Kas pärast trenni piisab tavalisest veest?
Avaldatud 2. september 2026
Tere! Kolmapäev on meil teadmiste päev — kord nädalas paneme sulle kaasamõtlemiseks ühe hariva artikli, mis aitab teha teadlikumaid valikuid.
Seekord kirjutab toidu- ja biotehnoloogia tudeng Anette Auväärt elektrolüütidest. Poeriiul on värvilisi pulbreid täis ja pakend lubab paremat vedelikutasakaalu, kiiremat taastumist ja rohkem energiat. Aga kas 45-minutilise jõusaalitrenni järel on seda kõike päriselt vaja — või piisaks veest ja tavalisest söögikorrast?
Üks fakt, mille võid kohe kaasa võtta
Anette võttis näiteks ühe Eestis müüdava isotoonilise spordijoogipulbri ja luges pakendi tagakülje lahti. Üks 40-grammine portsjon annab 147 kilokalorit ja 35 grammi süsivesikuid ehk ligi viis teelusikatäit suhkrut. Naatriumit — seda elektrolüüti, mida pika ja higise trenni järel kõige rohkem asendada tuleb — on selles aga umbes 100 milligrammi.
Rohkelt higistav sportlane võib ühe intensiivse treeningtunniga kaotada ligikaudu 500–700 milligrammi naatriumit. Küsimus on seega peamiselt selles, mida sa vajad sel hetkel rohkem — naatriumit või süsivesikuid.
Elektrolüüdid ei ole energia
Naatrium, kloriid, kaalium, kaltsium ja magneesium on mineraalained, mis aitavad reguleerida vedelikutasakaalu ning toetavad närvisignaalide edastamist ja lihaste tööd. Nad ei mõju nagu kofeiin ega süsivesikud — nad aitavad kehal lihtsalt normaalselt toimida. Ja lihaskramp ei tähenda automaatselt elektrolüüdipuudust: sama hästi võivad probleemiks olla lihasväsimus, harjumatu koormus või kuumus.
Kaks mõõdikut, mida saad ise kasutada
Astu enne ja pärast trenni kaalule: kui kaal on kilo võrra väiksem, on keha kaotanud ligikaudu liitri vedelikku (arvesta juurde ka trenni ajal joodud vesi). Kaal ei ütle siiski, kui palju elektrolüüte higiga läks — sellele viitavad pigem valged soolarandid tumedal treeningsärgil, kipitav higi silmades või pärast trenni nahale jääv soolane kiht.
Artiklist saad veel teada, miks ka liiga palju puhast vett võib pika koormuse ajal ohtlik olla, kus täpselt jookseb see ligikaudne nö. 90 minuti piir, millest alates spordijook üldse mõttekaks muutub, ning mida pakendilt tegelikult vaadata — näiteks miks „sool“ ja „naatrium“ ei ole üks ja sama asi.
Teeni lugemise eest teadmistepunkt
Artikli lõpus ootavad sind kordamisküsimused. Meie eesmärk ei ole lihtsalt lugemissoovitusi jagada, vaid anda sulle päris uusi teadmisi. Kui vastad kõigile küsimustele õigesti, lisandub sinu kontole üks teadmistepunkt. Oma punktide seisu näed töölaual ja iga uus artikkel annab võimaluse summat kasvatada.
Autorist
Anette Auväärt on TalTechi toidu- ja biotehnoloogia tudeng. Tema huvi toitumise vastu sai alguse COVID-19 pandeemia ajal, kui tekkis soov paremini mõista, kuidas igapäevased toiduvalikud tervist, enesetunnet ja töövõimet mõjutavad. Ajapikku kasvas sellest soov mõista sügavamalt inimese organismi toimimist ning õppida eristama teaduspõhist teavet levinud müütidest — just see viis ta õppima toidu- ja biotehnoloogiat. Blogis jagab Anette teaduspõhist ja praktilist teavet, et aidata eristada fakte müütidest ja teha teadlikumaid valikuid.
Head lugemist — ja kui trenn oli lühike, on kõige mõistlikum taastumisjook endiselt klaas vett!
