb igaüks iseendaga ja oma treeninguga ja sinu vahtimiseks ei ole kellelgi aega. Kui sul on tunne, et ei tea, kuidas mõne masinaga tuleks harjutusi teha, siis küsi mõnelt lahkema näoga kaastreenijalt. Kindlasti aidatakse sind rõõmuga. Suuremates jõusaalides tehakse sinuga liitumise eelselt või järgselt muidugi saalile ring peale ja näidatakse kõik asjasse puutuv. Vabade raskustega harjutusvara koos selgitustega leiad internetiavarustest oma telefonist kasvõi trenni ajal. See kahandab täiesti nullilähedaseks võimaluse, et sinust saab mingi tobeda hantliväänamise video uus peakangelane miljardi vaatamiskorraga Youtube’i klipis.

Kui jätkad treeningutega piisavalt kaua, et oled ise juba vana kala, küll siis mõistad, et iga inimene teeb trennis oma asja ja iga värske nägu on trenni oodatud ja teretulnud ning inimesed pole saali tulnud selleks, et sinu trennitegemist vaadata.

Treeningvarustuse dilemma

Kas hea treeningvarustus teeb sinust hea sportlase või peaks enne olema hea sportlane, et omada head trennivarustust? Sellele küsimusele väga head vastust olemas ei ole. Mõlemat pidi võib ja saab. 

Kui raha pole sinu jaoks probleem ja pangakonto sai eile nii täis, et pangast helistati ja paluti osa rahast välja võtta, et pangas ruumi oleks, siis ei ole kindlasti mingi patt, kui sa ostad endale kõige viimase ja kallima varustuse ja käid siis sõpradele näitamas, kuidas su bling-bling carbon-ultra-extra-max jalgratta käiguvahetaja on nii viimase malli peal, et vahetab käike sinu mõtte peale. Kallis varustus pole patt. Peaasi, et see sind liikuma motiveerib.

Põhiline, mida ei tohiks arvata on see, et kui sul pole raha, et üldse mingit varustust osta, siis pole aktiivne liikumine sinu jaoks. Selliste vabandustega sa kindlasti “Kodus ja Võõrsil” sarja vaatamisest kaugemale ei jõua (pärast hooaeg 33 episood 212 ära vaatamist ütled veel lisavabanduseks, et aega ka eriti pole).

Kõndimiseks või sörkimiseks pole mingit väga erilist varustust vaja, eriti suvisel hooajal. Ka talvisel ajal võid natukene kiiremat kõndi, mis higi täitsa tilkuma ei aja, harrastada ka oma tavariietes. Kodus kätekõverdusi ja üldkehalist trenni saad teha kasvõi pesuväel. 

Kui sa rahapuudusele viidates oma aktiivsed liikumised tegemata jätad, siis jõuad hoopis olukorda, kus sul pole ka energiat ja jõudu, et olla oma tööasjade ajamisel aktiivsem ja sellega raskest rahalisest olukorrast välja tulla. Liikumine aitab sind ka selles.

Kui palju peaksid pingutama? 

Hea vormi saamiseks tuleb paika saada nii igapäevane toitumine kui ka liikumise- ja treeningkoormused.  Seda, et üle pingutada ei tasu, oled sa kindlasti lugenud. Seda, et liiga vähe pingutamine ei too tulemusi, oled tunda saanud omal nahal. Kui palju on siis piisavalt? Rusikareegel on selline, et arendav treeningkoormus algab kolmest trennist nädalas. Sisuliselt tähendab see vähemalt üle päeva trenni tegemist.

Praktiline näpunäide alustajale on selline, et ära kurna end ära. Või tee seda hästi harva mingil hästi erilisel juhtumil. Näiteks kui lähed sõpradega kanuumatkale pikaks päevaks, siis on okei, kui õhtuks oled üsna väsinud, aga iga nädal ära seda tee.

Igasugu maratonide ja muude hullustega on lõpuks nii, et üks päev teed ja nädal aega ei tee siis midagi. Kokkuvõttes avastad, et oled summa summarum teinud selle aja jooksul vähem trenni, kui oleksid teinud ilma selle suure pingutuseta ühel päeval.

Hea koormus trennis on selline, kus sa trenni lõpuks tunned mõõdukat eneseületust ja kerget väsimust. Sellest taastud sa juba järgmiseks päevaks kenasti ära. Lõpuks su vorm paraneb nii palju, et distantsid pikenevad ja raskused suurenevad märkamatult aja jooksul.

Mõõdukalt pingutades ei pane sa ka oma tervist ohtu. Kui oled mingi konkreetse eesmärgiga treenija, siis sa kahjuks muidugi kerge pingutusega ei pääse. Sel juhul tasuks kindlasti alustamisel ka tervisekontroll ette võtta, et saada spordiarsti käest aus hinnang oma seisundile ning kui sa just ise Mati Alaveri teadmistega ei ole, siis võta endale kindlasti appi ka treener.

Mis treener? Ma olen ju harrastaja!

Nagu öeldud, seda on mõistlik teha siis kui sa soovid saavutada mingit konkreetset eesmärki, mitte lihtsalt liikumisest rõõmu tunda. Eks hea treener soovib ju ka hea töö eest tasu saada. Seega on sinu otsustada, kui oluline on sulle su kõrgema eesmärgi saavutamine ja kas oled selleks valmis lisaks oma ajale ka rahaliselt panustama.

Personaaltreeneriga töötamine harrastajana ei tähenda seda, et oled tagasi oma spordikooli noorte klassis, kus suure kõhuga onkel stopper käes agressiivselt vilet puhus, kui talle tundus, et sa piisavalt ei pingutanud. Ja see tundus talle nii umbes minutis korra. Lapsepõlve õudusunenäod võid unustada, sest enda treeneri saad sa täna ise valida ja paljuski enda tingimustel. 

Millised ootused võiksid treeneriga treenimisele panna? Selge see, et kui sa pole Katrina Lehis, siis pole sul mõtet minna Nikolai Novosjolovi juurde jutuga, et tahad saada olümpiavõitjaks ja siis oodata, et treener tassib sind kuni olümpiapoodiumini, kus saad pisar silmanurgas hümni kuulata. Seda kindlasti ei juhtu. 

Tark treener suudab sulle aga teha selgeks, millised on su tänased võimed ja kuidas siit edasi liikudes jõuda maksimaalse eesmärgini. Head treenerit oma ettevalmistusse kaasates paned sa enda treeninguteks kulutatava aja kindlasti kõige efektiivsemalt tööle ja saavutad kindlasti parema tulemuse kui oma käe peal plaani tehes või ilma plaanita trenni tehes. Lisaks on ta sulle ka lisamotivaatoriks, sest kui treener on plaani ära teinud ja sa selle lõpuks tegemata jätad, mis näoga sa talle siis otsa vaatad?

Häid personaaltreenereid leiad kindlasti igast suuremast harrastajate spordi/fitnessklubist, võid kindlasti üle vaadata ka personaaltreenerite valikut koondava veebisaidi FitQ treenerid, ega seal mõnda sulle sobivat treenerit valikus pole. Personaaltreeneriga koos töötamine või mõne täiskasvanud harrastajate treeningrühmaga liitumine on maailmas ja Eestis muutumas aina populaarsemaks. 

Kui arvad, et treenerit sulle siiski vaja pole ja enda tervise huvides liigutamisega ja enda motiveerimisega saad nüüdsest (pärast selle loo lugemist) ise hakkama, siis sinu tee on enda teadmiste suurendamine. Seda ei pea ilmtingimata ainult treeneri abiga tegema.

Sinu sõbrad Google ja Youtube on muidugi alati valmis abikäe andma, kuid nende algoritmid on paraku optimeeritud mitte sellele, et sulle võimalikult adekvaatset sisu pakkuda, vaid võimalikult enam klikitavat ja enam loetavat, mis teinekord võib olla aga mõne enesekindla profaani pöörane fantaasia. Mitmed klubid, sealhulgas näiteks Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi fitnessklubis pakutakse liikmetele loenguid ja kasulikku sisu, kuidas liikumine, toitumine, uni ja muud tegevused mõjutavad sinu keha ja selle seisundit ning mille kvaliteedis saad olla palju kindlam kui Dr. Google’i ja treener Youtube’i nõuannetele. Enda harimisel ole alati allikakriitiline.

Lõppsõna

Lugesid selle võrdlemisi pika blogiloo lõpuni? Nüüd on meil sulle üks hea ja üks halb uudis. Alustame heast uudisest. Saad endale õlale tunnustavalt patsutada, sest ilmselt oled nüüd täna lugenud rohkem teksti kui 99,9% keskmiseid Instagramis skrollijaid. Lisaks sellele said neist 99,7% rohkem uusi teadmisi ning vähemalt sama palju meelelahutust kui Instagramist, sest me panime siia loosse ka ühe nalja sisse. 

Halb uudis on see, et see aeg, mis sul läks lugemisele, sa tõenäoliselt ei liikunud ja nüüd on aeg seda viga parandama asuda. Kui sa seda lugu lugesid ja hakkasid unistama rannakehast, aga nüüd ikkagi midagi ette ei võta, siis sa jäädki lihtsalt unistajaks. Nii, et nüüd 5-4-3-2-1-läks.

Kuna jõusaalid ja spordiklubid on praegusel ajal jälle pikemalt suletud, on paljude inimeste jaoks kodused virtuaaltreeningud saanud aina tavalisemaks ja mugavamaks liikumise viisiks. Üks Eesti (ja ka FitQ) populaarsemaid treenereid – Katrena Tenno – andis Raadio Elmarile intervjuu, kus rääkis virtuaaltreeningutest ja enda liigutamisest.

Need inimesed, kellel on juba olemas tugev treeningharjumus, ei istu tõenäoliselt kodus diivanil, oodates spordiklubide avamist. Teine lugu on nende inimestega, kes on pikemalt mõelnud, et nemad hakkavad trenni tegema homme – ja kes on sel viisil oma treeninguid pidevalt edasi lükanud.

Kui mõtled, et on raske leida motivatsiooni, kuidas treenimist alustada, siis Katrena Tenno ütleb : „Mina ütlen nii, et motivatsioon peab kõigepealt inimesest endast algama! Inimene peab kõigepealt leidma selle õige koha ja hetke, mil ütled, et nüüd ma hakkan trenni tegema.”

Kui lihtsalt alustamine võib tunduda keeruline, siis Katrena soovitab: “Tuleb välja otsida mingi kindel plaan. Eestiski on nüüdseks palju virtuaalseid treeningplatvorme, kus saab trenni teha”. Katrena annab trenne erinevatel platvormidel ja tema trennid FitQs on ühed platvormi kõige populaarsemad. Vaata tema FitQ kanalit SIIT.

Kuidas siis ühest trennist kaugemale jõuda, et tekitada endale positiivset treenimisharjumust? Katrena ütleb „Ehk see olukord ei pruugigi nii halb olla ja võib-olla maailmal oligi vaja muutust. Kui võtta Eestigi, siis on paikasid, kus polegi spordisaale olemas, selles suhtes ongi see virtuaaltreeningute maailm uus reaalsus. Ongi väga mõnus kodus trenn ära teha, käia pesus ja 5 minuti pärast saad olla tagasi oma kodudiivanil, see on ju mugav“.

Milliste vahenditega võiks aga siis kodus trenni teha? Katrena leiab, et peamine võiks olla matt või selle puudumisel isegi rätik. Kui hantleid käepärast pole, saab näiteks seljakoti sisse panna raskuseks veepudelid ja sellega saab juba väga palju harjutusi teha. Hantleid saab osta väga erinevates raskustes, kummilintidega saab väga palju harjutusi teha. Kõik toolid-diivanidki on suurteks abimeesteks.

Katrena rääkis ka, et erinevaid treeninguid on tõesti väga palju ning ei tasu ilmtingimata punnitada teha esimest trenni, millele peale satud, kuid mis sulle ei meeldi – on ju erinevaid kardio-, jõu- ja muid trenne – tasub ringi vaadata ja valida miski, mis sulle päriselt meeldib.

Intervjuus küsiti Katrenalt ka, kui tihti peaks inimesed trenni püüdma teha. “Kõik oleneb sellest, milline on sinu treenitustase. Neil, kes on harjunud jõusaalis suurte raskustega rassima, on hetkel poole keerulisem oma vormi hoida. Kui sa oled aga tavatreenija ja sul on rohkelt vaba aega, siis võiksid nädalas näiteks neli korda end liigutada…ja miks mitte ka rohkem! Peame ju arvestama, et kodukontorites viibivad inimesed on hetkel poole passiivsemad kui nad muidu olid. Kui trenniks nii palju aega ei jätku, siis soovitan rõhku pöörata ka oma toitumiskavale,» märkis treener Katrena Tenno.

Info ja tsitaadid antud postituses põhinevad Raadio Elmari artiklil ja intervjuul. Loe Elmari artiklit ning kuula intervjuud SIIT

Piirangute kiuste saime trenni teha pea 70-liikmelise treeninggrupiga. Kuidas? Muidugi FitQ platvormil otseülekandena. Treening, mille jaoks klient tavaliselt ürituse toimumispaika kohale tuleb toimus seekord tema enda kodus. Tuttavad treenerid, kvaliteetsed treeningud ja null nakatumisriski – kõlab hästi? Ja mis veel parem, kõik trennimaratoni treeningud on nüüd ka treenerite kontodel järelvaadatavad!

Trennimaraton tähendas meie jaoks seda, et tuleb leida piisavalt suur saal otseülekandeks, treenerid, kes enda valikul trennimaratonil otseülekandes treeningu annavad ning palju patareisid mikrofonide jaoks. Okei, viimane pole ehk nii tähtis osa, kuid 11 treenerit ja piisavalt suur treeningsaal oli korralduslik väljakutse küll. Sellega panid meile õla alla head sõbrad Viimsi SPA spordiklubist, kes viimased kuud on usinalt ka enda FitQ kontodel otseülekandena treeninguid andnud. Nende treeningud leiad treenerite Meeli Kask ja Jarmo Kull kontodelt. Valgus- ja värviküllane saal Viimsi Spa spordiklubi abiga leitud jäi üle vaid kõikidele sobiv päev trennimaratoniks leida ning kava kokkupanek sai alata.

Trennimaraton kestis kokku 8 tundi ning osa võttis lausa 11 treenerit, kelle juhendamisel sai päeva jooksul valida enda lemmikud 11 treeningu seast.

Treenerid ja nende antud treeningud on järgmised: 
Ave-Mai Larin (HIIT);
Jarmo Kull (BODYBALANCE);
Mariann Kilg (ZUMBA);
Meeli Kask ja Keiu Paapsi (HICore);
Meeli Kask ja Keiu Paapsi (BODYCOMBAT);
Pille Trolla (Pilates);
Katrena Tenno (Total Body Cardio);
Kaisa Edenberg (ZUMBA);
Evelin Talts (Selja- ja rühitreening);
Casa de Baile (Piret Madar) (Salsa);
Keisy Põldsam (NTC Active Mobility and Recovery).

Need kõik treeningud on täies pikkuses järelvaadatavad ja kodus tehtavad FitQ platvormil.

Paar heli- ja mikrofoniprobleemi ja lugematu arv kilokaloreid hiljem oli FitQ trennimaraton läbi! Järgmise korrani!

FitQ tegevjuht Marti Soosaar otsustas lõpuks ka ise oma kanali FitQ-s tööle panna. Selle põhjuseks ja motivaatoriks on isiklik väljakutse 66 tööpäeva järjest hommikuti ärgata kell 5 ja alustada päeva hommikutrenniga. Miks just selline isiklik väljakutse sündis, sellest saad lugeda Marti isiklikust blogist.

Uurime aga, mida FitQ kasutajad sellest isiklikust väljakutsest kasu võiksid saada? Vastab Marti Soosaar.

“FitQ kasutajate jaoks tähendab see võimalust ärgata hommikul kell 5 minuga koos ja need trennid kaasa teha. Hakatuseks on iga tööpäeva alguses plaanis kerge 20 minutiline trenn, mille eesmärk on kergelt nahk märjaks saada. Sellele järgneb teine trenn formaadis 15+5 ehk 15 minutit venitusi ja 5 minutit lõõgastust.

Ma ei saa lubada, et ma päris igal hommikul saan otse-eetrisse minna, võimalik, et mõned trennid tuleb mul teha ilma publikuta. Kuigi publiku fakt ei ole tegelikult iseenesest põhiline selle väljakutse juures. Isegi väheusutav, et rahvas massiliselt kaasa tuleb sellega, sest kell 5 päevaga alustada ei ole kindlasti kõige populaarsem valik. Igal juhul mina teen seda väljakutset iseendale ja sellega kaasa tulemine või mittetulemine on igaühe vaba valik. Trennid jäävad ju järgi tegemiseks ka FitQ-sse üles, seega saab neid võtta ka kui lihtsalt lühikesi 20 minutilisi trennisutsakaid endale sobivamal ajal.

Need kolm esimest päeva, mis on nüüd sellest väljakutsest tehtud, on küll olnud mulle isiklikult ikka väga suurepärast energia ja efektiivsusega, nii et minu tänane soovitus on kõigile see vähemalt korra järgi proovida.”

Soovi korral leiad Marti FitQ kanali ja hommikused trennid siit.