Sokki jalga tõmmates tuleb vahel teha väike hüpe, et püsti jääda. Tegelikult tegi keha sel hetkel väikese tasakaalutesti ja sai sellega napilt hakkama. Teeme sama testi nüüd teadlikult. Tõuse püsti ja tõsta üks jalg põrandalt lahti. Lugu võid samal ajal edasi lugeda.
Mingil hetkel annab endast märku hüppeliiges. See nõksub ja väriseb, varbad haaravad põrandat, puus tahab küljele vajuda. Midagi pole valesti, nii see käibki. „See ei ole staatiline poos, vaid pidev mikroliikumiste jada," kirjutab meestearst Margus Punab oma viraalseks läinud Facebooki-postituses, kus ta nimetab ühel jalal seismist üheks parimaks viisiks hinnata, kuidas keha vananeb.
Punabi kirjelduses töötab sel hetkel terve ahel. Jalatald, hüppeliiges ja kõõlused tajuvad iga väiksematki survemuutust vastu põrandat. Sisekõrv toimib „nagu kehasisene lood" ja teatab, mis asendis on pea. Silmad leiavad ruumist kindla punkti, mille järgi kõike muud võrrelda. Väikeaju korjab selle info kokku ning ajukoor saadab lihastele käsu: „Tõmba säärelihas pingule, lõdvesta varbaid!" Samal ajal hoiab keskmine tuharalihas puusi otse ja süvalihased selga paigal, sest muidu vajuks ülakeha külje peale ja katse oleks läbi.
Siit tuleb ka põhjus, miks nii lihtne test nii palju ütleb. Kükis või jooksurajal saavad tugevamad kehaosad nõrgema eest osa tööd ära teha. Ühel jalal seistes pole kellelgi kuhugi peitu pugeda. Test paneb Punabi sõnul pinge alla kogu süsteemi korraga ja näitab seetõttu „eelkõige ahela nõrgema lüli funktsiooni". Nõrk lüli võib olla aastate eest välja väänatud hüppeliiges või kontoritoolil laisaks jäänud tuharalihas. See võivad olla ka närvid, mis näiteks algava diabeedikahjustuse tõttu signaali enam nii kiiresti ei juhi. Stopper ei ütle, milline lüli see on. Ta ütleb, kui kaua ahel tervikuna vastu peab.
Kui kiiresti see aeg vanusega kahaneb, on üllatavalt täpselt teada. Ajakirjas PLOS ONE ilmunud uuringus mõõdeti 40 üle 50-aastasel inimesel kõnnakut, haardejõudu, põlvelihaste jõudu ja tasakaalu. Vanusega käis kõige selgemalt kaasas just ühel jalal seismise aeg. See kahanes umbes kaks sekundit kümnendi kohta, meestel ja naistel ühtmoodi. Lihasjõud kahanes aeglasemalt. Kõnnak ei muutunud üldse, nii et kõrvalt vaadates ei pruugi midagi näha olla. Rezaei jt, 2024
Suuremas võrdlusuuringus seisis 549 täiskasvanut samas asendis nagu FitQ testis: käed rinnal risti, silmad lahti, kõige rohkem 45 sekundit. Kolmest katsest parim oli neljakümnendates inimestel keskmiselt 42 sekundit, viiekümnendates 41, kuuekümnendates 32, seitsmekümnendates 22 ja üle kaheksakümnestel 9. Springer jt, 2007
Need arvud ütlevad meile, et kui oled neljakümnendates ja heas vormis, seisad 45 sekundit tõenäoliselt mõlemal jalal ära. Aga mingil hetkel hakkab see tulemus paratamatult kiirestii kukkuma.
Kui 45 sekundit tuli liiga kergelt, pane silmad kinni. Samas võrdlusuuringus pidasid neljakümnendates inimesed nii vastu keskmiselt 13 sekundit. Punab selgitab, miks: silmi sulgedes „lõikame ühe kolmest olulisest infosisendist täielikult ära". Üks infoallikas kolmest kaob ja seisuajast jääb alles vähem kui kolmandik.
Kas see kõik on midagi enamat kui seltskonnatrikk, milles sõpradega jõudu katsuda? Mida räägivad meile uuringud? Brasiilias paluti 1702 inimesel vanuses 51–75 seista ühel jalal kümme sekundit. Iga viies ei suutnud. Järgmise seitsme aasta jooksul suri neist 17,5 protsenti, hakkama saanutest 4,6 protsenti. Ka siis, kui arvesse võeti vanus, sugu, kehamassiindeks ja haigused, oli esimese rühma risk surra 84 protsenti suurem. Keegi ei sure loomulikult sellepärast, et ta ühel jalal ei seisa, aga see test on üks lihtsamaid ja odavamaid (tasuta) viise võimalikke probleeme märgata. Araujo jt, 2022
Kui sa oled täna keskealine, siis rohkem kui sulle, ütleb see test tegelikult su vanemate kohta. Seitsmekümnendates on keskmine tulemus veidi üle 20 sekundi ja vahed inimeste vahel väga suured. Tehke test järgmisel külaskäigul ema-isaga koos, köögis, tooli seljatugi käeulatuses. Selles eas aitab hea tasakaal kukkumisi oluliselt vähendada. Cochrane'i ülevaade võttis kokku 108 uuringut ja üle 23 000 keskmiselt 76-aastase osaleja. Tasakaalu ja igapäevaliigutusi treeniv harjutamine vähendas kukkumisi ligi veerandi võrra. Cochrane'i ülevaade
Kui sinu tulemus jääb eakaaslaste keskmisest selgelt alla, tead nüüd, millega tegeleda. Tasakaal allub harjutamisele hästi ja selleks pole vaja midagi peale harjumuse. Pese hambaid ühel jalal, hommikul ühel ja õhtul teisel; valamu on toeks kohe käe all. Kui tasakaal on halvenenud järsku või ilma nähtava põhjuseta, räägi sellest arstile.
Tee test tasuta FitQ platvormil
FitQ testis seisad ühel jalal, silmad lahti ja käed rinnal risti. Kaamera mõõdab aega, katse kestab kuni 45 sekundit ja kummagi jala kohta jääb kirja parim tulemus. Lagi pärineb samast võrdlusuuringust, nii et oma tulemust saad otse nende arvudega kõrvutada. See on mõõtmise piir, mitte sinu oma. Tee test tasasel mittelibiseval põrandal, tugi käeulatuses.
45 sekundit on tore eesmärk, kuid veel toredam on tunda, et keha kannab sind juurikaid täis metsarajal, kus rada on konarlikvõi suudad püsti püsida, kui sokk alles poolenisti jalas.
Proovi tasuta meie tasakaalutesti testide rubriigis ja saa teada, millise vanuse standardile su tasakaal vastab antud hetkel.
