ehk III peatükk Marti Soosaare e-raamatust “Uus algus”
“5-4-3-2-1-läks”
Aktiivseks liikumiseks on meil tihti mingi eesmärk ja selleks võib olla sageli mõni kaugena tunduv väline motivaator. Kui sa jälgid igapäevaselt Tiia Kaare või Ott Kiivikase Instagrami, aga peeglist vaatab vastu keskealine kergelt ülekaaluline mees või naine, siis see kontrast on natukene liiga suur. Juhul kui su enesekindlus pole nagu Katuse-Karlssonil, kes selle peale ütleks, et hoolimata kõigest on ta parajalt paks mees oma parimates aastates, siis tabab meid pigem reaalsusena see, et me ei saa endale iialgi sellist keha.
Tegelikult polegi meile ju sellist keha tingimata vaja, kui me just fitnessi MM-ile osalema ei taha minna. Isegi, kui tahame, siis on meil mõistlik suunata oma pilgud palju lähemale.
Keskendume algusele, uksest välja minekule. Tossude jalga panemisele. Kui sa alustasid, aga sinust ei saanud Kiivikat, siis on see kindlasti kõvasti parem saavutus kui üldse mitte alustada.
Jah, see vist on ka isegi miski teadusliku toega loogika, et (inim-)aju ühelõimelise protsessorina eelistab rutiinsete tegevuste puhul võimalusel vältida ühe tegevuse pealt teise peale lülitumist – aju seesmised instinktid võitlevad lülituse vastu ja see on vaja ületada. Samas, kui lülitus on juba toimunud, on juba kergem ja nö “tsoonis olles” isegi mitte enam vastumeelne. Selles mõttes on tõsi, et see teadmine võiks iseenesest aidata: psühholoogiline ebamugavustunne kestab ainult tegevuse alustamise aja, mis tuleb ära kannatada. Seega soovitus tagumik uksest välja forsseerida on pädev – edasi juhtub asi juba ise, ilma motivatsiooninäpunäideteta.
Asko Seeba
Tarkvara ettevõtte Mooncascade kaasasutaja
Oleme jaganud ka eelmiseid peatükke Marti Soosaare e-raamatust, neid saab lugeda SIIT. Terve raamatu allalaadimiseks liigu aga SIIA.
Estonian 
English