Uus algus: Tee see endale lihtsaks
mai 17, 2021
ehk V PEATÜKK Marti Soosaare e-raamatust “Uus algus”
Ehk on sinulgi juhtunud, et külma ilmaga on autol aku tühjaks saanud. Mul juhtus seda 90-ndatel ühtelugu. Eks sõitsin toona vanade autodega, mille aku oli ilmselt juba Nissani tehases originaalina kaasa pandud. Selleks, et auto sellisel juhul käima saada, tuleb talle hoog sisse joosta ja paraja kiiruse pealt käik sisse lüüa ja sidur vabastada. Kui kõik õigesti teha, siis pole uut akut vajagi.
Ilmselt oled autot lükates tundnud, kuidas alguses ei taha see kuidagi veerema hakata, aga kui rattad on juba pöörded sisse võtnud, siis muutub lükkamine üsna lihtsaks. Võib-olla isegi nii lihtsaks, et kui plaanisid hoo pealt juhiistmele hüpata, siis osutub see kogu ettevõtmise raskeimaks ülesandeks.
Sama lugu on ka enda liikuma saamisega. Kui selleks harjumus puudub, siis oledki tagumik diivani küljes kinni nagu tühjaks saanud akuga auto. Paagid võivad olla kütust täis (pigem ongi, kui üleliigset rasva kütuseks lugeda), aga paigalt ei liigu sentimeetritki. Selleks, et ennast regulaarselt liikuma saada, on vaja alustuseks rattad kergelt veerema saada.
Kui sa arvad, et iga päev 10 km joosta on raske, siis lepi endaga kokku, et hakatuseks seod ainult tossupaelad kinni ja kõnnid kõigest tiiru ümber maja või kvartali. Kui sedasi on läinud nädalake, siis sörgid ehk ühe kilomeetri. Kui ka sellega harjunud oled, siis võid nädala pärast kilometraaži suurendada kaheni. Küllap jõuad lõpuks ka kümneni. Isegi kui ei jõua, pole ka midagi hullu. Mäletad ju seda, kuidas väikestest asjadest saavad suured. Iga päev 1 km joostes teeb see kokku 365 km aastas ja see on kindlasti palju parem kui sama ajaga söödud 365 sõõrikut. Isegi kui need sõõrikud on šokolaadiglasuuriga.
Ma olen üsna kindel, et ühe kilomeetriga päevas sa väga kaua ei piirduks. Nagu ema ütleb väikesele beebile: “No võta veel üks amps,” avastad sinagi, et oled ampsu kaupa lõpuks pudrutaldriku tühjaks helpinud ja nii pole lõpuks poolmaraton ega pikemgi distants sulle võimatuks missiooniks.
James Clear pakub oma raamatus “Atomic Habits” välja sellise mõtte nagu 2 minuti reegel. See ei ole see reegel, et kaua võileib võib maas olla, et seda tohiks ikka veel suhu pista. See pole ka 2 minuti reegel, mida tutvustab oma legendaarses raamatus “Getting Things Done” David Allen. Tolle reegli mõte on see, et kui komistad kohustusele, mis võtaks sul ära tegemiseks vähem kui 2 minutit , siis ära lükka seda edasi, vaid tee see kohe ära. Kindlasti on see eluks hea reegel.
Cleari 2 minuti reegel on samuti väga lihtne. Esmalt tuleb alustada harjumuse loomisest. See on midagi sarnast, mida ma mõni lõik tagasi kirjeldasin, aga tema mõte on selles, et alusta millestki, mis ei võta sul rohkem kui 2 minutit. Sellega saab igaüks hakkama. Kui tahad hakata jooksma, siis alusta nii nagu varasemalt kirjeldasin. Kui tahad hakata jõusaalis käima, siis tee esialgu 10 kätekõverdust, 10 kükki ja 10 kõhulihaste harjutust ja ongi kogu trenn. See ei võta kahte minutitki. Kui sa teed seda iga päev, siis sa kujundad endale harjumuse ja see on kõige olulisem. Harjumus on vundament, mille peale saab hakata ehitama ülejäänud maja.
Samas raamatus rääkis Clear loo tuttavast, kes alustas sellest, et läks kolm korda nädalas lihtsalt jõusaali ja oli seal kõigest 5 minutit. Sellega ta muidugi küll rikkus kohe kahe minuti reeglit ja tegi sellest viie minuti reegli, aga anname talle andeks. Loogiline jätk sellele viiele minutile oli see, et vaikselt hakkas härra seal varsti toimetama ka jooksulindi ja raskustega. Mida sa ikka seal jõusaalis niisama kõhtu sügad? Lõpptulemuseks oli see, et ta kehakaal vähenes koguni 40 kg.
Eks iga algus on raske, sealt edasi läheb kindlasti lihtsamaks. Seepärast tee just alustamine endale lihtsaks, sest edaspidi käivad rattad juba ringi ja hoogu lükata on palju lihtsam.
See oli viies peatükk Marti Soosaare e-raamatust “Uus algus”. Oleme avaldanud ka eelnevad peatükid, neid saad lugeda meie blogist, terve e-raamatu saad alla laadida aga SIIT.