Elame kiire elutempoga maailmas, kus aeg on väga väärtuslik ressurss. Treeningute jaoks on aga vaja aega ning pühendumist, mis muudab treeningute regulaarsuse hoidmise keeruliseks. Õnneks on meil tänapäeval suurepärane võimalus osaleda videotreeningutel / veebitreeningutel, mis võimaldavad treenida just siis, kui sulle sobib ja seal, kus sulle meeldib.

Mis on videotreening?

Videotreeningud on videolõigud, mida saab vaadata kõikjal, kus sul on ligipääs internetile ja video vaatamisele (telefon, arvuti, tv). Videotrennid sisaldavad juhendatud treenimist treeneri poolt, kes näitab harjutusi ja selgitab, kuidas neid korralikult sooritada.

Trennid sobivad ideaalselt neile, kes soovivad treenida individuaalselt või kodus. Näiteks FitQ videotreeningud pakuvad erinevaid treeningstiile ja raskusastmeid. Seega on täiesti sobivad ka alustajale!

Paljud treeningplatvormid võimaldavad ka treeneritel luua spetsiaalseid treeningkavasid, mis vastavad treenija individuaalsetele vajadustele.

Kas kodused videotreeningud on efektiivsed?

On palju uuringuid, mis on uurinud koduste treeningute efektiivsust, eriti võrreldes jõusaalis treenimisega. Mõned uuringud on näidanud, et kodused treeningud võivad olla sama tõhusad kui jõusaalis treenimine. Näiteks üks uuring, mis avaldati ajakirjas “Journal of Medical Internet Research”, leidis, et kodused treeningud olid sama tõhusad kui jõusaalis treenimine keha koostise, jõu ja aeroobse võimekuse parandamisel.

Teine uuring, mis avaldati ajakirjas “BMC Public Health”, leidis, et 12-nädalane koduste treeningute programm parandas oluliselt füüsilist vormi ja tervist, eriti naistel.

Siiski on oluline meeles pidada, et tulemused võivad erineda sõltuvalt sellest, millist tüüpi treeningprogrammi ja varustust kasutatakse ning milline on inimese enda treeningstaatus ja eesmärgid.

Paindlikkus paneb sind rohkem liikuma

Lisaks paindlikkusele pakuvad videotreeningud/veebitreeningud ja online-treeningud ka mugavust, kuna need ei vaja täiendavat ajakulu treeningsaali kohale mineku näol. See tähendab, et treenimine võib muutuda mugavamaks ja taskukohasemaks, pannes inimesi regulaarsemalt treenima.

Sel viisil saab muuta treenimise osaks oma igapäevasest rutiinist, mis võib parandada nii füüsilist kui vaimset tervist.

Seega kindlasti on sellele küsimusele vastus jah. Kodused videotreeningud võivad olla sama efektiivsed kui jõusaalitreeningud. Tulemused sõltuvad sellest, kuidas sa oma aega ja varustust treeningute maksimeerimiseks kasutad ning kui pühendunud oled treeningute regulaarsuse hoidmisele. Kodus treenides saad enda jaoks sobiva treeningplaaniga paremini kohandada, millal ja kui kaua treenida, mis omakorda võib parandada treeningute tõhusust.

Kuidas aru saada, et kodune videotreening on efektiivne?

1. Videotreeningu efektiivsust saab hinnata mitmel erineval viisil. Üks võimalus on jälgida oma treeningutulemusi, näiteks keha koostist, jõudu või vastupidavust. Kui näed positiivseid muutusi nendes valdkondades, siis võid järeldada, et videotreening on olnud efektiivne.
2. Teine võimalus on hinnata, kui hästi trennid vastavad sinu treeningeesmärkidele. Kui sa tahad kaalust alla võtta, siis peaksid veebitreeningud aitama sul kaloreid põletada ja rasva kaotada. Kui sa tahad lihasmassi kasvatada, siis peaksid videotreeningud sisaldama vastavat tüüpi harjutusi, mis aitavad lihaseid arendada.
3. Lisaks võid hinnata oma enesetunnet ja tervist enne ja pärast videotreeninguid. Kui tunned end pärast treeningut energilisemana ja värskema, siis võid olla kindel, et online-treeningud on aidanud sul tervislikumaks muutuda.

On oluline meeles pidada, et videotreeningute efektiivsus sõltub ka sellest, kui regulaarselt sa neid teed. Regulaarsus on võtmetähtsusega, et saavutada pikaajalisi tulemusi ja parandada füüsilist vormi. Seetõttu on soovitatav jälgida treeningukava ja proovida treenida 2-3 korda nädalas või vastavalt oma eesmärkidele.

Järjepidevust treeningutel aitavad hoida sõbrad!

Videotreeningute sõpradega tegemine võib olla lõbus ja motiveeriv viis aktiivsena püsimiseks. Seetõttu ongi meil praegu üleskutse ka kõigile FitQ liikmetele enda sõpru väljakutsesse kutsuda.

Korraldage näiteks ühiseid virtuaalseid treeninguid. Valige sobiv treeningstiil ja -raskusaste ning leppige kokku, millal treenite koos virtuaalselt. See võib olla hea viis omavahel motiveerimiseks ning saate koos treenimise ajal omavahel rääkida ja kogemusi jagada.

Või tehke treeningutele väljakutseid. Seadke eesmärgid ja väljakutsed, mida soovite koos saavutada. Näiteks võiksite võtta nädala jooksul väljakutse, et iga päev treenite teatud ajavahemiku või sooritate kindla hulga harjutusi. Kui väljakutse on lõppenud, võite kokku leppida, et teete midagi koos, et tähistada oma saavutusi.

Loe kindlasti ka teisi motiveerivaid mõtteid ja soovitusi meie blogist!

Kokkuvõttes pakuvad online-treeningud ja trennivideod paindlikkust, mugavust, mitmekesisust ja kaasavust, mille tulemusel muutuvad regulaarne treenimine ja tervisliku eluviisi säilitamine palju kergemaks. Kui soovid parandada oma tervist ja füüsilist vormi, siis on need treeningmeetodid suurepärane viis, kuidas seda teha!

Hästi tavalised on küsimused – kuidas alustada koduste treeningutega? Milline on parim koduse treeningu kava naistele / meestele? Kas teha trenni treeningvideo järgi või osta individuaalne treeningkava?

Neid küsimusi on veel ja veel. Leidsid nende seast ehk isegi ühe või suisa paar, mis su mõtteis mõlkunud on?

Kodused treeningud on suurepärane võimalus enda eest hoolitsemiseks!

Kodused treeningud on suurepärane võimalus oma tervise ja füüsilise vormi eest hoolitseda. Samas teame, et mõnikord võib olla raske iseendas motivatsiooni leida ja seda säilitada.

Lihtne nipp kuidas trennimotivatsioon kõrgemal hoida – treeni sõbraga!

Pole midagi paremat kui üks tore sõber, kes utsitab sind, kui sa oled liiga väsinud (khmm… olgem ausad, vahel on tegemist ju puhtalt laiskusega. Ka meil tuleb seda ette… 😉 ), et trenni teha. Kaasa treenimisele teisi inimesi, et siis üksteist motiveerida ja hoida seeläbi ka end tegevuses.

Treenides kahekesi või mitmekesi, jagatakse vastutust ja toetatakse üksteist. Lisaboonuseks asjaolu, et see võib tekitada positiivset konkurentsi ja suurendada treeningute intensiivsust, mis võib aidata saavutada veelgi paremaid tulemusi. Ka koduste treeningute uuringud kinnitavad häid tulemusi läbimõeldud treenimise ja madalama kehakaalu, aeroobse võimekuse jms vahel.

Samuti loob sõbraga treenimine pideva motivatsiooni läbi ühiselt mõeldud väljakutsetele ja koos seatud eesmärkidega.

Treeningkursil aitab sind hoida ka trennipäevik, mille abil saad oma treeninguid planeerida ja tulemusi saavutada hõlpsamini. Kusjuures koodiga “Fitq20” kehtib sulle veebruarikuu lõpuni soodushind -20% Seik treeningpäevikutele!

Loe kindlasti ka teisi nõuandeid, mida teha kui kodus treenimise motivatsioon ei ole päris laes!

Kuidas luua paremaid sõprussuhteid? Lihtne – leia trennisõber!

Sõbrapäeva eel võid tunda end veidi nukralt, kui sul ei ole nii palju sõpru, kui ehk soovikid. NB! Siiski olulisem on kvaliteet, mitte kvantiteet! Eks?!

Kuid sõbra tähtsuse olulisusega oleme täiesti nõus. Seetõttu ongi meil praegu üleskutse ka kõigile FitQ liikmetele enda sõpru väljakutsesse kutsuda. Koos on toredam. Muide põnev fakt – üks Tartu kool on kokku pannud juba 47 liikmelise tiimi! Kas pole mitte vahva! Kindlasti on nende seas ka inimesi, kes ei ole üksteisega varem tuttavad olnud kuid nüüd loovad mõnusaid suhteid ühise eesmärgi nimel!

Osad uuringud on lausa leidnud, et rühmas treenimisel on suuremad vaimsed, füüsilised ja emotsionaalsed eelised, mis hõlmavad üldise stressi vähendamist, kui üksi toimetades.

Trenn on lõbus ja sotsiaalne…

…kui sa suudad võtta seda kui oma elustiili, mitte ränkrasket kohustust. Ja veelkord – trennisõber on kindlasti õige viis, kuidas ka ebameeldivaid (koduseid) treeninguid mõnusamaks muuta. Tehke koos trenni üks kord ühe juures, teine kord teise. Mõlemal korral on võõrustajal võimalus ise valida, mis täna „trennimenüüs“ on. Seega ka põnevuse faktor, mitte päev täis mõtteid – jeerum, täna peab seda …trenni tegema.

Seega, mis kokkuvõtteks? Treenida kodus või jõusaalis? Trenn üksi või sõbraga? Ega ühest vastust ei ole, kuid üldiselt võib öelda, et treenimine kahekesi või mitmekesi võib olla suurepärane motivatsiooniallikas, mis aitab jääda treeningute juurde ja saavutada paremaid tulemusi. Seetõttu võiks kindlasti kaaluda treeningpartneri leidmist !

Uue aasta lähenedes seavad paljud endale tervisealaseid eesmärke. Soovitakse alustada treeningutega, langetada kaalu ning toituda tervislikumalt. 1. jaanuaril on kõik õhinal ja elevil, spodiklubid on puupüsti täis, kuid juba jaanuarikuu lõpuks on motivatsioon kadunud ning uue aasta lubadused meelest läinud. Kuidas siis ikkagi saavutada enda treeningeesmärgid ja järjepidevus?

Sea realistlikud eesmärgid

On oluline seada endale realistlikud eesmärgid, mis on saavutatavad. Iga päev mitu tundi trenni teha võib tunduda hea plaan ja esmapilgul ka tehtav, kuid ilma eelneva ettevalmistuseta on vigastused kerged tulema ning treeningutest loobutakse sootuks. Seetõttu võiks alustada tasa ja targu, et motivatsioon ei kaoks. Kui alustad esimest korda treeningutega või sul on jäänud pikem treeningpaus sisse, siis 2-3 korda nädalas on alustuseks juba hea. Hiljem saad vastavalt oma enesetundele eesmärki muuta ning treeningute arvu suurendada.

Alusta lühikeste treeningutega

Põhjus, miks järjepidev treeningute tegemine ei õnnestu on see, et soovitakse algust teha pikkade treeningutega mitu korda nädalas. Kui igapäevane sportimine ei ole varasemalt kuulunud sinu elustiili juurde, siis alusta lühemate treeningutega. Ka 15 minutit päevas on efektiivne ning seda aega on palju lihtsam enda päevakavas leida.

Leia vastutuspartner

Tihti võetakse eesmärkide saavutamine ette üksinda ja salaja. Üksi pusides on raske leida motivatsiooni, kuid leides endale vastutuspartneri, kellele pead aru andma oma sammude kohta ning kellega saad ka koos treenida, aitab see sul rajal püsida. Vastutuspartnerile saad jagada oma muresid ja rõõme ning tunda end toetatuna. Jagatud mure on pool muret ning jagatud rõõm on topeltrõõm!

Küsi abi personaaltreenerilt

Internetist leiab meeletult palju materjali toitumise ja treeningute kohta, alustajana on kõige selle infotulva sees keeruline sorteerida enda jaoks õiget teavet välja. Kui sa ise ei tea, kust alustada, siis targem on pöörduda personaaltreeneri poole, kes aitab sul seada konkreetsed eesmärgid vastavalt sinu soovidele. Personaaltreener motiveerib, tõstab teadlikkust harjutuste, tehnika ning tervisliku eluviisi teemadel, ta paneb sind rohkem pingutama ja end ületama. Samuti on väiksem risk vigastuste tekkeks, kuna saad pädevat nõu.

Võta osa treeningväljakutsest

Väljakutsed on motiveerivad, seda eriti tiimides. Alustajana on mõistlik leida selline väljakutse, mis ei käiks sulle üle jõu. Mitmed spordiklubid teevad aeg ajalt väljakutseid, samuti leidub online treeningväljakutseid. Näiteks jaanuarikuus toimub FitQ treeningväljakutse Järjepidevus, mis on tiimides ning kus iga päev tuleb kõigest 15 minutit pühendada treeningule.

Järjepidevus on võtmesõna eesmärkide saavutamisel. Kõik saab alguse lihtsatest sammudest ning neid järgides täituvad ka sinu suurimad unistused! Proovi selle aasta jaanuaris mõelda natukene teisiti. Selle asemel, et panna endale üle jõu käivad eesmärgid ja pigistada ennast esimese kuuga nii vaimselt kui füüsiliselt tühjaks, püüa endale luua uusi tervislikke harjumusi. On selleks igaõhtune väike jalutuskäik, hommikune sirutus või terve shokolaaditahvli vahetamine mõne kommi vastu. Oluline on, et suudad enda uutele tervislikele harjumustele truuks jääda, nii et ühel hetkel muutuvad nad üheks sinu elu osaks, mis sind teenivad ja loovad sulle parema elukvaliteedi. 

Jõulud on ukse ees ja jõuluperioodil on igaühe ja iga pere jaoks omaseks saanud erinevad traditsioonid. Mõni perekond veedab advendi ühise laua taga koos kokates ja õhtust süües, samas kui teine perekond naudib koos värskes õhus matkamist ja kelgutamist. 

Paljude perede jaoks on jõulude juures kesksel kohal jõulutoidud, kuid alati ei pea jõulutraditsioonid seonduma just toiduga. Järgnevalt pakume välja mõned mõtted, mida võiks oma pere või sõpradega pühadeperioodil teha.

Advendikalendri või kommi asemel sussi sisse mõni mäng või tervislik snäkk

Iga detsembrihommik ei pea ilmtingimata algama šokolaadi või kommiga. Muul ajal see ju ilmselt nii ei ole. Poodides leidub erinevaid tervislikke alternatiive ja kui detsembrikuu hommikud on vaheldusrikkamad, on nad ka põnevamad.
Sussi sisse võib vabalt pista ka õuna või porgandi koos väikese kirjakesega, mis tutvustab lapsele vitamiine, mida antud puuviljast saab. Samuti võib lapsi üllatada meisterdamisvahenditega, kleepsudega või muude väikeste kingitustega, mis ei tekitaks harjumust, et hommikul esimeseks toiduks on vaid magus.

Hommikupudru sisse jõulumaitseid

Tervislik ja toitev pudrukauss saab hoopis teise võlu, kui sellesse lisada natuke jõuluhõngu. Kas selleks on sinu jaoks tsipake kaneeli, kardemon või peeneks purustatud piparkook ja ehk ka mõni rosin? Hommikusöök võiks olla toitev ja tervislik ja väikeste lisanditega on võimalik luua igapäevastele maitsele vaheldust.

Hommikuvõimlemine perega

Miks mitte alustada pühade ajal enda päeva hommikuvõimlemisega, mida saate teha kogu perega. Taustaks jõululaulud, mõned kükid, sirutused ja ringutused – nii saab kehas vere käima ja meele erksaks. Kvaliteetaeg + liikumine, mis saaks olla parem. 🙂

Lumelabidad käiku

Kui loodus õnnistab meid ilusa valge lumega, mis detsembrile ja talvele alati erilisema hõngu annab, on meil tahes tahtmata vaja ka natuke vaeva näha, et uksest välja saada või auto lumekihi alt üles leida. Järgmine kord kaasa lume lükkamisse kogu pere. See on eriline viis olla õues, hingata värsket õhku ja kui sellest lume kühveldamisest kasvab välja väike hanges hullamine või lumesõda, siis on pärast punaste põskedega eriti mõnus toas sooja teed nautida.

Valged tunnid õues seigeldes

Kui suvisel ajal veedame kindlasti oluliselt rohkem aega õues, siis talvel kipuvad paljud meist mugavusest end koduseinte vahele peitma. Nädala sees võivad meil valged tunnid mööduda koolis või tööl, kuid nädalavahetusel on ideaalne võimalus proovida midagi teistsugust.

Eestis on erinevaid matka- ja suusaradu, kelgumägesid ja metsatukkasid, kus igaüks võib leida midagi iseendale. Nädalavahetusel on ideaalne võimalus sõprade või perega jalutades juttu rääkida, suusatades natuke võistlusvaimu näidata või lumesõda pidades end uuesti lapsena tunda. Miks mitte proovida ka talisuplust? Loe sellest lähemalt meie talisupluse artiklist.

Õhtu lõpetuseks kerge venitus ja rahulik aja maha võtmine

Jõulusaginas võib meie elus olla natuke rohkem stressi kui tavaliselt. Kipub ju nii olema, et muretsetakse kinkide pärast, planeeritakse küllaminekuid ja jõululauda. Et õhtul parem uni tuleks, on hea mõte enne voodisse minekut natukene venitada ja võimelda.
FitQ platvormil leiad mitmeid erinevaid venitustreeninguid, näiteks võiksid proovida seda joogapõhist venitustreeningut.

Mis on sinu pere praegused jõulutraditsioonid ja mida põnevat võiksid nendega koos veel korda saata? Loodame, et leidsid siit artiklist mõne mõtte ja jagad FitQ Instagramis ning Facebooki lehel meiega julgelt ka teie pere ägedaid ja erilisi traditsioone.

Enne valimiskampaania algust on parteikontorites kibekiired ajad. Lukku tuleb saada valimisnimekirjad ja valmis valimisprogramm. Erakond Eestimaa Rohelised on enne kõige kibedamat valimistetralli aga asunud energiat koguma sporti tehes ning vastu võtnud FitQ pakutud treeningväljakutse “Visad Hinged”.

“Kuidagi peab ju ennast vormi saama,” muigas erakonna kaasjuht Johanna Maria Tõugu. “Keskerakondlased löövad tantsu, eks meie peame siis treeningväljakutse vastu võtma, et veel paremad olla,” meenutas Johanna Maria tantsusaate finaali.

Lisaks Johanna Mariale, kuuluvad roheliste tiimi veel peasekretär Kärt Kalvet ning Karen K. Burns ja Oliver Rohesalu. Väljakutse eesmärgiks on 24 päeva jooksul võistkonna peale kokku teha FitQ keskkonnas treenerite juhendamisel 50 treeningut. 

Mida liitunud tiimiliikmed loodavad, et nende päevade ja trennide jooksul muutub?

Karen loodab, et treeningväljakutse aitab ta üle kõige pimedamast hooajast. Kui muidu käib startup ettevõtte Fyma juht jooksmas, golfi mängimas ning tütrega koos ratsutamas, siis just sügisesel hooajal on rohkem vaja jõudu ja motivatsiooni leida tiimist ja koostegemisest.

Kärdi unistuseks on see, et väljakutse rütm jääb temaga ka pärast selle lõppu ning kui uue nädala rütmiga harjumine on tekkinud, siis saab spordiga regulaarselt jätkata ka juba uuel aastal. “Koolieas olin väga tubli sportlane, kuid praegu ei saa ma oma aktiivsusega rahul olla. Arvan, et puudu on olnud süsteemist, mis aitaks trennis käimise teha mugavaks osaks päevakavast. Tuleb leida nippe, kuidas teha trenni minek võimalikult lihtsaks,” arvas Kärt.

Oliver hindab oma senist spordiharrastust üsna heaks ja ütleb, et käib regulaarselt jõusaalis. Väljakutse treeningutest loodab ta leida uusi nippe ja treeningmõtteid, mida hiljem oma päevakavasse lisada. Usume, et see lootus võiks täituda, sest tulemas on nii joogat kui tantsulisi trenne, mis kindlasti igapäevastele jõusaalihuntidele tavapärased ei ole. Ja kus neid siis veel proovida, kui mitte oma kodus.

Uurisime rohelistelt ka üldisel eestlaste liikumisharrastuse kohta. Kui põhjamaad on liikumisaktiivsuse poolest Euroopa ja maailma tipud, siis kohe nende lähistel asuv väikeriik Eesti on pigem tugev keskmik Euroopas. Mida teha, et meiegi inimesed liiguksid senisest oluliselt rohkem, nagu Põhjamaades?

Karen usub, et oluline roll on siin lapseeas liikumisharrastuse tekitamisel. Kui tema lastel on aktiivsed vahetunnid, siis on ülimalt kurb kuulata seda, kuidas sõbranna laps, kes käib Tallinna eliitkoolis, ei tohi vahetundide ajal õue minna.

Johannagi arvas, et keskmise eestlase liikumisaktiivsus ei ole kaugeltki piisav ja sellele ei aita kaasa meie elukeskkonna disain. “Linnad on mõeldud autodele ja liikuma kutsuvat keskkonda on vähe, ehkki olukord paraneb tibusammudega. Näen, et rohelisema ja tervema keskkonna loomisel on suur roll ka liikumisharrastuse ja rahvatervise parandamisel,” oli Johanna pisut kriitiline.

Sama mõtet toetas ka Karen: “Väga tahaks näha rattataristu arengut, et jalgratas poleks ainult trennivahend vaid et see olekski normaalne liiklemisvahend – see aitaks edendada aktiivset eluviisi justkui muuseas ning vähendaks ilmselt paljude tervisehädasid, ülekaalu ja sellest tulenevat kulu Haigekassale,” lisas ettevõtte juht, kelle juhitav ettevõte tegeleb igapäevaselt liikluskoormuse analüüsiga ja teab suurepäraselt, palju meie liikluses on autosid ja palju rattaid.

Liikumisvõimaluste kättesaadavus on väga oluline. Kärt meenutab oma lapsepõlve, kus tema ja sõprade liikumisaktiivsuse tagas see, et sportimispaigad olid hästi lähedal ja kättesaadavad. “Mul oli õnn veeta lapsepõlv piirkonnas, kus olid olemas terviserajad, suusamägi ja ujula ning ligipääs neile oli pidevalt olemas. Mida parem on ligipääsetavus, seda kergemini leiavad inimesed tee spordini,” hindas Roheliste erakonna peasekretär tulevikuvõimalusi.

Oliver rõhutas eeskujude tähtsust: “Ülekaalulisus ja rasvumine on suureks probleemiks ja arvan, et nii kehalise kasvatuse tundides, kui ka kodus tuleks teha paremat tööd tervisliku eluviisi juurutamises. Täiskasvanute eeskuju on kõige tähtsam. Kunagi pole liiga vara ega hilja alustada.” Kuldsed mõtted.

Meie soovime aga Rohelisele tiimile edu meie väljakutses ning kui Riigikogu valimistel seekord esikohta ei peaks tulema, siis vähemalt trenniväljakutses õnnestumiseks on kõik eeldused väljakutsele registreerumisega loodud.

Jõuluperioodil ja detsembrikuus on igaühel oma traditsioonid. Tavaliselt oodatakse lund, süüakse palju jõulutoite ja piparkooke ning telerist tuleb ka kord nädalas “Visa hing”. Aga kuhu jääb seejuures sport ja aktiivne liikumine, treeningud?

Et sinu jõulud mööduksid tervislikumalt, on meil sulle kolm lihtsat soovitust:

1. Liigu rohkem värskes õhus.
2. Söö kommide asemel rohkem puuvilju, näiteks mandariine.
3. Püüa teha iga nädal vähemalt 3 kodust treeningut. 

Et sul oleks lihtsam sportlikku joont hoida, on FitQ sulle kokku pannud ühe ägeda pakkumise – võtame jõulud vastu sportliku FitQ Visad Hinged väjakutsega!

Selle asemel, et oodata uue lehe pööramiseks esimest jaanuari või terve detsembrikuu vaba aja veeta diivanit kaunistades (jah, seal on mugav, me teame), pakub FitQ välja tasuta trenni väljakutse. See annab kõigile soovijatele võimaluse koos sõpradega sporti teha, uusi treeningstiile proovida, tiimina väljakutset läbida ja FitQ loosib edukate väljakutse tiimide vahel välja ka hulgaliselt auhindu! 

Kutsume üles kõiki juba FitQ-ga tuttavaid trennisõpru ning uusi uudistajaid moodustama 3-5 liikmega tiimid ning meiega koos liikuma. Osalemiseks on vaja endale registreerida konto FitQ platvormil ning ühel tiimiliikmel ka registreerida tiim. Kui sa tiimi jaoks liikmeid ei leia, ära muretse – me aitame sul leida trennisõbrad ja paneme hea meelega ka ise tiime kokku.

Väljakutse treeninguid pakuvad viis treenerit, trennid on lives ja järelvaatamisega ning treeninguid võid kaasa teha sealt, kus iganes soovid. Alustame juba 01. detsembril! Liitu ja ole 2022 jõulude kõige Visam Hing!

Registreeri ja loe täpsemalt väljakutse kohta siit

Aastalõpp on paljudes ettevõtetes tegus aeg. Pingelised olukorrad, suurenev töömaht ning ka pimedad ja külmad sügisilmad toovad endaga kaasa töötajate hulgas suuremat väsimust ning tööstressi teket, mis väljendub nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Seetõttu on oluline töökollektiivides pöörata suuremat tähelepanu töötaja tervisele, kuna produktiivne ja terve töötaja on tulemuslikum.

Tööstressi saab leevendada ning ennetada väikeste muudatustega, näiteks soodustada töötajate kehalist aktiivsust, mis aitab taastuda igapäeva pingetest ning vältida vaimse tervise probleeme. Sportimine ja liikumisharrastused, mida toetab organisatsioon, on töötajate stressi ärahoidmise strateegia kaalukas osa. Seltskondlik sportlik tegevus aitab ka suurendada tiimitunnetuse teket, mis on nõrgenenud seoses üha enam levinud kodukontoris töötamisega.

Kutsume kõiki ettevõtteid olema detsembrikuus aktiivsemad ning osalema oma tiimiga meeleolukal ja sportlikul FitQ Visad hinged väljakutsel. Töö möödub ladusamalt, kui on hea ja tervislik meeskond.

Osalemine toimub 3-5-liikmelistes tiimides, on täiesti TASUTA ja parimatel võimalus võita auhindu!

Registreeri ja loe täpsemalt väljakutse kohta siit

Väljakutse toimub FitQ online treeningute platvormil ning selle raames toimuvad viis korda nädalas live-treeningud mida on võimalik kaasa teha kust iganes. 

Millal? 1. detsember – 24.detsember 2022

Teid hoiavad kursil tuntud treenerid: Kaisa Torn, Laura Kuklase, Melissa Mänd, Meeli Kask, Hedi Kuhlap

Auhinnalaul on 500€ Popsport! spordipoe krediiti, TervisPluss kinkekotid ning FitQ kuupääsmed ja palju üllatusauhindu!

Eelmiste aastate osalejate tagasiside: 

“Üheskoos väljakutses osalemine motiveeris kindlasti rohkem pingutama kui ma oleksin seda üksi teinud. “

“Ma ei ole meie tiimi kunagi nii kokkuhoidvana tundnud!”

“FitQ väljakutsest on saanud meie ettevõtte iga-aastane jõulutraditsioon. Palju tervislikum kui terve detsembrikuu kommi pugida!” 

“Kunagi varem ei ole ma ennast detsembrikuus nii kergelt ja energiliselt tundnud” 

Registreeri enda tiim siin

Kas teadsid, et enamik inimesi kipub kaalust juurde võtma just pühade ajal? Väidetavalt on kaalutõusu peamiseks põhjuseks liigne söömine, kuid selle põhjuseks on ka vähene füüsiline aktiivsus ja liikumine.

Paraku puhkuse ja pühade ajal jäetakse oma treeningrutiin kõrvale, kuna sagimist on tavapärasest ajast rohkem ning tundub, et aega treeninguks ei jätku. Kui soovid jõulude ja aastavahetuse ajal vormis püsida, siis jagame täna sinuga 5 praktilist nippi, et pühad mööduksid kergemalt:

1. Söö enne väljaminekut

Söö midagi tervislikku ja kõhtu täitvat enne kui kuhugi lähed. Seda tehes vähendad kiusatust rohkem süüa, kui vaja ning on kergem vältida ebatervislikke valikuid.

2. Väldi toidukordade vahele jätmist

Alusta oma päeva tavapärase korraliku hommikusöögiga. Kui õhtul on peolaua taha minek, võib tekkida kiusatus toidukordi vahele jätta, kuid see võib tekitada veelgi suurema õgimishoo. Pigem söö tihedamini väikseid portsjone päeva jooksul, et vältida hilisõhtust suurt söömahoogu.

3. Eelista joogiks vett

Alkohol ja muud magustatud joogid lisavad ainult lisakaloreid, seega tarbi neid mõõdukalt ning eelista pigem vett, mida võid sidruni või kurgiviiluga maitsestada või joo taimeteed ilma suhkruta.

4. Ole aktiivne

Võimaluse korral oleks hea, kui leiaksid endale iga päev võimaluse aktiivseks liigutamiseks. Kui treening kuidagi ei mahu kiirel jõulunädalal päevakavva, siis proovi lisada rohkem liikumist igapäevaste toimetamiste juurde – näiteks lifti asemel kasuta treppe, pargi auto kaugemale, tule bussi pealt maha üks peatus varem või võimaluse korral liigu ainult jalgsi.

Meil FitQ’s on isegi alla 30-minutilisi treeninguid, mida saab teha igal pool ja igal ajal. Proovi neid lühikesi treeninguid:

Core & Abs 9 minutit: https://fitq.me/video/2085

Tuharatrenn 10 minutit: https://fitq.me/video/2123

Tabata 20 minutit: https://fitq.me/video/1966

Energiasüst joogaga 30 minutit: https://fitq.me/video/1996

Kõht-Selg-Tuhar 30 minutit: https://fitq.me/video/2194

5. Sea oma treeningud prioriteediks

Soovitame treeningu kalendrisse kirja panna ning võtta seda kui olulist kohtumist iseendaga. Kõige lihtsam viis on trenn esimese asjana hommikul vara ära teha, siis ei teki päeva jooksul kiusatust trenni vahele jätta ning saab kenasti kõik muud toimetused tehtud.

Häid saabuvaid pühi! 😊

Me teame kõik väljendit, et aeg on raha. Ilmselt väärtuslikumgi, sest päriselt me raha eest aega osta ei saa. Aega targalt panustades raha teenimine on siiski võimalik. Kui sellesse konteksti tõsta meie igapäevane liikumisharjumus, siis tundubki alguses olevat nii, et liikumine kulutab aega. Samal ajal saaks teha tööd ja teenida raha või mida saaks veeta pereringis. Teame, et vastu saame sellest head enesetunnet, positiivset emotsiooni ja tervist. Ikkagi tundub see nagu olevat kaup kauba vastu, kus ühelt poolt sa loovutad oma hinnalist aega ja saad hüvesid vastu. Tegelikult aga kaotad lisaks tööajale ka raha, kuna maksad spordiklubi pileti eest. Kus siis on mõistlik tasakaalupunkt, et saadav kasu ei ületaks tekitatud kahju?

Kas sa usuksid, kui me ütleme, et panustades aega trennile, ei kaota sa aega, vaid hoopis võidad? Aga kui me ütleme, et regulaarselt trenni tehes su sissetulekud hoopis tõusevad? Ei usu? Aga nii on. Võtame selle matemaatikaülesande siis pulkadeks lahti.

Võida treenides 20 aastat aega

Hästi treenitud süda teeb rahuolekus 50 lööki minutis, keskpärast treenitud süda 70. Vahe on 1200 lööki tunnis, 28 800 lööki ööpäevas, enam kui 10,5 miljonit lööki aastas. On arvutatud, et inimese süda teeb eluea jooksul kokku 2,6 miljardit lööki (üks selline artikkel leitav näiteks siit). Kui me need löögid arvutame aastateks, siis tulemused on sellised:

• 50 lööki minutis – 98 aastat
• 70 lööki minutis – 71 aastat

Puhast võitu on 27 aastat. Võtame siit paar aastat maha, sest sellel tunnil päevas, mille sa pühendad trennile, lööb su süda keskmiselt 150 korda minutis. See on ca 2 korda kiiremini kui vähetreenitud süda selle sama tunni jooksul. Võiduna jääb siiski alles 25 aastat.

Ka trennitegemisele kulub aega. Ütleme, et selleks et saavutada vorm, et su rahuoleku pulss langeks 50 peale tuleb teha trenni 7 korda nädalas. See on 364 tundi aastas, mis 98 aasta jooksul kokku tähendab 4 aastat ja 1 kuu, mille sa veedad trennis. Plusspoolele jääb pärast sedagi tehet enam kui 20 aastat.

Suurenda elukvaliteeti

Tuleb välja, et trenni tehes ei kuluta sa aega, vaid võidad seda hoopiski juurde.

Mida ma nende vanurina elatud aastatega ikka peale hakkan, küsib nüüd mõni skeptiliselt. Oluline pole ju see, kui kaua elada, vaid kuidas elada. Tõsi, aga ka need numbrid on nende kasuks, kes liiguvad rohkem. Nende elukvaliteet on lihtsalt parem.

Statistikaamet teab, et Eesti meeste keskmine eluiga on 74 ja naistel 83 aastat. Tervena elavad mehed Eestis 54 ja naised 58 aastat.

Rootsis elab mees keskmiselt tervena 73 aastat ehk 19 aastat kauem, kui Eestis. Ainult tervena saab inimene elu täielikult nautida. Rootsis saavad nad võib olla isegi ringi joosta.

Rootsi elatustase on kõrgem kui Eestis. Äkki on hoopis see põhjus, miks inimesed kauem elavad? Parem elu kindlasti aitab, aga kas ainult? Kus meie elus on veel oluline vahe peale keskmise palga? Õige vastus on meie kehalise aktiivsuse tasemes. Vaatame Kultuuriministeeriumi poolt avaldatud Eesti, Soome ja Rootsi vahelist võrdlust inimeste kehalises aktiivsuses.

	Eesti	Soome	Rootsi
5+ korda nädalas liikujaid	7%	17%	14%
1-4 korda nädalas liikujaid	28%	52%	53%
kokku aktiivseid	35%	69%	67%

Rootsis ja Soomes on selle tabeli järgselt aktiivse elustiiliga inimeste suhtarv poole suurem kui meil.

Rahaliselt on trenni tegemine kulu

Trennis käimise eest tuleb maksta, seda esiteks. Aga kahtlemata lisandub ka alternatiivne kulu nö. opportunity cost või siis ütleme, saamata jäänud tulu. Kui sa võtad aluseks, et trennis kulub sul umbes 4% oma ajast ehk umbes 30 tundi kuus, siis keskmiseks tunnipalgaks 10€ arvutades saame, et see läheb ajas sulle maksma iga kuu 300€. Korralik summa, kui keegi selle praegu niisama peo peale annaks.

Tegelikult on ka sellel mündil teine pool. Eks oled ilmselt kuulnud uuringutest, mis ütlevad, et sportlikud töötajad ja kooliõpilased on edukamate tulemustega. Edukamad tulemused viivad aga töö juures edutamisele kõrgemalt tasustavatele töökohtadele. See oli selline kõhutunde pealt tehtud analüüs, aga on tehtud ka uuringuid.

Daniel Hamermesh on oma raamatus „Beauty pays“ teinud kokkuvõtte uuringutest, mis näitavad, et inimesed, keda teised peavad atraktiivsemaks, on elus edukamad. Arvutused näitasid, et nende teenistus oli sarnast tööd tegevast inimesest, keda sama atraktiivseks ei peetud, umbes 4% suuremad. Diskrimineerimine? Ilmselt küll. Erinevalt naisterahvast, keda soolise palgalõhe vältimiseks meheks lõigata tunduks tobe ja muidugi ka kulukas, on sinul võimalus olla selle diskrimineerimise võidupoolel. See, et sportlikku välimust peetakse üldiselt paremaks kui mittesportlikku, on fakt.

Kui me nüüd paneme kaalule pisut suurema palga, suurema produktiivsuse tööl (mis samuti sinu palganumbris väljendub) ja teisele poolele kaotatud aja kulu rahas, siis kõige tagasihoidlikumal juhul on need numbrid lõpuks võrdsed. Olen tegelikult üsna veendunud, et sa ei pea oma spordiharrastusele lõpuks peale maksma, vaid see tuleb sulle reaalselt rahas tagasi.

Kuidas olla veelgi efektiivsem?

Mõned lõpumõtted, kuidas oma spordiharrastust ja tervislikku elustiili endale veelgi soodsamaks teha.

Lase tööandjal maksta

Sina võidad oma tervislikust elustiilist palju, aga võitja on ka tööandja. Sportlik ja edukas on töötaja on iga tööandja unistus. Kui su leivaisa mingil põhjusel on seni sportimise toetamisest tõrkunud, siis tuleta talle meelde, et enam kui 1200 ettevõtet Eestis toetavad oma töötajate tervislikke eluviise Stebbys. Kui teie ettevõte seda veel ei tee, siis saate muidugi olla omamoodi lipulaev, aga kas tagurlikkuse lipulaev olla on auasi või mitte, see on juba omaette küsimus.

Treeni kodus, võidad aega ja raha

Kui peamine motivaator spordiklubis trenni tegemiseks pole koos oma sõprade pundiga treenimine , siis tasub kokku lüüa ka oma trennimineku ajakulu. Lisaks trenni tegemisele kulub aeg ju ka trenni minekule? Kui avastad, et tunnike päevast kulub puhtalt spordiklubisse mineku-tuleku peale, siis äkki on mõistlikumaid lahendusi?

Kui sul on kuus 20 trennipäeva, siis on see ju kokku 20 tundi ja 200€ (meie varem tehtud tunnihinna arvutuse järgi). Lisaks on kodus treenimine ka ise soodsam. Näiteks FitQ koduste treeningute kuumaks on ca 50€ odavam kui spordiklubi kuupakett. Kui need numbrid kokku lööme, siis 250€ kuus säästu kodus treenimise eest tundub täitsa hea pakkumine. Kas võtaksid selle raha vastu?

Kui sinu jaoks kodus treenimine päris klubi ei asenda, siis võid mõelda, et äkki vahetaks klubi vaba kasutusajaga kuupileti poole odavama päevapaketi vastu. Keset päeva on klubis rahulikum ja kindlasti võtab ka minek ja tulek vähem aega kui tipptunnil. Seega säästukohtasid on veel. Kui suudad oma ülemuselt välja kaubelda ka lisatunni lõunaks, et trennis ära käia, siis oleks trennielu ju suisa maasikas.

Kui sul on mõni ülilahe raha ja aja säästmise nipp, millest me ei kirjutanud, tekkis mõni hea mõte või sooviksid mõnele meie mõttele vastu vaielda oma tähelepanekuga, siis jaga oma ideid julgelt meiega, saates kiri aadressile blog@fitq.me