Uus algus: Mõtle endast kui sportlasest

ehk VII peatükk Marti Soosaare e-raamatust “Uus algus”

Millal saab inimesest laulja? Millal pianist? Millal sportlane?

Nendele küsimustele ilmselt objektiivset vastust ei olegi. Mõne arvates on Marco Tasane laulja, mõne arvates aga mitte. Mis me siis teeme? Rahvahääletuse? Ilmselt polegi niivõrd oluline, kas ta on meie arust laulja või ei, vaid oluline on tema enda arvamus. Kuna ta ise arvab, et ta on laulja, siis ta laulab ja lahutab sellega paljude inimeste meelt. Kas me saame selle ära keelata, kui meie meelest ta laulja ei ole?

Kuidas motiveerida end trenni minema? Võistkondlike alade puhul on lihtne, korrutad endale, et ma ei saa teisi alt vedada ja metsajooksu puhul tuletad endale meelde, kui hea tunne on peale 10 km läbimist ja kui mõnus on pärast sauna minna!

Mart Uuehendrik
korvpallitreener ja -kohtunik

Äkki on meil temalt nii mõndagi õppida? Miks me ei või mõelda, et me oleme sportlased? See ei tähenda, et me peaksime kaotama reaalsusetaju ja ennast järgmisesse NBA drafti registreerima, lootes et saame Lakersisse suure palga peale, kuigi tegelikkuses parim, mida me suudame, on “saianaise” stiilis viiest vabaviskest üks korvi saata.

Sellel mõttel polegi miskit pistmist päris elukutsega vaid rohkem elustiiliga. Mida halba saab sinuga juhtuda, kui sa ostad endale parima varustuse, mida rahakott lubab? Eeldusel, et su lapsel on ikkagi ka seljas terved riided sportimiseks. Mida halba juhtub, kui sa haarad endaga rattatrenni kaasa mõnikord spordigeeli? Äkki keegi ütleb, et võta enne ülekilod maha ja siis hakka geeli sööma? Või siis, et tema küll geeli pole võtnud ja on 40 maratoni jooksnud ilma selleta. Ega lõppude lõpuks tema seda geeli sööma ei peagi. Tegelegu oma asjadega.

Trenni puhul, kuna ma tantsin, eks, siis tähendab minu puudumine seda, et rühm tantsib tühja kohaga või peab keegi teisest rühmast võõrast kohta tantsima. Mis on talle muidugi arendav, aga rühma seisukohalt pole sugugi aus. Ja treener on ka maruõnnelik kui kõik või võimalikult paljud kohal on, see ka motiveerib.

Age Rosenberg
ettevõtja, mentor, coach

Miks on halb kui sa pärast rasket jõusaalitrenni segad lusikatäie valgupulbrit veega? Mõni tark ütleb, et lisavalk pole vajalik kui sa pole elukutseline sportlane.

Tal on omamoodi õigus, aga ta unustas ära, et sa just oledki sportlane. Kui see gramm lisavalku oli vajalik, et sa tunneksid end täisväärtusliku sportlasena, siis läks see asja ette. Päris palju hakkab pihta sellest, kas sa mõtled endast kui tervislikust või ebatervislikust inimesest. Kas sa oledki see, kes mitte kunagi kaalus alla ei võta? Või see, kes kunagi elus spagaati teha ei suuda?

Küsin endalt: “Kui ma trenni ei lähe, kuidas tunneksin end päeva lõpus?” Peaaegu alati on vastus, et “Kehvasti!”. Samuti annab erakordselt halb ilm lisamotivatsiooni – vihm, tuul, külm, lumi – pärast on rahulolu veelgi suurem, et ära tegid. Üks tsitaat David Goggins’ilt: “Ära lase neil, kes on valinud kergema vastupanu tee, kallutada sind kõrvale raskema vastupanu teelt.” Ja Jordan Petersonilt – “Otsi kõige suurem raskus oma elus, mida suudad tõsta, ja kanna seda.”

Kristjan Luha
eAgronom finantsjuht, endine Nike Global asedirektor

Mu tütar rääkis mulle aastaid tagasi, et ta ei saa mitte kunagi võrkpallis servi üle võrgu. Enne seda, et ei suuda täpselt ülevalt kahe käega sööta. Sellele oli mul alati lihtne vastus – sa oled võrkpallur, sa käid trennis ja harjutad ning need asjad hakkavad välja tulema. Nii on mõistagi ka läinud.

Nii läheb ka sinuga, kui sa hakkad uskuma, et oled sportlane. Nagu ütles Bill Bowermann: “If you have a body, you are an athlete.”  Kui sul on keha, oled sa sportlane. Usu siis seda.

See oli seitsmes peatükk Marti Soosaare e-raamatust “Uus algus”. Oleme avaldanud ka eelnevad peatükid, neid saad lugeda meie blogist, terve e-raamatu saad alla laadida aga SIIT.