Viimastel aastatel on poelettidele tekkinud aina rohkem “kõrge valgusisaldus” märgisega tooteid. Proteiinijogurteid, proteiinipudinguid ja proteiinibatoone näeb pea igas poes. Nüüd on valgurikkaks muutunud ka tooted, mida sellega varem pole seostatud, näiteks krõpsud, küpsised, jäätised. Sellest tekib küsimus, kas suurem valgusisaldus tähendab automaatselt, et tegemist on tervislikuma valikuga.
Huvi selliste toodete vastu ei ole tekkinud põhjuseta. Valk on organismile oluline makrotoitaine ning piisav valgu tarbimine aitab kaasa lihasmassi säilitamisele ja kasvule, seega on valgukoguse jälgimine oluline nii spordiga tegelejatele kui kaalujälgijatele. Samuti toetab see taastumist ja suurendab täiskõhutunnet.
Valgurikkad tooted võivad olla mugav viis päevase valgu tarbimise suurendamiseks, eriti aktiivse eluviisiga inimestele või neile, kelle päevane valgukogus jääb sageli liiga väikeseks. Kuid enne eeldamist, et iga valgurikas toode on parem valik, tasub mõista, mida see märgis tegelikult tähendab.
Mida tähendab “kõrge valgusisaldus” märgis?
Märgis ei ole tootjate enda välja mõeldud reklaamlause. See tuli kasutusele Euroopa Liidu 2006. aastal vastu võetud toitumisalaste väidete määrusel, mille eesmärk oli ühtlustada selliste märgiste kasutamist ja anda tarbijatele usaldusväärset teavet toidu koostise kohta. Kuigi märgise eesmärk oli inimesi informeerida, kasutatakse seda tänapäeval tihti ka turundusvahendina.
See ei tähenda, et tootes peab olema kindel arv gramme valku või et toode on tervislikum, vaid et vähemalt 20% toidu energeetilisest väärtusest peab pärinema valgust.
Näiteks kui 100 g toodet sisaldab 400 kcal energiat, peab 20% sellest ehk 80 kcal pärinema valgust. Kuna 1 gramm valku annab ligikaudu 4 kcal energiat, tähendab see, et 100 g tootes peab olema vähemalt 20 g valku, et seda võiks märgistada väitega “kõrge valgusisaldus”.
Märgise kasutamine on kindlalt reguleeritud ning selle saamiseks peab toode vastama antud kriteeriumile. Samas ei ütle see midagi selle kohta, kui palju sisaldab toode näiteks lisatud suhkruid, kiudaineid, küllastunud rasvu või kui energiarikas see on. Praktikas tähendab see, et märgis kirjeldab ainult ühte toote omadust.
Proteiinikohupiimakreem või tavaline kohupiim, kumma valiksid?
Esmapilgul tundub vastus lihtne, ühe toote pakendil on suurelt kiri kõrgest valgusisaldusest, mis võib jätta mulje, et tegemist on tavalisest kohupiimast valgurikkama tootega.
Võrdluseks valisin Valio PROfeel proteiinikohupiimakreemi ja Tere rasvatu kohupiima. Kuigi tegemist ei ole täpselt sama tootega, tarbitakse mõlemat sageli sarnasel eesmärgil, et saada kiire ja valgurikas vahepala.
Esimene silmajääv asi on see, et valgusisaldus on tavalisel kohupiimal suurem. Proteiinikohupiimakreem sisaldab 10,7 g valku 100 grammi kohta, samas kui Tere kohupiimas on seda 13 g. Seega sisaldab Tere kohupiim hoopis rohkem valku kui spetsiaalselt proteiinitootena turundatav toode.
Vaadates edasi saab teada, et energiasisalduses märkimisväärset erinevust pole. Proteiinikohupiimakreemis on 68 kcal ning Tere kohupiimas 69 kcal energiat 100 grammi kohta. Ka rasvasisaldus on mõlemal madal, mistõttu ei saa öelda, et üks oleks kalorite või rasvasisalduse poolest teisest parem.
Kuna proteiinikohupiimakreemi korral on tegu vaarikamaitselise tootega, siis suurim erinevus tuleb välja koostisosade loetelus. Kuigi toodete suhkrusisaldus on üsna sarnane, saavutatakse magus maitse erinevalt. Tere kohupiimas pole lisatud suhkruid, samas kui proteiinikohupiimakreem sisaldab lisaks magusaineid (atsesulfaam- K ja sukraloos).
Kas see tähendab, et proteiinikohupiimakreem on halb valik? Kindlasti mitte.
Siinkohal tasub meeles pidada, et võrdleme maitsestamata kohupiima ja vaarikamaitselist proteiinikohupiimakreemi. On loomulik, et maitsestatud toode sisaldab koostisosi, mis annavad sellele soovitud maitse ja tekstuuri, seetõttu ei ole nende koostisosade loetelud täielikult võrreldavad.
Võrdluse eesmärk ei ole hinnata, kumb toode on parem, vaid näidata, et proteiinitootena turundatav alternatiiv ei pruugi sisaldada rohkem valku kui tavaline valgurikas piimatoode.
Aga proteiinikrõpsud?
Kohupiima näites selgus, et märgis ei tähendanud suuremat valgusisaldust. Kõigi proteiinitoodete puhul see aga nii ei ole.
Proteiinikrõpsud on hea näide tootest, mille puhul turundus peab paika ning tootes on suurem kogus valku, samas ei tähenda see automaatselt, et tegemist oleks tervisliku toiduga.
Näiteks sisaldavad AllNutrition proteiinikrõpsud küll 31 g valku 100 grammi kohta, kuid samal ajal on nende energiasisaldus endiselt kõrge ning ka soolasisaldus märkimisväärne. Lisaks tasub vaadata, kuidas see valgusisaldus saavutatud on.
Proteiinikrõpsude puhul pärineb suur osa valgust lisatud valgukontsentraatidest või valguisolaatidest, näiteks herne- või piimavalgust. Selleks, et anda tootele soovitud omadused, kasutatakse tihti erinevaid lõhna- ja maitseaineid, emulgaatoreid, stabilisaatoreid ning magusaineid. Seetõttu liigitatakse proteiinisnäkid kõrgelt töödeldud toitude hulka.
See ei tee toodet halvaks valikuks. Kui eesmärk on saada näksides tavapärasest rohkem valku, võivad proteiinikrõpsud olla mõistlik alternatiiv. Samas on eelkõige tegemist rohkelt töödeldud snäkiga, mitte täisväärtusliku valguallikaga. Seega tuleb meeles pidada, et toode ei asenda mitmekesist toidukorda.
Kokkuvõte
Kas kõrge valgusisaldusega tooted on siis lihtsalt turundustrikk? Ei. Kas need on alati parem valik? Samuti ei.
Näidetest on näha, et kõik sõltub konkreetsest tootest. Mõni proteiinitoode sisaldab tõepoolest rohkem valku, kui selle tavaline alternatiiv, mõni aga mitte. Seetõttu ei tasu osta tooteid ainult pakendi esiküljel oleva suure kirja põhjal. Samuti ei kirjelda “kõrge valgusisaldus” märgis toote üldist kvaliteeti. Sageli annab just pakendi tagakülg palju parema ülevaate sellest, mida sa tegelikult ostad.
Mida järgmisel poeskäigul meeles pidada?
Võrdle valgusisaldust 100 g kohta. Mõnikord sisaldab täiesti tavaline toode sama palju valku.
Vaata ka teisi toitumisalaseid näitajaid: energia-, rasva-, suhkru-, kiudainete- ja soolasisaldus annavad toote kvaliteedist tervikliku pildi.
Loe koostisosade loetelu. See aitab mõista, millest toode koosneb ja anda aimu, kui palju on toodet töödeldud.
Mõtle, kas vajad just proteiinitoodet. Kui eesmärk on lihtsalt suurendada valgutarbimist, ei pea alati valima spetsiaalselt proteiinitoodet. Ka tavaline kohupiim, kodujuust või munad on loomupäraselt valgurikkad ja võivad olla sama hea või isegi parem valik.
Kas lugu jäi meelde? Allpool ootavad kordamisküsimused — vasta kõigile õigesti ja teenid FitQ teadmistepunkti. Teadmistepunkte kogud iga artikli eest, mille küsimustele oled õigesti vastanud.
