Surviving the lockdown in Lithuania

märts 31, 2021

Some countries have been in lockdown for longer than others. When Estonia has been in full lockdown only for a couple of weeks, Lithuania has been there for nearly half a year. How this lockdown has gone for the Stebby Chief Business Development Officer Kestutis Mackelis? Kestutis shares how he has managed to get to the best physical shape of his life while this lockdown has been affected a lot of us the other way. What is his secret and how he has approached this crazy period? Let’s get to know Kestutis and his mindset and learn from it.

Kestutis, when did the lockdown actually start for you?

First restrictions had come in mid-October, but proper Lockdown started on 7th of November. This is when all the restaurants and gyms have closed. After a month, on 4th December is the time when travel across the country was restricted – people could only travel to the municipalities where they own property, meaning most people were stuck in the city they reside. I was no exception – I have been stuck in Vilnius since 7th November and the countdown hasn’t stopped until now, March the 15th. I haven’t seen my relatives, including my mother since November, as they all live in Kaunas. This included a very virtual, but surprisingly entertaining Christmas via Zoom, as well as a birthday celebration, utilizing Wolt to deliver the cake. I could say you get used to it, but at the same time, I’m very eagerly waiting for this virtual relationship-building to end. 🙂

How long did it take you to really get into the lockdown routine?

I am pretty disciplined, so not much changed for me when the lockdown had started. I still wake up very early, but with no prep needed for work (hoodies & sweatpants gang), nowhere to travel – I have way more time. I would say I have even enhanced my routine because of the lockdown. I always start my morning with stretching routine, followed by either the walk around the neighbourhood with a podcast or some book reading with morning coffee. Workday mornings now have that feeling of weekend mornings, just because I learned to take them slow. Please note – even after I’m done with all of this slow morning, I still sit down at my laptop no later than 8 AM. Benefits of being an early riser 🙂

Has it been affecting you positive or negative? How?

Lockdown is annoying, there is no way to go about it, but surely it is also an opportunity to enhance your routine, to do something productive with the extra time at hands.

What have you learned about yourself during that time?

I’ve really confirmed to myself that I am a morning person and without any distractions of the office or travel I can finish majority of my work until lunchtime. Work-related revelation was that it might be beneficial to split your working day in two. When possible, I try to take myself of the work-context and go for a run, a walk or do a workout at lunchtime – this way splitting the working day in two – AM and PM session, particularly designed for different tasks. I do my focus work in AM and try to plan most of the meetings for PM.

You have been physically active but what are the biggest changes to your body? (weight, max rep, some new skill/trick or something like that)

Surprisingly, my general fitness has highly improved. I do CrossFit, so I know the times it takes me to do certain workouts and this has really improved. Of course, it is harder to maintain strength without access to the weights, but there are plenty of ways to work on your cardio even during the lockdown. Oddly, I average 17k steps a day now and the increased activity (although a mild one) is definitely a contributor to overall fitness.

Book recommendation?

When some goals failed due to COVID, other goals prospered. I aim to read 2-3 books a month which translated to 24-36 books a year. My previous record was actually 32 books, but in 2020 I have managed to read a total of 50 books. Of course, it is not a competition, I try to enjoy slow reading and take my time, but quarantine taught me various times during the day when the book could be consumed. Previously I had a habit of only reading before bedtime, but now I read with my coffee, take a reading lunch break or simply want to rest my eyes from screens and read a book instead of watching Netflix.

Anyway – I don’t throw particular book recommendations around, as they change quite often, but for this Stebbo context, I will drop something that will definitely get you moving. It’s David Goggins – Can’t hurt me. To illustrate the effect it has – I don’t really like running, but after finishing this book, I immediately put my running shoes on and went out without any goal, running for a total of 32 km, while my previous longest length was around 17 km mark. And it’s not even a sportsbook, just a Navy seal experience sharing about the psychology of motivation and obstacles. Very good book.

What’s the first thing you want to do after lockdown?

I am really looking forward to visiting a swimming pool – to do a swimming session as well as chill in the sauna. I am a big sauna fan, but this whole winter season I haven’t been to one. Everything commercial was closed and the family or relatives-owned private saunas I usually visit are located outside Vilnius, so I couldn’t travel there even if I was alone. Yeah, I really miss a good hot sauna.

Would you recommend your daily routine to others as well? Why?

I would urge people to find their own routine that allows them to spend the first hour of the day doing what they absolutely love. Be it sports, reading, dancing, enjoying a bath or taking a dog for a long walk. Starting the workday slow is something magical that will potentially end as soon as we get back to normal modern living – in a hurry, on the move. My final recommendation to keep the sanity during lockdown – do not grab your phone, laptop or tablet as soon you wake up. Do something else instead. Preferably – something you love.


Revelation of Quarantine?

Sundays are for hikes. At the start of December, we went for a short hike with the parents of my wife. You see, meeting outside was the only option and standing still in December was hardly comfortable in frozen Lithuania. So we had to walk. Now, 3 months have passed and we never missed a Sunday hike – exploring the city and surrounding of Vilnius, visiting the majority of the locations for the first time ever, despite some of the group living in the city for over 30 years. We really fell in love with the city again, exploring the unexplored parks, forests, walking paths. And I believe this tradition will stay even after the Lockdown.

Walking > driving

I was always pretty active, but lockdown taught me to live on my feet. With city borders closed, there was no reason for longer commutes, so I simply avoided my car even for shorter trips, often walking to pick up the post, walking to the store or to meet a friend. I have some interesting statistics to share:

In January I have driven 238km and have walked 312km

In February I have driven 134km and have walked 323km

Few of my hacks:

  • lunchtime walk around the neighbourhood with a podcast
  • Zoom meeting or catch up with a colleague via Walking meeting. Either walking together or both walking in their neighbourhoods. Bluetooth headphones are wow. I can leave my home without a wallet, but never without the headphones now.

Explore outdoor sports

I have done cross-country skiing, trail running, roller-blade skating during this lockdown. Also, I have found a remote forest-gym in one of the parks – I named it Flintstone Gym and I was doing my Flintstone fitness.

Try out online training

I will be honest – I hate online training. I thought it to be nonsense and protested against it. However, I was comparing it to on-demand Youtube videos without any feedback from the coach. But actually, when you do it LIVE with a coach giving commentary – it comes really close to an actual normal workout. I was doing FitQ online training myself and even pushed my mother to start doing it. She was also sceptical, saying that Youtube is full of trainings and why should I do it, but actually

Kestutis’ lockdown gallery of sports

Miks sa ehk oma Siluetiga rahul ei ole ehk “tüsenemise ajalooline vaade”.

märts 23, 2021

Heidame pilgu sellele, mida rääkisid moeajakirjad kehakaalu suurenemisest 60 aastat tagasi ehk järgnev artikkel on pärit 1961. aasta ajakirjast “Siluett” ning avalikustati pealkirjaga “Tüsenemine”.

Toimetus saab rohkesti kirju meie lugejatelt, kellele on määratud meie mudelid nimetuse all „täidlasele figuurile“. Neis kirjades on palju muret tüsenemise pärast ja ikka jälle esinev küsimus: mis teha? Kui tüsenemine on haiguslik, siis saab aidata ainult arst, sest kehakaalu haiglasel kasvul on mitmeid erinevaid põhjusi. Kuid üllatavalt paljud ei tule nagu üldse sellele mõttele, et rasvumise kõige tavalisemaks põhjuseks on ülemäärane söömine. Kuidas vältida liigset kehakaalu, sel teemal palusime sõna võtta NSV Liidu MTA Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi biokeemia sektori juhatajal farmaatsiakandidaadil E. Vagasel.

Meie maa kõigis tootmisharudes toimub tööprotsesside mehhaniseerimine ja automatiseerimine. Suurt energiakulu nõudev raske füüsiline töö on kadumas, üha enam asendub see vaimse tööga. Suureneb pidevalt nn. „istuva eluviisiga“ töötajate arv. Teiselt poolt toodetakse meil toiduaineid seadusepäraselt ning pidevalt kasvavas tempos. Juba lähemas tulevikus rahuldatakse sel alal kõik meie nõuded. Organismi kõigi vajaduste täielik rahuldamine ei tohi aga viia toiduga liialdamiseni.

Liigsöömine ühelt poolt ja füüsilise töö vähesus teiselt poolt soodustavad kehakaalu suurenemist Mõnikord on liigne kehakaal haigusliku päritoluga (häired sisenõristusnäärmete või kesknärvisüsteemi talitlustes jms.). Naised tüsenevad sageli pärast lapse sünnitamist või klimakteeriumiperioodil. Nende haiguslike seisundite ravimine kuulub arsti kompetentsi. Enamasti (90-95% juhtudest) on tüsenemise põhjuseks aga liigsöömine. Liigsöömise tagajärjel tekkinud tüsenemine võib üle minna haiguseks – rasvtõveks.

Tüsenemine tekib tavaliselt 30.-40. eluaastatel, sest inimese ainevahetus alaneb pärast 25. eluaastat iga kümne aasta jooksul 7-8% võrra. Pärast 30. eluaastat loobutakse sageli sportimisest. Hommiku- ning tootmisvõimlemist ja värskes õhus viibimist peetakse aja raiskamiseks. Mõnikord arvatakse isegi, et tüsenemine polegi pahe, vaid hea tervise ja soliidsuse tunnus.

Sellise suhtumise „viljad“ ei lase end kaua oodata. Juba 40.-50. eluaastatel esineb organismi talitlustes selliseid häireid (hingeldus, südamepekslemine, pulsi sagenemine, ainevahetuse häired jne.), mis sunnivad arstilt abi otsima. Inimeste arv, kes liigsöömisega oma tervist rikuvad ja eluiga lühendavad, näitab tõusutendentsi. Saksa Demokraatliku Vabariigi teadlased tulid läbiviidud uurimistöö alusel järeldusele, et neil „iga kolmas inimene sööb enda haigeks“. Ka meil esineb toiduga liialdamist. Näiteks sisaldab meie sanatooriumide toit mõnikord keskmiselt 4600 kalorit päeva kohta, samal ajal peame me aga kosmonautide energiavajaduseks kosmoselennu ajal 2700 kalorit. On vajalik,et kõhnad inimesed sanatooriumis oma normaalse kaalu taastaksid. Ei ole aga õige, et inimesed, kelle kehakaal on 10-30 kg üle normaalse, sanatooriumis või puhkekodus viibides veel 3-4 kg juurde võtavad. Nendes küsimustes peab õigesti orienteeruma, sest asi ei seisne siin ainult „taljes“, vaid kõigepealt tervises.

Milline on siis inimese normaalne kaal? Inimese normaalne kehakaal kilogrammides leitakse, kui pikkusest sentimeetrites lahutada 100 (nn. Broca valem). Selline arvutus sobib hästi 165 cm pikkuse inimese kohta, kelle normaalne kehakaal on seega 65 kg. Tegelikult on  lühema kasvuga inimesed mõnevõrra raskemad, pikemakasvulised aga mõnevõrra kergemad sellise arvutuse teel leitud kaalust. Normaalse kehakaalu täpsemaks määramiseks kasutatakse tabeleid, kus peale pikkuse võetakse arvesse ka sugu, vanust ja kehaehitust. Kaalu kõikumist 4 kg võrra alla või üle ideaalse keskmise raskuse peetakse samuti normaalseks. Sellest suuremaid kõrvalekaldumisi nimetatakse aga kõhnuseks või tüseduseks.

Tüsenemisest hoidumiseks või kehakaalu mahavõtmiseks on kõigepealt vajalik enesedistsipliin, kuid siin on vaja ka mõningaid teadmisi. Mitte kõik toiduained pole tüsenemise seisukohalt ühteviisi „ohtlikud“. Näiteks on toiteväärtuse poolest võrdsed, sisaldades 100 kalorit: 11 g seapekki, 13 g võid, 40 g leiba, 80 g loomaliha, 100 g kartuleid, 150 g piima, 150 g tursakala, 170 g õunu, 400 g kapsaid ja 1200 g kurke. Köögi- või puuvilja ja valgurikaste (kuid rasvavaeste) kala- ning lihasortide tarvitamine kehakaalu kergesti ei tõsta. Seevastu aga rasvarikkad lihasordid (seapekk jt.) või süsivesikuterikkad toiduained (leib, sai, pudrud jt.) muutuvad organismis kergesti depoorasvaks. Tüsenemist soodustab suhkru ja maiustuste (kompvekid, šokolaad, küpsised jne.) tarvitamine. Seepärast peavad tüsedad inimesed nende toiduainete tarvitamist piirama. Näiteks soovitatakse võid tarvitada mitte üle 20 g, suhkrut mitte üle 50 g päevas. Päevases toidus peab aga olema vähemalt 15-20g taimeõli, mis sisaldab asendamatuid küllastumatuid rasvhappeid (F-vitamiini). Tüsedad peavad piirama ka vee tarvitamist (see ei tohi ulatuda üle 0,8-1,2 l päevas). Rasva ja süsivesikute (tärklise ja suhkru) tarvitamise piiramine ei tee istuva eluviisi korral kahju, vaid aitab organismil pikkamisi ära kulutada liigsed rasvavarud. Pealegi tekib inimorganismis ainevahetusprotsesside tagajärjel tärklisest ja suhkrust rasv, rasvast ja valgust aga suhkur (glükogeen). On võimalik ka valkude muundumine rasvaks.

Kehakaalu reguleerimisel ei tohi piirata valgu tarvitamist (vajadus 100-150g päevas), sest valkained suurendavad organismi ainevahetust ega ole asendatavad ühegi teise toitainega. Seepärast peab toiduratsioonis olema küllaldaselt rasvavaest liha, kala, juustu, kohupiima jms. Toit peab olema ka vitamiini- ning mineraalaineterikas, sest neid toitaineid ei saa teistega asendada. Vitamiinide ja mineraalainete allikana on suure tähtsusega köögi- ja juurviljad. Need toiduained sisaldavad vähe keedusoola (naatriumi) ning on suhteliselt rikkad kaaliumist. Kaalium ja naatrium korraldavad organismi vee ainevahetust: naatrium kogub vett kudedesse, kaalium aga aitab seda organismist välja viia. Seega aitavad kaaliumirikkad köögi- ja puuviljad organismil liigsest veest vabaneda.

Viimaste aastate uurimused näitavad, et intensiivse vaimse töö juures on valgu-, vitamiinide ja fosforivajadus suurem kui füüsilise töö puhul. Seega peab istuva eluviisiga vaimset tööd tegev inimene tarvitama rasva- ja süsivesikuterikkaid toiduaineid vähem, kuid valgu-, vitamiini- ja fosforirikkaid toiduaineid rohkem.

Tüsenemise vastu saab ainult siis edukalt võidelda, kui õnnestub piirata liigtoitumist ja tõsta organismi energiakulu, kasutades selleks intensiivsema liikumise abi. Siin on enesedistsipliin tähtsam kui meditsiin. Kontrollige oma kehakaalu, sest tüsenemine tähendab enneaegset vananemist.

Katrena Tenno – virtuaaltreeningutest ning kodusest treenimisest

märts 22, 2021

Kuna jõusaalid ja spordiklubid on praegusel ajal jälle pikemalt suletud, on paljude inimeste jaoks kodused virtuaaltreeningud saanud aina tavalisemaks ja mugavamaks liikumise viisiks. Üks Eesti (ja ka FitQ) populaarsemaid treenereid – Katrena Tenno – andis Raadio Elmarile intervjuu, kus rääkis virtuaaltreeningutest ja enda liigutamisest.

Need inimesed, kellel on juba olemas tugev treeningharjumus, ei istu tõenäoliselt kodus diivanil, oodates spordiklubide avamist. Teine lugu on nende inimestega, kes on pikemalt mõelnud, et nemad hakkavad trenni tegema homme – ja kes on sel viisil oma treeninguid pidevalt edasi lükanud.

Kui mõtled, et on raske leida motivatsiooni, kuidas treenimist alustada, siis Katrena Tenno ütleb : „Mina ütlen nii, et motivatsioon peab kõigepealt inimesest endast algama! Inimene peab kõigepealt leidma selle õige koha ja hetke, mil ütled, et nüüd ma hakkan trenni tegema.”

Kui lihtsalt alustamine võib tunduda keeruline, siis Katrena soovitab: “Tuleb välja otsida mingi kindel plaan. Eestiski on nüüdseks palju virtuaalseid treeningplatvorme, kus saab trenni teha”. Katrena annab trenne erinevatel platvormidel ja tema trennid FitQs on ühed platvormi kõige populaarsemad. Vaata tema FitQ kanalit SIIT.

Kuidas siis ühest trennist kaugemale jõuda, et tekitada endale positiivset treenimisharjumust? Katrena ütleb „Ehk see olukord ei pruugigi nii halb olla ja võib-olla maailmal oligi vaja muutust. Kui võtta Eestigi, siis on paikasid, kus polegi spordisaale olemas, selles suhtes ongi see virtuaaltreeningute maailm uus reaalsus. Ongi väga mõnus kodus trenn ära teha, käia pesus ja 5 minuti pärast saad olla tagasi oma kodudiivanil, see on ju mugav“.

Milliste vahenditega võiks aga siis kodus trenni teha? Katrena leiab, et peamine võiks olla matt või selle puudumisel isegi rätik. Kui hantleid käepärast pole, saab näiteks seljakoti sisse panna raskuseks veepudelid ja sellega saab juba väga palju harjutusi teha. Hantleid saab osta väga erinevates raskustes, kummilintidega saab väga palju harjutusi teha. Kõik toolid-diivanidki on suurteks abimeesteks.

Katrena rääkis ka, et erinevaid treeninguid on tõesti väga palju ning ei tasu ilmtingimata punnitada teha esimest trenni, millele peale satud, kuid mis sulle ei meeldi – on ju erinevaid kardio-, jõu- ja muid trenne – tasub ringi vaadata ja valida miski, mis sulle päriselt meeldib.

Intervjuus küsiti Katrenalt ka, kui tihti peaks inimesed trenni püüdma teha. “Kõik oleneb sellest, milline on sinu treenitustase. Neil, kes on harjunud jõusaalis suurte raskustega rassima, on hetkel poole keerulisem oma vormi hoida. Kui sa oled aga tavatreenija ja sul on rohkelt vaba aega, siis võiksid nädalas näiteks neli korda end liigutada…ja miks mitte ka rohkem! Peame ju arvestama, et kodukontorites viibivad inimesed on hetkel poole passiivsemad kui nad muidu olid. Kui trenniks nii palju aega ei jätku, siis soovitan rõhku pöörata ka oma toitumiskavale,» märkis treener Katrena Tenno.

Info ja tsitaadid antud postituses põhinevad Raadio Elmari artiklil ja intervjuul. Loe Elmari artiklit ning kuula intervjuud SIIT

Räägime rahast ehk kas liikumine tasub end ära?

märts 8, 2021

Me teame kõik väljendit, et aeg on raha. Ilmselt väärtuslikumgi, sest päriselt me raha eest aega osta ei saa. Aega targalt panustades raha teenimine on siiski võimalik. Kui sellesse konteksti tõsta meie igapäevane liikumisharjumus, siis tundubki alguses olevat nii, et liikumine kulutab aega. Samal ajal saaks teha tööd ja teenida raha või mida saaks veeta pereringis. Teame, et vastu saame sellest head enesetunnet, positiivset emotsiooni ja tervist. Ikkagi tundub see nagu olevat kaup kauba vastu, kus ühelt poolt sa loovutad oma hinnalist aega ja saad hüvesid vastu. Tegelikult aga kaotad lisaks tööajale ka raha, kuna maksad spordiklubi pileti eest. Kus siis on mõistlik tasakaalupunkt, et saadav kasu ei ületaks tekitatud kahju?

Kas sa usuksid, kui me ütleme, et panustades aega trennile, ei kaota sa aega, vaid hoopis võidad? Aga kui me ütleme, et regulaarselt trenni tehes su sissetulekud hoopis tõusevad? Ei usu? Aga nii on. Võtame selle matemaatikaülesande siis pulkadeks lahti.

Võida treenides 20 aastat aega

Hästi treenitud süda teeb rahuolekus 50 lööki minutis, keskpärast treenitud süda 70. Vahe on 1200 lööki tunnis, 28 800 lööki ööpäevas, enam kui 10,5 miljonit lööki aastas. On arvutatud, et inimese süda teeb eluea jooksul kokku 2,6 miljardit lööki (üks selline artikkel leitav näiteks siit). Kui me need löögid arvutame aastateks, siis tulemused on sellised:

  • 50 lööki minutis – 98 aastat
  • 70 lööki minutis – 71 aastat

Puhast võitu on 27 aastat. Võtame siit paar aastat maha, sest sellel tunnil päevas, mille sa pühendad trennile, lööb su süda keskmiselt 150 korda minutis. See on ca 2 korda kiiremini kui vähetreenitud süda selle sama tunni jooksul. Võiduna jääb siiski alles 25 aastat.

Ka trennitegemisele kulub aega. Ütleme, et selleks et saavutada vorm, et su rahuoleku pulss langeks 50 peale tuleb teha trenni 7 korda nädalas. See on 364 tundi aastas, mis 98 aasta jooksul kokku tähendab 4 aastat ja 1 kuu, mille sa veedad trennis. Plusspoolele jääb pärast sedagi tehet enam kui 20 aastat.

Suurenda elukvaliteeti

Tuleb välja, et trenni tehes ei kuluta sa aega, vaid võidad seda hoopiski juurde.

Mida ma nende vanurina elatud aastatega ikka peale hakkan, küsib nüüd mõni skeptiliselt. Oluline pole ju see, kui kaua elada, vaid kuidas elada. Tõsi, aga ka need numbrid on nende kasuks, kes liiguvad rohkem. Nende elukvaliteet on lihtsalt parem.

Statistikaamet teab, et Eesti meeste keskmine eluiga on 74 ja naistel 83 aastat. Tervena elavad mehed Eestis 54 ja naised 58 aastat.

Rootsis elab mees keskmiselt tervena 73 aastat ehk 19 aastat kauem, kui Eestis. Ainult tervena saab inimene elu täielikult nautida. Rootsis saavad nad võib olla isegi ringi joosta.

Kas jalutamine Stockholmi kauni linnavaatega kaldapealsel aitab rootslastel kauem ja kvaliteetsemalt elada? Foto Pexels (Vicente Viana Martínez)

Rootsi elatustase on kõrgem kui Eestis. Äkki on hoopis see põhjus, miks inimesed kauem elavad? Parem elu kindlasti aitab, aga kas ainult? Kus meie elus on veel oluline vahe peale keskmise palga? Õige vastus on meie kehalise aktiivsuse tasemes. Vaatame Kultuuriministeeriumi poolt avaldatud Eesti, Soome ja Rootsi vahelist võrdlust inimeste kehalises aktiivsuses.

5+ korda nädalas liikujaid7%17%14%
1-4 korda nädalas liikujaid28%52%53%
kokku aktiivseid35%69%67%
Kehalise aktiivsuse näitajad Eestis, Soomes ja Rootsis 2017. aastal. Info pärineb Kultuuriministeeriumi dokumendist “Ülevaade Eesti spordipoliitika põhialuste aastani 2030 elluviimiste kohta”

Rootsis ja Soomes on selle tabeli järgselt aktiivse elustiiliga inimeste suhtarv poole suurem kui meil.

Rahaliselt on trenni tegemine kulu

Trennis käimise eest tuleb maksta, seda esiteks. Aga kahtlemata lisandub ka alternatiivne kulu nö. opportunity cost või siis ütleme, saamata jäänud tulu. Kui sa võtad aluseks, et trennis kulub sul umbes 4% oma ajast ehk umbes 30 tundi kuus, siis keskmiseks tunnipalgaks 10€ arvutades saame, et see läheb ajas sulle maksma iga kuu 300€. Korralik summa, kui keegi selle praegu niisama peo peale annaks.

Tegelikult on ka sellel mündil teine pool. Eks oled ilmselt kuulnud uuringutest, mis ütlevad, et sportlikud töötajad ja kooliõpilased on edukamate tulemustega. Edukamad tulemused viivad aga töö juures edutamisele kõrgemalt tasustavatele töökohtadele. See oli selline kõhutunde pealt tehtud analüüs, aga on tehtud ka uuringuid.

Daniel Hamermesh on oma raamatus „Beauty pays“ teinud kokkuvõtte uuringutest, mis näitavad, et inimesed, keda teised peavad atraktiivsemaks, on elus edukamad. Arvutused näitasid, et nende teenistus oli sarnast tööd tegevast inimesest, keda sama atraktiivseks ei peetud, umbes 4% suuremad. Diskrimineerimine? Ilmselt küll. Erinevalt naisterahvast, keda soolise palgalõhe vältimiseks meheks lõigata tunduks tobe ja muidugi ka kulukas, on sinul võimalus olla selle diskrimineerimise võidupoolel. See, et sportlikku välimust peetakse üldiselt paremaks kui mittesportlikku, on fakt.

Kui me nüüd paneme kaalule pisut suurema palga, suurema produktiivsuse tööl (mis samuti sinu palganumbris väljendub) ja teisele poolele kaotatud aja kulu rahas, siis kõige tagasihoidlikumal juhul on need numbrid lõpuks võrdsed. Olen tegelikult üsna veendunud, et sa ei pea oma spordiharrastusele lõpuks peale maksma, vaid see tuleb sulle reaalselt rahas tagasi.

Kuidas olla veelgi efektiivsem?

Mõned lõpumõtted, kuidas oma spordiharrastust ja tervislikku elustiili endale veelgi soodsamaks teha.

Lase tööandjal maksta

Sina võidad oma tervislikust elustiilist palju, aga võitja on ka tööandja. Sportlik ja edukas on töötaja on iga tööandja unistus. Kui su leivaisa mingil põhjusel on seni sportimise toetamisest tõrkunud, siis tuleta talle meelde, et enam kui 1200 ettevõtet Eestis toetavad oma töötajate tervislikke eluviise Stebbys. Kui teie ettevõte seda veel ei tee, siis saate muidugi olla omamoodi lipulaev, aga kas tagurlikkuse lipulaev olla on auasi või mitte, see on juba omaette küsimus.

Treeni kodus, võidad aega ja raha

Kui peamine motivaator spordiklubis trenni tegemiseks pole koos oma sõprade pundiga treenimine , siis tasub kokku lüüa ka oma trennimineku ajakulu. Lisaks trenni tegemisele kulub aeg ju ka trenni minekule? Kui avastad, et tunnike päevast kulub puhtalt spordiklubisse mineku-tuleku peale, siis äkki on mõistlikumaid lahendusi?

Kui sul on kuus 20 trennipäeva, siis on see ju kokku 20 tundi ja 200€ (meie varem tehtud tunnihinna arvutuse järgi). Lisaks on kodus treenimine ka ise soodsam. Näiteks FitQ koduste treeningute kuumaks on ca 50€ odavam kui spordiklubi kuupakett. Kui need numbrid kokku lööme, siis 250€ kuus säästu kodus treenimise eest tundub täitsa hea pakkumine. Kas võtaksid selle raha vastu?

Kui sinu jaoks kodus treenimine päris klubi ei asenda, siis võid mõelda, et äkki vahetaks klubi vaba kasutusajaga kuupileti poole odavama päevapaketi vastu. Keset päeva on klubis rahulikum ja kindlasti võtab ka minek ja tulek vähem aega kui tipptunnil. Seega säästukohtasid on veel. Kui suudad oma ülemuselt välja kaubelda ka lisatunni lõunaks, et trennis ära käia, siis oleks trennielu ju suisa maasikas.

Kui sul on mõni ülilahe raha ja aja säästmise nipp, millest me ei kirjutanud, tekkis mõni hea mõte või sooviksid mõnele meie mõttele vastu vaielda oma tähelepanekuga, siis jaga oma ideid julgelt meiega, saates kiri aadressile