Kui palju keskmine eestlane soovib kaalu kaotada?
May 30, 20265 min lugemist3 vaatamist

Kui palju keskmine eestlane soovib kaalu kaotada?

Paljud meist pole rahul oma kehakaaluga ning uudiseid jälgideski saame laienevast ülekaalulisuse epideemiast pidevaid teateid. Kui ülekaaluline on keskmine eestlane ja kui palju keskmiselt soovime ise oma kaalu langetada?

Geneto tegijatel on päris hea ettekujutus hetkeseisust. Oleme läbi analüüsinud enam kui 57 000 Geneto äpi kasutaja anonüümsed andmed, ja võime öelda, et andmete hulk, mille pealt järeldusi teha, on muljetavaldav. Sellest hoolimata peame eelnevalt selgeks tegema ühe asja — meie valimiks ei ole keskmine eestlane, vaid selline keskmine eestlane, kes peab tervislikku eluviisi enda jaoks tähtsaks. See seltskond, kes seda ei tee, nemad ei laadi alla terviseäppe ja nende andmeid meil võrdluses pole. Nüüd kus oleme selle disclaimer'i eest ära saanud, saame andmetesse sukelduda.

Keskmine kasutaja kaalub 11,5 kilo rohkem kui ta sooviks

Matemaatikat teha ja keskmist arvutada ei ole teab mis keeruline. Kui läbi analüüsida 57 537 Geneto kasutaja anonüümsed andmed — nende praegune kaal, sihtkaal, pikkus ja soovitud muutus — siis saame teada, et keskmine äpikasutaja alustab oma teekonda sooviga kaotada 11,5 kilogrammi kehakaalu. Meie kasutajate keskmine kaal algushetkel on 77,4 kg, mediaan on 74,6 kg. Mediaankaal näitab seda keskmist numbrit, millest 50% kasutajatest on raskemad ja teine pool kergemad. See, et keskmise ja mediaani vahe on ligi 3 kg, näitab, et on väike hulk oluliselt raskemaid inimesi, kes liigutavad keskmist mediaanist oluliselt kõrgemale.

Keskmise kasutaja nägemus oma ideaalkaalust on 65,8 kg (mediaan 64,0 kg). Olulisem kilodes väljendatust on see, mitu protsenti kehakaalust see kasutajatel on, aga veel enne kui liigume nende protsentide juurde, on oluline mainida ka seda, et kasutajate keskmist analüüsida ei ole kõige mõttekam.

Kes soovib kaalu langetada, kes hoopis tõsta?

Kuigi suur osa kasutajatest on võtnud eesmärgiks kaalu langetada, on ka neid, kelle eesmärk on kaalu hoida, ning neidki, kes soovivad seda hoopis kasvatada. Kuna 89,3% äpi kasutajatest on asunud tervisliku toitumise teele sooviga kehakaalu langetada, siis on keskmised üsna kaalulangetuse poole kaldu. Sellest hoolimata on 5,7% kasutajatest seadnud eesmärgiks hoopis kaalu tõsta. Seetõttu tasub meil eesmärgist sõltuvalt grupid laiali lüüa. Vaatame siis neid gruppe eraldi.

Naised on ambitsioonikamad kui mehed

Sihtrühmas, kes soovib kaalu langetada, on 79,9% naisi ning 20,1% mehi. Naiste sihid on ka oluliselt ambitsioonikamad. Oma kehakaalust soovitakse kaotada koguni 15,7% (12,9 kg), meeste puhul on see näit 14,3% (14,6 kg).

Vanuserühmades mingeid märkimisväärseid kõikumisi polnud. Igas vanuserühmas oli soovitud protsent nagu kokkulepitud — 15,4–15,5%. Nooremas vanuserühmas (18–24) tähendas see 11,6 kg, vanimas rühmas (55+) 14,3 kg. Vahepealsetes kasvas see ühtlaselt, mis on ilmselt loogiline — nooremad kaaluvad vähem kui vanemad. Unistustes soovitakse aga igas vanuses loobuda umbes igast seitsmendast kilost, et saavutada enda ideaalkaalu nägemus.

Huvitav on analüüsida ka seda, kui palju kasutajatest paneb endale pigem kergema eesmärgi (kaotada 1–10% kaalust), kui paljud on valinud mõõduka raskusega eesmärgi (11–20%) ning kui paljud plaanivad tõesti "hullu panna". Laias laastus jagunevad need rühmad üsna ühtlaselt kolmeks. 33,9% on vähemaga rahul, 39,4% on pisut ambitsioonikamad ning 26,7% on radikaalid.

Kaalutõstjatel pisut teistsugune jaotus

Inimesed, kes on eesmärgiks pannud kaalutõusu, on peamiselt mehed (58,7%). Mehed soovivad oma kaalunumbrile lisada 6,5 kg (9,9%), naised 4,9 kg (10,2%) — ehk protsentuaalselt on ka siin naised pisut ambitsioonikamad ja seavad endale suuremaid eesmärke, kuigi kilodes jäävad meestele alla. Vanuserühmasid vaadates on siin nooremad suuremate eesmärkidega kui vanemad inimesed. Vanuserühmas 18–24 on soov juurde saada 6,0 kg (11,1%) ning 55+ rühmas 4,8 kg (8,2%).

Kus me täna asume

See kõik oli nüüd inimeste subjektiivne hinnang enda vormile ning soovidele. Kuid meil on võimalus natukene võrrelda ka seda, kas stardihetkel on kasutaja normaalkaalus, ala- või ülekaalus.

Kui vaadata kehamassiindeksit (KMI) programmiga startimisel, siis sisestamise hetkel on see meie kasutajatel selline:

  • alakaalus 3,7% (KMI alla 18,5)

  • normkaalus 41,3% (18,5–24,9)

  • ülekaalus 29,2% (25–29,9)

  • rasvunud 25,8% (30+)

Ehk 55% kasutajatest alustab teekonda ülekaalulisena või rasvumisega.

77,8% kasutajatest seab sihiks normaalkaalu kategooria. Seega võime julgelt öelda, et inimesed mõtlevad ja hindavad end võrdlemisi adekvaatselt ega taha olla saledamad kui vaja — valdav enamus tahab lihtsalt jõuda tervislikku vahemikku ja sinna jääda.

Enamik eesmärke on meditsiiniliselt mõistlikud

Kõige rahustavam leid puudutab seda, kui realistlikud meie kasutajate ootused on. Tervishoiusoovitused peavad mõõdukaks kaalulanguseks 5–10% kehakaalust paari kuu jooksul, tervislikuks tempoks umbes 0,5–1 kg nädalas.

Meie andmetes seab 62,9% kasutajatest eesmärgi vahemikku 6–20% kehakaalust — see on lai, aga meditsiiniliselt mõistlik tsoon. Kõige levinum üksik eesmärk on 11–15% kehakaalust. Inimesed ei taha üldjuhul imet üleöö; nad tahavad jõukohast muutust.

Samas on osa kasutajaid (umbes veerand), kes seavad endale väga suuri eesmärke — üle 21% kehakaalust. See pole vale, aga see nõuab pikemat teekonda, vaheeesmärke ja rohkem tuge. Just nende inimeste jaoks on oluline, et programm ei lubaks võimatut, vaid aitaks suure eesmärgi väiksemateks, saavutatavateks sammudeks jagada.


Analüüs põhineb 57 537 Geneto kasutaja anonüümsetel andmetel. Bioloogiliselt ebarealistlikud väärtused (kaal alla 30 kg või üle 250 kg, pikkus alla 130 cm või üle 220 cm) jäeti analüüsist välja. Tegu on kasutajate eesmärkidega nende sisestamise hetkel, mitte saavutatud tulemustega. Saavutatud tulemused on omaette lugu ja sellest räägime teisel korral.