Toitumise ja vaimse tervise seostest rääkides jõuame üsna kiiresti selleni, kas saame piisavalt vitamiine, mineraalaineid ja muid vajalikke toitaineid. Mind jäi aga kummitama üks veidi teistsugune küsimus. Aga kas lisaks toitainetele võib vaimset tervist mõjutada ka see, kuidas aju neid energia saamiseks kasutab?
Võib öelda, et selle teema ümber on tekkinud lausa terve uurimissuund. Teadlased uurivad, kas aju energiakasutust muutes võiks leevendada mõne psüühikahäire sümptomeid. Üks viis seda katsetada on ketogeenne dieet.
Minus äratas huvi üks sellel aastal avaldatud uuring, kus vaadati, kas ketogeenne dieet võiks aidata inimesi, kelle depressioon ei olnud vaatamata antidepressantidega ravimisele piisavalt leevenenud. Selle uuringu tulemused olid piisavalt huvitavad, et tahtsin teemasse natuke rohkem süveneda ja vaadata, kui märkimisväärsed need siis tegelikult olid.
Kust aju energiat saab?
Aju saab tavaliselt suurema osa energiast glükoosist. See on lihtsuhkur, mida leidub mõnes toidus juba valmiskujul ja mida keha saab ka näiteks leivas või kartulis oleva tärklise lagundamisel. Vere kaudu jõuab glükoos ajju, kus rakud saavad seda energia saamiseks kasutada. Aga glükoos pole ainus võimalus.
Kui inimene sööb väga vähe süsivesikuid, hakkab maks tootma rasvast rohkem ketokehi. Need liiguvad verega ajju ja sobivad samuti ajurakkudele energiaallikaks. Nii saab aju osa vajalikust energiast teist teed pidi. Seda seisundit, kus ketokehade hulk veres suureneb, nimetatakse ketoosiks.
Ketogeensest dieedist olete ilmselt juba kuulnud, sest sellest räägitakse palju nii kaalulangetuse kui ka erinevate toitumistrendide, näiteks karnivoorse dieedi puhul. Need pole küll sama asi, aga mõlema puhul võib süsivesikuid menüüsse jääda väga vähe. Ketogeense dieedi eesmärk ongi viia keha ketoosi, et see kasutaks energia saamiseks rohkem rasva ja sellest toodetud ketokehi. Selles uuringus huvitas teadlasi aga see, kas selline muutus võiks mõjutada ka depressiooni sümptomeid.
Mis toimub ajurakkude sees?
Et aru saada, kuidas aju neid erinevaid energiaallikaid kasutab, läheme korraks tagasi põhikooli bioloogia juurde.
Mitokondrid. Raku energiajaamad, mille nimi on bioloogiatunnist ilmselt tuttav, isegi kui ülejäänud peatükk enam nii hästi meeles pole.
Toidust saadud energia tuleb muuta kujule, mida rakk saab oma tööks kasutada. Siin tuleb mängu ATP ehk adenosiintrifosfaat. Selle lagundamisel vabanev energia aitab käigus hoida väga paljusid rakus toimuvaid protsesse.
Glükoosist energia saamiseks peab rakk selle kõigepealt väljaspool mitokondreid väiksemateks ühenditeks lagundama. Nende edasine töötlemine jätkub mitokondrites, kus valmib suurem osa ATP-st.
Ketokehad on maksas rasvast juba valmis tehtud. Ajurakk saab neid töödelda otse mitokondrites, jättes glükoosi esialgse lagundamise etapi vahele. Mõlema lagundamisel vabanevat energiat saab kasutada ATP valmistamiseks, aga selleni jõutakse erinevat teed pidi.
Siin hakkab ka selgemaks saama, miks teadlasi see kütuse vahetamine huvitab. Nüüd on küsimus selles, kas need erinevused võiksid mõjutada ka närvirakkude tööd ja seeläbi vaimset tervist.
Närvirakud vajavad omakorda energiat, et üksteisele sõnumeid saata. Kui mitokondrid ei tööta korralikult, võib ka see suhtlus kannatada saada. Sellest tekibki mõte, et ehk võiks teise energiaallika kasutamine nende tööd toetada, kuid kas ja kelle puhul see aitab, pole veel selge.
See dieet on meditsiinis juba vana tuttav
Epilepsia ravis on ketogeenset dieeti kasutatud juba alates 1920. aastatest.
Ka Eestis kasutatakse seda teatud raskesti ravitavate epilepsiajuhtude korral. See tähendab individuaalset raviplaani, toitumise täpset korraldamist ja ravimeeskonna järelevalvet. Pelgalt hommikukohvist suhkru ärajätmine on sellest päris kaugel.
Ehk meil on ka olemas näide, kus toitumise kaudu ainevahetuse mõjutamine võib ajuhaiguse ravis aidata. Loomulikult tuleb psüühikahäirete puhul mõju eraldi katsetada. Epilepsia ja depressioon on erinevad haigused ning ühe ravitulemused ei anna vastust teise kohta.
Aga kas keegi on seda päriselt katsetanud?
On küll. Skisofreenia puhul avaldati väikese katse tulemused juba 1965. aastal. Seega pole küsimus uus. Seni on aga olnud vähe uuringuid, mille põhjal saaks öelda, kui hästi see psüühikahäirete puhul toimib.
2024. aastal avaldatud Stanfordi pilootuuringusse kaasati 23 skisofreenia või bipolaarse häirega inimest, kellel oli ka ainevahetuslikke probleeme. Neljakuulise ketogeense dieedi ajal täheldati paranemist nii ainevahetusnäitajates kui ka psühhiaatrilistes sümptomites (Sethi jt, 2024).
See on juba põhjus teemat edasi uurida. Kahjuks polnud selles uuringus aga kontrollrühma, mistõttu ei saa öelda, kui suur osa muutusest tuli just dieedist. Ka osalejate väike arv seab piirid sellele, kui laialt tulemust üldistada saab.
Ketogeenne dieet depressiooni vastu: mida näitas uus uuring?
2026. aastal avaldatud katses osales 88 täiskasvanut, kelle depressioon ei olnud vaatamata ravimitele piisavalt leevenenud. Nad jagati juhuslikult kahte rühma. Üks järgis kuus nädalat ketogeenset dieeti, teine suurendas puu- ja köögiviljade söömist ning asendas küllastunud rasvu küllastumata rasvadega. Mõlemad said toitumisalast tuge. Dieediga ei asendatud antidepressante, vaid uuriti, kas sellest võiks nende kõrval veel abi olla (Gao jt, 2026).
Depressioonisümptomid vähenesid mõlemas rühmas. PHQ-9 (üheksa küsimusega depressioonisümptomite hindamise küsimustik) tulemus paranes ketorühmas keskmiselt 10,5 ja võrdlusrühmas 8,3 punkti. Keto eelis oli umbes 2,2 punkti. Autorite hinnangul jäi aga ebaselgeks, kas see erinevus oli piisavalt suur, et inimeste igapäevaelus tuntavat kasu anda.
Kaheteistkümnendal nädalal polnud rühmade erinevus enam statistiliselt oluline. Selleks ajaks oli peaaegu pool ketorühmast dieedi täielikult lõpetanud. Kuue nädala järel lõppesid ka valmistoidu pakkumine ja toitumisalane tugi, mis aitab mõista, miks dieedi jätkamine võis keeruliseks osutuda.
Ketogeense dieedi rühmas ei leitud selget seost selle vahel, kui palju ketokehi uriinist mõõdeti ja kui palju depressioonisümptomid leevenesid.
Ketorühm sai valmistoidud, mis võisid igapäevaelu lihtsustada. Ravimikasutuse muutusi ei registreeritud ja katse oli lühike. Seega on tulemus paljulubav, aga veel pole selge, kas sümptomeid leevendas just ketoos või mõni muu dieediga kaasnenud muutus ning kas kasu püsiks ka pikema aja jooksul.
Mida siit kaasa võtta ja mida edasi uurida?
Sotsiaalmeedias saavad teadusuuringutest kergesti suured läbimurded ja esialgsetest tulemustest kindlad lubadused.
Lisaks ketogeensele dieedile oli sellel lool teine mõte ka: näidata, mis juhtub siis, kui sotsiaalmeedias suure avastusena esitletud uuring päriselt läbi lugeda. Alles jäävad väike erinevus, mitu piirangut ja hulk uusi küsimusi. See võib tunduda pettumusena, aga teaduses ongi see sageli täiesti arvestatav edasiminek. Ühe uuringuga ei pea kogu küsimus lahendatud saama. Selle väärtus võib olla ka selles, et nüüd teame paremini, mida järgmiseks kontrollida.
Tulemused aitavad siiski järgmisi küsimusi täpsemalt sõnastada: kellele selline dieet võiks sobida ja kuidas teha selle järgimine igapäevaelus lihtsamaks? Nii võib iga väike samm viia lähemale parematele ravivõimalustele. Mina ise tahaksin teada, kas võimalik kasu sõltub näiteks inimese ainevahetuslikest eripäradest.
Praeguste tulemuste põhjal pole põhjust oma ravi ümber korraldada. Psüühikahäire raviks ketogeense dieedi proovimine vajab ravimeeskonnaga arutamist ja jälgimist.
Aga ma saan täiesti aru, miks see teema inimestes huvi tekitab. Mõte, et toitumine võib mõjutada vaimset tervist ka ajurakkude energiavarustuse kaudu, annab põhjuse vaadata toidu ja vaimse tervise seoseid uue nurga alt.
See artikkel ei asenda personaalset toitumis- ega meditsiinilist nõustamist.
Kas lugu jäi meelde? Allpool ootavad kordamisküsimused. Vasta kõigile õigesti ja teenid FunTastyQ teadmistepunkti.
See artikkel ei asenda personaalset toitumis- ega meditsiinilist nõustamist.
Kas lugu jäi meelde? Allpool ootavad kordamisküsimused. Vasta kõigile õigesti ja teenid FunTastyQ teadmistepunkti.

