Sel nädalal olen tundud kuidagi natukene rohkem kui tavaliselt, et töö ei lenda kuigi hästi käes. Kõik asjad hakkavad nagu valel ajal. Uni tuleb õhtul liiga vara, lõunapausile tahaks lennata juba kell 10:30. Paari väheproduktiivse päeva üle järgi mõeldes tuli meelde – õige muidugi, see pagana kellakeeramine.

Kui kevaditi saab kontoriseriaalist tuttav boss Michael teha oma “that’s what she said” nalja, kella taha keeramise teemal, siis sügisel keeratakse kella tund aega edasi. Aga omavahel öeldes vahet pole, mõlemal juhul on nädalaks ajaks rütm segamini löödud. Mingil põhjusel on mulle see tunnike nihkesse minekut kohati isegi raskem seedida, kui reisimisel tulevad mitmetunnised ajavahed. Eks põhjus on ilmselt selles, et sellise pikema ajavahe tasandamisel sa päriselt võtad midagi ette, et see vahe sirgeks teha. Tunnine vahe pole justkui midagi, aga tegelikult ikka on küll.

Valitsused üle maailma muudkui arutavad ja mõõdavad, et kas tuleks kella liigutada või mitte, kas sellest on kasu või mitte, kas tuleks jääda suveajale või vööndiajale. Tavalised inimesed aga on segamini löönud oma niigi hapra unerežiimi ning energiasäästu asemel saame hoopis inimeste vähenenud tootlikkuse. Aga mida siis teha?

Googeldasin, et kuidas oma keha ajavahetusega kohandada ja sain esimese vastena artikli “Adjusting to daylight savings time”. Mida siis arvatakse, mis meid päästab?

Harju aeglaselt

Esiteks soovitatakse 10-15 minutiliste juppide kaupa oma päevarutiini liigutada ja alustada juba nädal enne kellade keeramist. Väiksematele lastele võiks selline lähenemine kindlasti sobiv olla, aga kui inimene on harjunud, et vaatab ära Aktuaalse Kaamera ja siis Välisilma ja pärast seda vajub unne, siis ta ilmselt ei soovi saate lõpust viimast 10 minutit vaatamata jätta?

Selge muidugi on see, et unespetsid teleka vaatamist enne magama minekut ei soovitagi. Pigem raamatulugemist. Raamatust 10 minutit näpistada on kindlasti loogilisem, kui poole lause pealt telesaade kinni panna.

Hoia oma rutiini

Teine soovitus tundub nüüd natukene vastupidine sellele esimesele ehk siis soovitus hoida jõuga oma rutiinist kinni ja mitte anda järgi kiusatusele varem magama minna. Muide, sina kui loodetavasti trennihuviline inimene (FitQ on ikka üsnagi suuresti treeningutele suunatud keskkond), siis eriti oluline on, et trenni üldiselt ei soovitata teha vähem kui 4 tundi enne uinumist. Keha temperatuuri tõstmine ei ole soovitatav, kui tahad hästi uinuda. See soovitus kehtib ka väljaspool kellakeeramisega harjumise perioodi.

Tekita endale une-eelne rutiin

Kolmas soovitus. Unerituaalid aitavad. Need ei ole ainult lastele ja Pavlovi koertele, vaid tingitud refleksid töötavad ka täiskasvanutel. Ka suurte inimeste keha reageerib unega, kui tekitada mingi rituaalide kogumik, mis magama minekule eelneb. Nüüd saad rutiini teha lihtsalt uuel ajal ja ta aitab sind imelisel kombel.

Ära maga unevõlga päeval tasa

Neljandaks, päevane pikk lõunauinak teeb sulle karuteene öösel. Kui oled harjunud kerge tukastuse tegema päeval, siis muidugi hoia seda harjumust, aga ära lase päevaund pikemaks kui tavaliselt. Päris kindlasti maksad öösel selle eest lõivu koos kõigi lisade ja intressidega.

Su keha reageerib valguse muutusele

Valguse ja tuledega saad ka oma sisemist kella keerata. Valgus hoiab sind erksamana, pimedus paneb melatoniini kogunema ja muudab unisemaks.

Kõige olulisem on aga säilitada võimalikult tavapärase lähedane rutiin. Nii nad ütlevad. Enda jaoks panen selle siit peamise muutusena kõrva taha ja selle blogiloo kirjutamisega sain surnuks lüüa selle tunni, mil ma juba maga minna tahtsin, aga veel ei oleks tohtinud.

Muidugi võiks meie valitsus ka neid artikleid lugeda, mis räägivad, kuidas kellakeeramine on meile kahjulik ja lõpuks vastu võtta otsuse ja kellakeeramine lõpetada. Seni kuni keegi meie lugejatest pole seda lugu valitsusele saatnud ja töö- ja terviseministrit suutnud ära veenda, peame meie hakkama saama nii hästi või halvasti kui kellelgi oskusi ja tahtmist on.

Kui sul on aga mõni tore nipp või idee, millega sina kellakeeramise aja muretult üle elad ja soovid seda meiega jagada, siis kirjuta meile blog@fitq.me