Tõime hiluti FitQ-sse 2 km UKK käimistesti. See on test, mis aitab mõõta su füüsilist võimekust lihtsalt ja koduste vahenditega ja annab sulle eakohase võrreldava tulemuse, mis ei ole väga palju kehvem laboris tehtud kallist mõõtmisest. Aga enne kui räägime, kuidas testi teha, tasub selgeks rääkida testi saamise lugu.
Kust test tuleb
1980. aastate lõpus otsis Soome UKK Instituut Tamperes vastust ühele küsimusele: kuidas mõõta tavainimese vastupidavust ilma laborita ja ilma jooksmata? Laboris tehtavad jooksu- ja rattatestid on esiteks kallid ja teiseks tavainimesele küllaltki koormavad. Loogiliseks valikuks sai käimine, mis on inimesele kõige omasem ja loomulikum liikumisviis. Pekka Oja, Raija Laukkanen, Matti Pasanen ja Ilkka Vuori katsetasid eri distantse ning jäid lõpuks 2 kilomeetri juurde pidama. See distants oli piisavalt pikk, et olla usaldusväärne ja piisavalt lühike, et testi teha oleks võimalikult lihtne. Esimene valideerimisuuring 159 terve 20–65-aastasega ilmus nende poolt 1991. aastal. Muide, Soomes on test tänaseni töötervishoius kasutusel ja lisaks üle 45-aastastele reservväelastele lubatud kestvustesti (2-miili jooksutesti ehk nn. Cooperi test) alternatiiv.
Kui täpne see on
Jah, see ei asenda laborit, aga on labori tulemustele üllatavalt lähedal. Algses uuringus seletas valem 73–75% laboris mõõdetud hapnikutarbimise erinevustest. 2023. aastal kordas Hispaania uurimisrühm testi 410 täiskasvanuga: seos labori tulemusega r = 0,78 ja kordusmõõtmise kokkulangevus 0,95–0,99. Nad püüdsid Oja valemit parandada, aga lõpuks oli nende tõdemus, et see on saanud 30 aastat tagasi juba küllalt hea. 2021. aasta süstemaatiline ülevaade annab testile hinnangu „tugev tõendus“.
Testil on ka omad piirangud. Kui oled väga heas vormis, ei suuda sa kõndides end piisavalt koormata ja see test alahindab sind. Ja kui kõnnid liiga rahulikult, saad tulemuse, mis ei vasta tõele. Rahulikum pulss käimise lõpus ei kompenseeri kaotatud aega. Seega on oluline proovida kõnidida tõepoolest enda võimete piiril, kuid ilma jooksma hakkamata.
Kuidas test käib
Soojenda 5–10 minutit. Kõnni 2 km ühtlaselt kiiresti, ilma lõpuspurdita. Joosta ei tohi — üks jalg peab olema alati maas. Kohe finišis mõõda pulss: pulsikella näit või loe ise lööke 10 sekundit, ülejäänu arvutame meie. Aeg, pulss, vanus, sugu ja kehamassiindeks annavad kokku vormiindeksi, kus 100 tähendab sinuvanuste ja sinusoolistega võrreldes keskmist. Oluline info, et see keskmine ei tähenda keskmist meie platvormi kasutajatega võrreldes, vaid tõepoolest teadlaste poolt valideeritud ealist keskmist tulemust. Tulemus üle 100 ja oled keskmisest paremas vormis, alla 100 tulemu puhul on sul veel arenguruumi.
Kõige olulisem: korda testi
Üks number üksi ütleb sulle seda, kus sa oled täna, aga jätab ütlemata, kuhu sa oled teel. Sestap tee testimisest endale rutiin ja tee test uuesti kuu või paari pärast. Kui võimalik, testi uuesti samal rajal ja sarnaste ilmaoludega. Eks aastaajad küll muutuvad ja vahel tuleb selga panna rohkem ja vahel vähem riideid, kuid püüa vältida ilmaolusid, mis on nii ekstreemsed, et võiksid märkimisväärselt tulemust mõjutada. Olgu selleks tormituul, lörtsisadu või libe rada. Testi kordamisel näed millises suunas su vormijoon liigub. FitQ hoiab su varasemad testitulemused alles.
Kellele test ei sobi
Jäta test tegemata, kui sul on südame- või veresoonkonnahaigus, ravimata vererõhk, oled haige või taastud infektsioonist, sul on vigastus, mis kõndides süveneb, või oled rase või hiljuti sünnitanud. Testi ajal: rinnus valu, tugev pearinglus või iiveldus — peatu kohe.
Juhend ja hoiatused on lugemiseks lahti ka sisse logimata: fitq.me/et/tests/ukk2. Tulemuse salvestamiseks on vaja kontot.
Allikad: Oja jt, Int J Sports Med 1991; Marín-Jiménez jt, J Sci Med Sport 2023; Castro-Piñero jt, J Clin Med 2021.
