Seisad poes jogurtiriiuli ees, kus üks toode on valgurikas, teine vähendatud suhkruga ja kolmas naturaalse koostisega. Kõigil on mingi hea omadus, aga millise neist päriselt valima peaksid? Selleks peaksid pakendi ümber pöörama ja hakkama numbreid võrdlema, mis võtab päris kaua aega.

Nutri-Score'i mõte on see võrdlus lihtsamaks teha. Pakendi esiküljel olev värviline täht annab kiire ülevaate toote toitainelisest koostisest. Eestis on see väike märgis aga tekitanud suure vaidluse. Toetajate jaoks on see praktiline abivahend, kriitikute hinnangul võib üks täht anda toidust liiga lihtsustatud pildi.

Kas šokolaadikoogi saab arvutuse järgi roheliseks muuta? Miks võib traditsiooniline toit saada kehvema hinde? Ja mida sellest tähest poes üldse välja lugeda?

Mida Nutri-Score tegelikult mõõdab?

Nutri-Score on Prantsusmaal välja töötatud märgis, mis hindab toote toitainelist koostist skaalal A-st E-ni. Tumeroheline A tähistab soodsamat ja tumeoranž E ebasoodsamat hinnangut. Nende vahele jäävad B, C ja D.

Hinne arvutatakse 100 grammi või 100 milliliitri kohta. Tulemust võivad halvendada suurem energia-, suhkru-, soola- ja küllastunud rasvhapete sisaldus. Soodsamalt mõjutavad hinnangut näiteks kiudained, valk ning puu- ja köögiviljade ja kaunviljade osakaal. Mõne tooterühma puhul kasutatakse erireegleid. Suhkrute arvestusse läheb kogusisaldus, mitte ainult lisatud suhkur.

Selle info põhjal kujuneb üks koondhinne. See ei ütle, kas toit sobib just sinu tänasesse menüüsse või kui suure portsjoni peaksid sööma. Kõige rohkem on märgisest abi sarnaste toodete võrdlemisel: jogurt jogurtiga, leib leivaga või hommikuhelbed hommikuhelvestega. A-tähega helbed ei tähenda, et need peaksid sinu hommikusöögis asendama B-tähega leiva.

Kui info on pakendil olemas, siis milleks veel üks märgis?

See on üks Nutri-Score'i kohta esitatud küsimusi. Toitumisalane teave on pakendi tagaküljel ju juba olemas.

On küll. Aga info olemasolu ja selle kiire kasutamine on kaks eri asja. Kahe toote võrdlemisel võib ühes olla vähem suhkrut, teises rohkem kiudaineid ja kolmandas vähem küllastunud rasva. Kõigi nende näitajate korraga hindamine nõuab rohkem tähelepanu kui ühe numbri vaatamine.

Nutri-Score'i toetavad terviseeksperdid näevadki selle väärtust eelkõige selles, et keerulisem teave muutub poes lihtsamini kasutatavaks. Eestis toetavad vabatahtlikku kasutuselevõttu muu hulgas Tervise Arengu Instituut ning mitmed tervishoiu erialaorganisatsioonid, näiteks Eesti Lastearstide Selts, Eesti Kaaluravi Selts ja Eesti Endokrinoloogide Selts.

Pakendi esiküljelt saame ostuotsust mõjutavaid sõnumeid juba praegu. „Valgurikas" tõstab esile ühe omaduse, „vähendatud suhkruga" teise. Mõlemad võivad olla õiged, kuid kumbki ei kirjelda ülejäänud koostist. Nutri-Score'i eelis on, et mitut näitajat vaadatakse koos ning arvutamisel tuleb järgida kindlaid reegleid.

Värviline täht jõudis Eestisse: mis juhtus 15. oktoobril?

Nutri-Score'i võib Eesti kauplustes juba märgata näiteks importtoodetel. Praegu kasutatakse seda seitsmes Euroopa riigis: Belgias, Hispaanias, Luksemburgis, Hollandis, Prantsusmaal, Saksamaal ja Šveitsis. Vaidlus käib selle üle, kas võimaldada sama märgist kasutada ka Eesti tootjatel koduturule mõeldud toodetel.

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras allkirjastas 15. oktoobril 2026 vastava määruse eelnõu, mis saadeti kooskõlastamisele. Jutt käib vabatahtliku kasutamise võimaldamisest, mitte kohustusest panna kõigile toitudele värviline täht. Minister leiab, et praegu on Eesti tootja koduturul välismaise konkurendiga võrreldes halvemas olukorras.

Eesti Toiduainetööstuse Liit ja teised kriitilised ettevõtlusorganisatsioonid kardavad, et lihtsustatud hinnang võib jätta olulisi omadusi tähelepanuta, kahjustada traditsiooniliste toodete kuvandit ning suunata tootjaid arendama retsepte eelkõige parema tähe saamiseks. 

Samuti kaasnevad süsteemi kasutamisega kulud, näiteks pakendite uuendamine. Lisaks leiavad nad, et Euroopa Liidus puudub Nutri-Score'i suhtes üksmeel ning Eesti peaks ootama ühtset ja teaduspõhist lahendust. Need on põhjused, mida tasub arutada, kuid nende põhjal ei saa öelda, et kõik Eesti tootjad oleksid märgise vastu.

Ministeerium on seni rõhutanud, et tegu on analüüsietapiga: uuringud, mis hindavad märgise kooskõla Eesti toidusoovitustega ja vabatahtliku kasutuselevõtu majanduslikku mõju, on veel valmimas. Eelnõu on nüüd kooskõlastusringil ja lõplikku otsust pole veel tehtud.

Kas šokolaadikook võib saada rohelise tähe?

Vaidluses on palju tähelepanu saanud Cargilli šokolaadikoogi näide. Cargill müüb toiduainetööstusele koostisosi ja kirjeldab oma materjalides, kuidas töötati välja prototüübid: ühe E-hinnanguga võrdlusretsepti kõrval C- ja A-hinnanguga versioonid. Selleks vähendati muu hulgas suhkru- ja soolasisaldust ning lisati kiudaineid. Ettevõtte enda kirjelduses on tegu brownie'dega ning materjal on suunatud tootjatele, kes tahavad oma retsepte parandada.

Ühes arvamusloos tõi Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp selle näiteks ohust, et tootja hakkab parandama eelkõige algoritmi tulemust. Kook jääb ju koogiks ka siis, kui sellel on roheline täht.

Siin tuleb aga eristada kahte küsimust. Kas parem hinne teeb koogist toidu, mida võiks piiramatult süüa? Ei. Kas väiksem suhkru- ja soolasisaldus ning suurem kiudainesisaldus võivad olla sisulised muutused? Jah. Pelgalt see, et tootja soovis paremat tähte, ei tähenda, et koostise paranemine oleks näiline.

Samuti ei saa pikema koostisosade loetelu põhjal automaatselt otsustada, et uus retsept on halvem. Selleks tuleks vaadata, mida muudeti, millega midagi asendati ja milline on tulemus tervikuna.

Kooginäide näitab eelkõige seda, miks peab tarbija teadma märgise tähendust. Parem toitaineline hinne ei ole lubadus, et hinnatud on toidu kõiki omadusi. Cargilli kirjeldusest ei selgu ka, millise hinde saaksid samad prototüübid praeguse, uuendatud arvutusmudeli järgi.

Kas traditsioonilised toidud, näiteks must leib ja või, saavad ebaõiglase hinde?

Traditsioonilisel toidul on väärtusi, mida toitumisalasesse tabelisse panna ei saa. Maitse, kohalik tooraine ja tuttav retsept võivad olla täiesti head põhjused toodet eelistada. Need omadused ei vähenda aga iseenesest selle soola- või küllastunud rasvhapete sisaldust.

Leib ei saa Nutri-Score'i järgi üht kindlat hinnet. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi arvutusnäidetes said rukkileivad hinnangu A, B või C ning mustad leivad B või C, sõltuvalt koostisest. Märgis võib seega aidata valida just leibade vahel.

Või puhul ei muuda lühike koostisosade loetelu olematuks küllastunud rasvhappeid. Samas ei tähenda kehvem täht, et võileib tuleks menüüst välja jätta. Toidu koht menüüs sõltub ka kogusest ja söömise sagedusest.

Traditsioon ja toitaineline koostis vastavad lihtsalt erinevatele küsimustele. Ühe väärtustamiseks ei pea teist kõrvale jätma.

Mida roheline täht sulle ei räägi?

Nutri-Score ei hinda sinu portsjonit. Sama täht jääb pakendile nii ühe küpsise kui ka terve paki söömise korral. See ei anna ka üldist hinnangut toidu töötlemisastmele, vitamiinide ja mineraalainete sisaldusele, päritolule või keskkonnamõjule. Seetõttu võib ka tugevalt töödeldud toode saada soodsa hinde.

Sama täht ei tähenda ka identset koostist. Kaks D-hinnanguga toodet võivad valgu-, soola- või rasvasisalduse poolest märgatavalt erineda. Kui sinu jaoks on oluline just valgusisaldus, tuleb seda endiselt pakendilt vaadata.

Teine piirang on see, et toodet hinnatakse sellisena, nagu seda müüakse. Külmutatud friikartulite hinne ei kirjelda seega tingimata lõpptulemust, kui lisad valmistamisel palju õli ja soola. Sama piirang on ka pakendi tagaküljel oleval toitumisalasel teabel: see ei saa ette teada, kuidas sa kodus süüa teed.

Need piirangud on päris. Samas ei pea üks pakendimärgis vastama kõigile toitumisega seotud küsimustele, et sellest võiks mõne otsuse tegemisel abi olla.

Kas uuringud näitavad, et märgis töötab?

Uuringutes tuleb eristada kolme asja: kas inimesed saavad märgisest aru, kas nende ostud muutuvad ning kas paraneb ka pikaajaline tervis. Ühe kohta leitud tulemus ei tõesta automaatselt teisi.

Prantsusmaal 60 supermarketis tehtud katses võrreldi nelja pakendimärgist ja Nutri-Score andis neist parima tulemuse. Päris poes oli mõju siiski väike: märgistatud toodete ostukorvi toitaineline kvaliteet paranes umbes 2,5% (hinnatud Briti FSA toitainelise profiili skaalal) ning mõjud olid keskmiselt ligikaudu 17 korda väiksemad kui võrreldavates laboriuuringutes. See oli ostude koostise muutus, mitte mõõdetud kaalulangus või haigusriski vähenemine.

Eesti kohta avaldati oktoobris LABRISe tellitud analüüsi kokkuvõte, milles hinnati 242 toitu ja toodet. Näiteks said kõik vaadeldud töötlemata ja külmutatud köögi- ja puuviljad ning töötlemata kala ja linnuliha kõrgeima, A-hinnangu. See toetab märgise üldist kooskõla Eesti toidusoovitustega, kuid ei näita veel, kuidas Eesti inimeste ostukäitumine muutuks. 

Ettevõtlusliidud rõhutavad omakorda, et pikaajalist mõju rahvatervisele pole tõestatud.

Kokkuvõttes on tõendeid võimalikust kasust, kuid selle suurus sõltub olukorrast.

Miks võib tuttava toote täht muutuda?

Nutri-Score'i arvutusmudelit on uuendatud, et see oleks toitumissoovitustega paremini kooskõlas. Muudatused aitavad paremini eristada kiudainerikkaid täisteratooteid rafineeritud teraviljatoodetest ning täpsustavad rasvase kala ja teatud taimeõlide hindamist.

Jookides arvestatakse nüüd ka magusainete olemasolu: magusainet sisaldav jook ei saa paremat hinnet kui C ja ainus jook, mis võib saada A, on vesi. Seega ei vii suhkru asendamine magusainega automaatselt rohelise täheni. See erireegel puudutab jooke, mitte kõiki magusaineid sisaldavaid toite.

Uuendatud mudel hakkas Saksamaal, Belgias, Hollandis ja Šveitsis kehtima 2024. aasta alguses, Prantsusmaal kinnitati see määrusega 14. märtsil 2025. Tootjatel on pakendite uuendamiseks kaks aastat. Üleminekuaegade tõttu võib poes näha eri mudeli järgi hinnatud pakendeid. Täht võib seega muutuda ka siis, kui retsept on sama.

Kuidas Nutri-Score sind poes aidata võib?

Nutri-Score'i tasub vaadata kiire esimese vihjena kahe sarnase toote vahel valides. Vajadusel saad pakendi tagaküljelt täpsustada, millest erinevus tuleb ja mis on just sulle oluline.

Roheline täht ei määra sobivat kogust ning D või E ei ole söömiskeeld. Märgiseta toodet ei saa samuti pidada kehvemaks, sest süsteemi kasutamine on vabatahtlik.

Nutri-Score ei pea sinu eest kogu menüüd koostama. Selle praktiline väärtus võib olla palju väiksem ja igapäevasem: kahe sarnase leiva, jogurti või valmistoidu vahel on veidi lihtsam otsustada. Selleks ei pea märgis olema täiuslik. Küll aga peab olema selge, mida sellelt tähelt oodata saab.

Kas lugu jäi meelde? Allpool ootavad kordamisküsimused. Vasta kõigile õigesti ja teenid FunTastyQ teadmistepunkti.