ehk V PEATÜKK Marti Soosaare e-raamatust “Uus algus”

“Keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt, kui puuduvad talle mõjuvad välised jõud.”

Newtoni esimene seadus

Ehk on sinulgi juhtunud, et külma ilmaga on autol aku tühjaks saanud. Mul juhtus seda 90-ndatel ühtelugu. Eks sõitsin toona vanade autodega, mille aku oli ilmselt juba Nissani tehases originaalina kaasa pandud. Selleks, et auto sellisel juhul käima saada, tuleb talle hoog sisse joosta ja paraja kiiruse pealt käik sisse lüüa ja sidur vabastada. Kui kõik õigesti teha, siis pole uut akut vajagi.

Ilmselt oled autot lükates tundnud, kuidas alguses ei taha see kuidagi veerema hakata, aga kui rattad on juba pöörded sisse võtnud, siis muutub lükkamine üsna lihtsaks. Võib-olla isegi nii lihtsaks, et kui plaanisid hoo pealt juhiistmele hüpata, siis osutub see kogu ettevõtmise raskeimaks ülesandeks.

Sama lugu on ka enda liikuma saamisega. Kui selleks harjumus puudub, siis oledki tagumik diivani küljes kinni nagu tühjaks saanud akuga auto. Paagid võivad olla kütust täis (pigem ongi, kui üleliigset rasva kütuseks lugeda), aga paigalt ei liigu sentimeetritki. Selleks, et ennast regulaarselt liikuma saada, on vaja alustuseks rattad kergelt veerema saada.

Kui sa arvad, et iga päev 10 km joosta on raske, siis lepi endaga kokku, et hakatuseks seod ainult tossupaelad kinni ja kõnnid kõigest tiiru ümber maja või kvartali. Kui sedasi on läinud nädalake, siis sörgid ehk ühe kilomeetri. Kui ka sellega harjunud oled, siis võid nädala pärast kilometraaži suurendada kaheni. Küllap jõuad lõpuks ka kümneni. Isegi kui ei jõua, pole ka midagi hullu. Mäletad ju seda, kuidas väikestest asjadest saavad suured. Iga päev 1 km joostes teeb see kokku 365 km aastas ja see on kindlasti palju parem kui sama ajaga söödud 365 sõõrikut. Isegi kui need sõõrikud on šokolaadiglasuuriga.

Ma olen üsna kindel, et ühe kilomeetriga päevas sa väga kaua ei piirduks. Nagu ema ütleb väikesele beebile: “No võta veel üks amps,” avastad sinagi, et oled ampsu kaupa lõpuks pudrutaldriku tühjaks helpinud ja nii pole lõpuks poolmaraton ega pikemgi distants sulle võimatuks missiooniks.

James Clear pakub oma raamatus “Atomic Habits” välja sellise mõtte nagu 2 minuti reegel. See ei ole see reegel, et kaua võileib võib maas olla, et seda tohiks ikka veel suhu pista. See pole ka 2 minuti reegel, mida tutvustab oma legendaarses raamatus “Getting Things Done” David Allen. Tolle reegli mõte on see, et kui komistad kohustusele, mis võtaks sul ära tegemiseks vähem kui 2 minutit , siis ära lükka seda edasi, vaid tee see kohe ära. Kindlasti on see eluks hea reegel.

Cleari 2 minuti reegel on samuti väga lihtne. Esmalt tuleb alustada harjumuse loomisest. See on midagi sarnast, mida ma mõni lõik tagasi kirjeldasin, aga tema mõte on selles, et alusta millestki, mis ei võta sul rohkem kui 2 minutit. Sellega saab igaüks hakkama. Kui tahad hakata jooksma, siis alusta nii nagu varasemalt kirjeldasin. Kui tahad hakata jõusaalis käima, siis tee esialgu 10 kätekõverdust, 10 kükki ja 10 kõhulihaste harjutust ja ongi kogu trenn. See ei võta kahte minutitki. Kui sa teed seda iga päev, siis sa kujundad endale harjumuse ja see on kõige olulisem. Harjumus on vundament, mille peale saab hakata ehitama ülejäänud maja.

Samas raamatus rääkis Clear loo tuttavast, kes alustas sellest, et läks kolm korda nädalas lihtsalt jõusaali ja oli seal kõigest 5 minutit. Sellega ta muidugi küll rikkus kohe kahe minuti reeglit ja tegi sellest viie minuti reegli, aga anname talle andeks. Loogiline jätk sellele viiele minutile oli see, et vaikselt hakkas härra seal varsti toimetama ka jooksulindi ja raskustega. Mida sa ikka seal jõusaalis niisama kõhtu sügad? Lõpptulemuseks oli see, et ta kehakaal vähenes koguni 40 kg.

Eks iga algus on raske, sealt edasi läheb kindlasti lihtsamaks. Seepärast tee just alustamine endale lihtsaks, sest edaspidi käivad rattad juba ringi ja hoogu lükata on palju lihtsam.

See oli viies peatükk Marti Soosaare e-raamatust “Uus algus”. Oleme avaldanud ka eelnevad peatükid, neid saad lugeda meie blogist, terve e-raamatu saad alla laadida aga SIIT.

ehk IV peatükk Marti Soosaare e-raamatust “Uus algus”

Kõige tähtsam asi maailmas on see, millest sa parajasti mõtled

Kui sa pole trenni tegemisega harjunud, siis pole sinu jaoks trenniisu nagu uni, nälg või sugutung, mis ise näpistama hakkab. Keegi ei pea meile meenutama, et nüüd on tagumine aeg midagi kõhtu pista või ammu oleks aeg koti peale kobida ja tuled kustutada. Trenniga on aga nii, et kui lõpuks hakkab tunda andma, et südame alt pigistab, siis oleme alustamisega ilmselt umbes 25 aastat hiljaks jäänud.

Sestap on alguses kindlasti hea mõte luua enda ümber keskkond, mis sportlikku elustiili ja trenni minekut meile pidevalt meelde tuletab. Pakun välja mõned trikid, aga kindlasti pead nendega katsetama ja leidma endale sobivad.

---

Võta trennikott tööle kaasa.

Kui sul on plaan peale tööd trenni minna, siis võta kohe trenniasjadega kott kaasa. Kui kott on tööl kaasas, siis tuletab see sulle oma kohaloluga meelde, et su pilatese tund hakkab kell 17:30 ja enam ei saa e-kirju saata.

Alati ei ole tõesti head motivatsiooni trenni minna. Tunnistan, et ma olen tõesti vahepeal üliväsinud. Ja ikka lähen trenni ja siis tuleb välja et trennis
polegi nii väsinud. Teine nipp on mul see, et ma ei tohi koju tulles pikutama minna. Kohe riided selga ja minek. Ära mõtle, lihtsalt mine!

Kaire Leibak
endine tippsportlane

Pane jooksutossud ukse ette matile enne kui tööle lähed.

Sissepoole soovitavalt, sest sa ei taha ju, et su korterinaabri juhuslik külaline nendega vahepeal “jooksma läheb”. Kui töölt koju jõuad ja jooksutossude otsa komistad, siis tuleb sulle kohe meelde, et pidid jooksma minema. Tuleta meelde ka Kaire Leibaku jagatud nippi – ära viska pikali ega hakka sööma, vaid mine kohe välja. Kaire on viimasel ajal tubli jooksuharrastaja, nii et ta teab, mida räägib.

Pane Arnold Schwarzeneggeri pilt endale külmkapile

Vana Arnold meenus mulle just seepärast, et kunagi gümnaasiumi päevil kui endises EPA spordihoones sai jõusaalis käidud, siis tema biitsepsi pildid katsid kõiki seinu. Pildi vaatamine aitas nii mõnegi harjutuste seeria paari ühiku võrra pikemaks venitada.

Muidugi võid sa valida endale ise, kelle pilt või milline sõnum sind motiveerib ja kus kohas see kõige paremini ja kõige õigemal ajal silma torkab.

Tee endale koju trenninurk

Laota kodus kuhugi matt ja hantlid nii, et tihti silma hakkaksid. Kui sa oled endale 4 m² kallist kodupinda trenninurgaks eraldanud, siis oleks ju ülim patt, kui ainuke kord, kui ainuke kord nädalas, kui sa neid asju puudutad, on sel päeval, kui sa kodus tolmu võtad.

Loo kontoris samuti vastav meeleolu

Muide, selline jõusaalinurk võib vabalt olla ka töö juures. Mõni nädal tagasi kuulasin jooksu ajal podcasti nimega “Ekspordime”, kus oli külas  turundusguru Peep Laja. Tema on oma kontorisse teinud korraliku trenninurga, kust ei puudu ka tõstekang ja kettad. Kujutad ette kui avatud kontoris oleks selline sisseseade? Paljud ehk seda ei kasutaks, aga selge on see, et iga kord, kui see kang sulle silma jääb, meenutab see sulle ka sinu uue aasta lubadust sel aastal trennis pingutada.

2020. aasta 530 treeningtunni ringi – raske on uskuda, et järgmine aasta rohkem teen. Minu mõte ja moto on lihtne – liikumisest peab saama harjumus. Kõige raskem distantsi lõik on diivanilt välisukseni, edasi läheb juba lihtsamalt. Selle aasta eesmärgid on läbida Ironman 70.3 Varssavis ja Tallinnas ning kevadel tahaks maratoni aja alla 4 tunni viia.

Robert Kitt
Salv Technologies OÜ, endine Swedbank Eesti haru tegevjuht

---

See oli neljas peatükk Marti Soosaare e-raamatust “Uus algus”. Eelnevaid peatükke saate lugeda meie blogist, terve e-raamatu saab aga alla laadida SIIT.

ehk III peatükk Marti Soosaare e-raamatust “Uus algus”

---

“5-4-3-2-1-läks”

Aktiivseks liikumiseks on meil tihti mingi eesmärk ja selleks võib olla sageli mõni kaugena tunduv väline motivaator. Kui sa jälgid igapäevaselt Tiia Kaare või Ott Kiivikase Instagrami, aga peeglist  vaatab vastu keskealine kergelt ülekaaluline mees või naine, siis see kontrast on natukene liiga suur. Juhul kui su enesekindlus pole nagu Katuse-Karlssonil, kes selle peale ütleks, et hoolimata kõigest on ta parajalt paks mees oma parimates aastates, siis tabab meid pigem reaalsusena see, et me ei saa endale iialgi sellist keha.

Tegelikult polegi meile ju sellist keha tingimata vaja, kui me just fitnessi MM-ile osalema ei taha minna. Isegi, kui tahame, siis on meil mõistlik suunata oma pilgud palju lähemale.

Keskendume algusele, uksest välja minekule. Tossude jalga panemisele. Kui sa alustasid, aga sinust ei saanud Kiivikat, siis on see kindlasti kõvasti parem saavutus kui üldse mitte alustada.

Oleme jaganud ka eelmiseid peatükke Marti Soosaare e-raamatust, neid saab lugeda SIIT. Terve raamatu allalaadimiseks liigu aga SIIA.

ehk II PEATÜKK Marti Soosaare e-raamatust “Uus Algus”

Kas võtaksid minu käest täna miljon eurot või 1 sendi, mis järgmise kuu aja jooksul iga päevaga oma väärtuse kahekordistab?

Eelmises peatükis kirjutasin ajasurvest. Kasutame tihti väljendit, et meil on KIIRE. Tõsi ta on, et tegemisi on meil kõigil üsna palju, kui me parajasti ei juhtu töötama turismisektoris. Olgu, andestage mu must huumor. Kui on KIIRE, kas see tähendab, et pole mõtet proovidagi?

Tuleme tagasi miljoni euro küsimuse juurde, mis pealkirja all sai esitatud. Ilmselt said terase lugejana juba aru, et see oli trikiga küsimus. Esimese hooga tundub ju, et miljon eurot ja 1 sent on niivõrd erinevad suurusjärgud, et mida siin üldse mõelda on. Kui sa võtaksid selle võlusendi, siis oleks sul kümnendal päeval kõigest 5,12€. Kahekümnendal päeval oleks koos alles pisut üle 5200€. 25. päeval võiks ka miljoniga rahuldunu muiata, sest ühesendise omanikul oleks selleks ajaks koos 167 000€. Alles 28. päeval oleks tal rohkem kui miljon ja 30. päevaks oleks summa kasvanud 5,4 miljoni euroni.

---

Kui sa vaatad jõuluajal vaibale kukkunud kuuseokast, siis see on üsna väike. Kui kolmekuningapäeval viid kuuse välja ja lükkad okkad harjaga kühvlile, siis saab neid paras kühvlitäis.Kui vaatad aga metsa all kõrguvat sipelgapesa, siis kui palju on see suurem kui üks kuuseokas? Ühe tellise saad võtta pihku, pane see aga maha ja hakka sinna kõrvale laduma teisi ning neist saab lõpuks maja. Neid näiteid saab ju lõputult tuua, väikestest asjadest saavadki lõpuks suured asjad. Ainult Venemaa riigikassa on selline koht, kuhu saab rublasid muudkui peale loopida, aga kassa jääb järjest tühjemaks.

---

Tuleme nüüd naftarublade juurest meie harjumuste juurde. Meie väikestest tegudest kasvavad lõpuks välja suured tulemused ja selle illustreerimiseks teeme natukene matemaatikat

• Kui sa teed aasta otsa iga päev 50 kätekõverdust, siis sa põletad selle aastaga ca 1 kg rasva.
• Kui sa panustad liikumisele iga päev poolteist tundi ja teed 10 000 sammu, siis sa põletad aastas koguni 20 kg rasva(vahemärkusena olgu öeldud, et selline muudatus ei kvalifitseeru siiski kuigi väikeseks).
• Kui sa sööd igal esmaspäeval lõunaks suure pitsa, siis sa võtad rasva arvelt juurde 4 kg(see arvutus ei kehti  Erik Orgu kohta).
• Kui sa sööd iga päev kõigest ühe hambaaugu suuruse M&M-s kommi siis aasta lõpuks oled võtnud juurde ühe võipaki jagu. Naised puusadele ja mehed kõhule. 

---

Mõtle neile numbritele ja sa näed, et ka väikestest muudatustest on võimalik teha suuri asju. Jäta iga nädal see pitsa söömata ja tee 50 kätekõverdust ja aasta pärast on suur tõenäosus, et sa kaalud rasva arvelt 5 kg vähem.

Kahtlemata olen ma nõus, et need arvutused ei võta arvesse su ülejäänud elustiili ja on tehtud eeldusel, et kogu ülejäänud liikumine ja dieet on täpselt tasakaalus. Sellist olukorda elus kunagi ei ole, seega ära võta seda absoluutse tõena, vaid lihtsalt kui midagi, mis näitlikustab, kuidas väikeseid muudatusi tehes on võimalik jõuda suurte tulemusteni (lähen teen oma 50 kätekõverdust enne järgmise lause kirjutamist ära).

---

Mis juhtub, kui selliseid väikeseid muudatusi tuua oma ellu palju?

Mäletate, kunagine peaminister Taavi Rõivas rääkis, et meie riigis on asjad hästi ja tuleks tegeleda vaid tuunimisega.  Inimesed said suuresti aru nii, et peaminister ütles, et meie riik on valmis saanud ja Ülemiste vanake võiks põhimõtteliselt nüüd meile vee peale tõmmata.

---

Ma pole Taavi Rõivase pähe näinud ja ei saa surmkindel olla, mida ta täpselt mõtles, aga mina sain sellest toona veidi teistmoodi aru. Kui parandada elu ühes kohas natukene ja samuti ka teises, kolmandas ja saja neljandaski kohas, siis kõigi nende väikeste paranduste abil saame lõpuks kokku väga suure arenguhüppe. Nii on ka meie elus. Kui teeme siin-seal kõigest väikeseid muudatusi, võime lõpuks saavutada suure(pärase) tulemuse. Jäta päevapraest 2 kartulit söömata, mine kontoris lifti asemel trepist, tee iga poole tunni tagant tööl jalutamispaus ning mine üle nädala pühapäeval perega metsa matkama. Pane kokku need väikesed asjad ja su tervis paraneb kiiresti.

---

See oli teine peatükk Marti Soosaare e-raamatust “Uus algus”. Esimest peatükki saad lugeda SIIN ja kui sooviksid alla laadida terve raamatu, tee seda SIIN.

“Meil ei ole liiga vähe aega, meil on lihtsalt teised prioriteedid”

Kui meilt küsida, mis on põhjused, miks me trenni läheme, siis kindlasti saab erinevatelt inimestelt hulga erinevaid vastuseid. Kes tahab hea välja näha, kellel vajab lahendamist mõni tervisemure, millega liikumine imesid võiks teha, kes väidab, et saab pingutusest mõnusa enesetunde. Mõni harjutab selleks, et saavutada mingi sportlik tulemus.

---

Toon näite kohvijoomisest. Ma olen mingitel päevadel joonud ilmselt 99 tassi kohvi. Täpselt ei ole lugenud, aga neid on olnud palju, usun siiski, et alla saja. Esimene signaal mu peas, mis suunab kohvi jooma mind, aga ilmselt ka paljusid teisi, on see, et me sööme hommikust. Hommikusöögi söömine on paljude peas see signaal, mis paneb meie jalad iseenesest kohvimasina suunas liikuma. Samal hetkel kui kohv meile tänu praemuna lõhnale meenus, tekkis meis vastupandamatu soov haarata üks kuum ja aurav tassitäis cappuccinot. Ehk siis meie vastus tekkinud soovile on panna kohvimasin tööle ja me oleme nõus oma soovi nimel ära kannatama ka meie teele sattuvad ebameeldivused.

James Clear joonistab oma raamatus “Atomic Habits” meile skeemi, mis selgitab lahti meie käitumist ja valikuid. Esiteks jõuab meie ajju mingi signaal või märguanne (cue), mis tekitab meis soovi midagi teha (craving). Kui see soov on suur ja meil on võimalus (või me loome endale võimaluse), siis järgneb tegevus (response), millele omakorda järgneb preemia ehk põhjus, miks me üldse seda tegevust teha tahtsime (reward).

Miskipärast alati, kui mul on soov kohvi juua, on kohvimasinal tekkinud hunnik vajadusi – lisa vett, ube, vaheta veefiltrit, puhasta jääkidest. Kuna mu soov kohvi järgi on suur, siis ma olen nõus isegi 15-minutise kohvimasina puhastustsükli üle elama. Esimene lonks mõnusa piimavahuga kanget cappuccinot paneb unustama kõik eelnevad kannatused. Väike kofeiini-kick ajus on saanud vajaduseks.

Kõlab natuke nagu narkomaan, onju? Samal ajal ärkab teises sündmuskohas keegi üles ja tunneb, et käed värisevad ja halb on olla (vihje). Ta tahaks, et ta käed ei väriseks ja enam ei oleks halb olla, selle asemel võiks olla mõnus (iha). Õnneks on teada, kuidas õnnelikuks saada. Tuleb varastada vanatädi hõbepross või sõbra läpakas ja viia see pandimajja ning saadud raha tuttavale diilerile ja ning siis suruda nurga taga süstal veeni (vastus) ning mõnus tunne valgub üle keha (auhind).

Selles mõttes oleme ju kõik natukene narkomaanid, et iga asja, mida me teha soovime, juhib seesama tsükkel. Olgu see sööminejoomine, seks, teleka vaatamine või Instagrami voost pöialdega ülelibistamine. Loomulikult käivad siia nimekirja ka kultuursed ja kehakultuursed harrastused nagu lugemine, teatrisse minek või treening.

Trenni puhul on aga üks suur erinevus. Ma ei tea küll kedagi, kes teaks kedagi, kes kahetseks pärast trenni, et ta trenni ära tegi. Küll aga ei tea ma ka eriti kedagi, kes teaks kedagi, kellele treening üldse mingit pingutust ei valmistaks. Pingutamine on aga paraku ebameeldiv. Seega käib meie mõttes enne trenni jõudmist üks pidev vorstikaalumine.

Kes mäletab veel nõukaaegsetes poodides olnud kaalusid? Kui olid pika järjekorra ära seisnud ja said lõpuks küsida 300g Doktorivorsti, siis müüja viskas kaalu ühele poolele kaks musta pommikest – 100 ja 200g – teisele poolele lõikas aga vorstikangist paraja jupi. Kui ta oli proff, siis tuli see vorstijupp kohe enamvähem paras. Vahel sai vorsti ka natukene rohkem ja selleks, et kaalud tasa oleksid, tuli teisele poolele lisada veel paar väiksemat kaalupommi . “Kas 320 g võib jääda?” oli üsna tavapärane küsimus ja muidugi võis 320 g jääda. Ega siis vorsti poes iga päev ei olnud. Müüja sai vorsti valgesse paberisse pakendada ja pastakaga kirjutada  kassapidajale infoks “77 kopikat”. Maapoes, kus sama müüja ise kassat pidas, liigutas ta muidugi arvelaual vastava arvu seibe.

Trenniga on sama lugu nagu vorstiga. Me kuhjame kaalule pommidena enda ebamugavustunde (väljas sajab!), saamata jääva naudingu vaatamata jäävast kordusosast seriaalis “Seks ja linn” ja mõtleme homme lihasvalus olevatest sääremarjadest. Paratamatult peame sinna kaalule asetama ka perekonnale pühendatava aja ja teisedki meeldivad hobitegevused. Kui neid kaalupomme saab rohkem kui vorstijupi jagu, siis jääbki trenn taaskord tegemata.

---

Novembris 2017. aastal tegime koos personaaltreeneri Britta Alepi ja SportID toonase turundusjuhi Kristjan Kimmeliga ühe väiksema uuringu SportID kasutajate seas, keda oli siis veidi üle 32 000 (täna on neid Stebbys 4 korda rohkem). Tulemused olid sellised, et 98% 2700 vastanust vastas, et nad väärtustavad sportlikku elustiili. 66%  kõigist vastanutest tõdes, et paraku ei ole nad enda arvates piisavalt aktiivsed. 88% kõigist vastasid, et kui neil oleks võimalik, siis nad harrastaksid sporti rohkem. Palusime ka inimestel loetleda takistusi, mis täna nende teel on. Rohkem kui pooled inimesed mainisid, et nende peamiseks mureks on ajapuudus ja seda ei pannud me neile valikvastusena ette, vaid nende enda sõrmed toksisid Google vormi lahtrisse need maagilised kolm tähte – A-E-G -.

Selge see, et tegemist pole ju päriselt ajapuudusega, vaid prioriteetide seadmisega. USA hiljutine president Barack Obama suutis iga päev teha 45 minutit trenni. Mul on üsna raske ette kujutada, et ühes väikeses Euroopa riigis nimega Eesti sattus meie juhuslikule küsitlusele vastama 1500 inimest, kelle elus on rohkem ja olulisemaid toimetusi, nii et nende ajagraafik on veelgi tihedam kui Barack Obamal ja neil lihtsalt pole trenniks aega.

---

Tagasi vorsti kaalumise juurde. Kui Martin Helme on öelnud, et ta võitleb selle eest, et läbirääkimistel valitsuskoalitsiooni sees kõige pikem vorst endale kahmata ega siis meie kehvemad ei saa olla. Meie ülesandeks on nüüd välja mõelda, kuidas teha nii, et vorsti saaks kaalule rohkem kui neid mustasid kaalupomme sinna vastaspoolele.

Antud postitus on esimene peatükk Marti Soosaare kirjutatud e-raamatust nimega Uus Algus. Järgnevaid peatükke saate kindlasti edaspidi lugeda ka siit blogist, kuid kui neid ära oodata ei jaksa, saate e-raamatu alla laadida SIIT

Heidame pilgu sellele, mida rääkisid moeajakirjad kehakaalu suurenemisest 60 aastat tagasi ehk järgnev artikkel on pärit 1961. aasta ajakirjast “Siluett” ning avalikustati pealkirjaga “Tüsenemine”.

Toimetus saab rohkesti kirju meie lugejatelt, kellele on määratud meie mudelid nimetuse all „täidlasele figuurile“. Neis kirjades on palju muret tüsenemise pärast ja ikka jälle esinev küsimus: mis teha? Kui tüsenemine on haiguslik, siis saab aidata ainult arst, sest kehakaalu haiglasel kasvul on mitmeid erinevaid põhjusi. Kuid üllatavalt paljud ei tule nagu üldse sellele mõttele, et rasvumise kõige tavalisemaks põhjuseks on ülemäärane söömine. Kuidas vältida liigset kehakaalu, sel teemal palusime sõna võtta NSV Liidu MTA Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi biokeemia sektori juhatajal farmaatsiakandidaadil E. Vagasel.

Meie maa kõigis tootmisharudes toimub tööprotsesside mehhaniseerimine ja automatiseerimine. Suurt energiakulu nõudev raske füüsiline töö on kadumas, üha enam asendub see vaimse tööga. Suureneb pidevalt nn. „istuva eluviisiga“ töötajate arv. Teiselt poolt toodetakse meil toiduaineid seadusepäraselt ning pidevalt kasvavas tempos. Juba lähemas tulevikus rahuldatakse sel alal kõik meie nõuded. Organismi kõigi vajaduste täielik rahuldamine ei tohi aga viia toiduga liialdamiseni.

Liigsöömine ühelt poolt ja füüsilise töö vähesus teiselt poolt soodustavad kehakaalu suurenemist Mõnikord on liigne kehakaal haigusliku päritoluga (häired sisenõristusnäärmete või kesknärvisüsteemi talitlustes jms.). Naised tüsenevad sageli pärast lapse sünnitamist või klimakteeriumiperioodil. Nende haiguslike seisundite ravimine kuulub arsti kompetentsi. Enamasti (90-95% juhtudest) on tüsenemise põhjuseks aga liigsöömine. Liigsöömise tagajärjel tekkinud tüsenemine võib üle minna haiguseks – rasvtõveks.

Tüsenemine tekib tavaliselt 30.-40. eluaastatel, sest inimese ainevahetus alaneb pärast 25. eluaastat iga kümne aasta jooksul 7-8% võrra. Pärast 30. eluaastat loobutakse sageli sportimisest. Hommiku- ning tootmisvõimlemist ja värskes õhus viibimist peetakse aja raiskamiseks. Mõnikord arvatakse isegi, et tüsenemine polegi pahe, vaid hea tervise ja soliidsuse tunnus.

Sellise suhtumise „viljad“ ei lase end kaua oodata. Juba 40.-50. eluaastatel esineb organismi talitlustes selliseid häireid (hingeldus, südamepekslemine, pulsi sagenemine, ainevahetuse häired jne.), mis sunnivad arstilt abi otsima. Inimeste arv, kes liigsöömisega oma tervist rikuvad ja eluiga lühendavad, näitab tõusutendentsi. Saksa Demokraatliku Vabariigi teadlased tulid läbiviidud uurimistöö alusel järeldusele, et neil „iga kolmas inimene sööb enda haigeks“. Ka meil esineb toiduga liialdamist. Näiteks sisaldab meie sanatooriumide toit mõnikord keskmiselt 4600 kalorit päeva kohta, samal ajal peame me aga kosmonautide energiavajaduseks kosmoselennu ajal 2700 kalorit. On vajalik,et kõhnad inimesed sanatooriumis oma normaalse kaalu taastaksid. Ei ole aga õige, et inimesed, kelle kehakaal on 10-30 kg üle normaalse, sanatooriumis või puhkekodus viibides veel 3-4 kg juurde võtavad. Nendes küsimustes peab õigesti orienteeruma, sest asi ei seisne siin ainult „taljes“, vaid kõigepealt tervises.

Milline on siis inimese normaalne kaal? Inimese normaalne kehakaal kilogrammides leitakse, kui pikkusest sentimeetrites lahutada 100 (nn. Broca valem). Selline arvutus sobib hästi 165 cm pikkuse inimese kohta, kelle normaalne kehakaal on seega 65 kg. Tegelikult on  lühema kasvuga inimesed mõnevõrra raskemad, pikemakasvulised aga mõnevõrra kergemad sellise arvutuse teel leitud kaalust. Normaalse kehakaalu täpsemaks määramiseks kasutatakse tabeleid, kus peale pikkuse võetakse arvesse ka sugu, vanust ja kehaehitust. Kaalu kõikumist 4 kg võrra alla või üle ideaalse keskmise raskuse peetakse samuti normaalseks. Sellest suuremaid kõrvalekaldumisi nimetatakse aga kõhnuseks või tüseduseks.

Tüsenemisest hoidumiseks või kehakaalu mahavõtmiseks on kõigepealt vajalik enesedistsipliin, kuid siin on vaja ka mõningaid teadmisi. Mitte kõik toiduained pole tüsenemise seisukohalt ühteviisi „ohtlikud“. Näiteks on toiteväärtuse poolest võrdsed, sisaldades 100 kalorit: 11 g seapekki, 13 g võid, 40 g leiba, 80 g loomaliha, 100 g kartuleid, 150 g piima, 150 g tursakala, 170 g õunu, 400 g kapsaid ja 1200 g kurke. Köögi- või puuvilja ja valgurikaste (kuid rasvavaeste) kala- ning lihasortide tarvitamine kehakaalu kergesti ei tõsta. Seevastu aga rasvarikkad lihasordid (seapekk jt.) või süsivesikuterikkad toiduained (leib, sai, pudrud jt.) muutuvad organismis kergesti depoorasvaks. Tüsenemist soodustab suhkru ja maiustuste (kompvekid, šokolaad, küpsised jne.) tarvitamine. Seepärast peavad tüsedad inimesed nende toiduainete tarvitamist piirama. Näiteks soovitatakse võid tarvitada mitte üle 20 g, suhkrut mitte üle 50 g päevas. Päevases toidus peab aga olema vähemalt 15-20g taimeõli, mis sisaldab asendamatuid küllastumatuid rasvhappeid (F-vitamiini). Tüsedad peavad piirama ka vee tarvitamist (see ei tohi ulatuda üle 0,8-1,2 l päevas). Rasva ja süsivesikute (tärklise ja suhkru) tarvitamise piiramine ei tee istuva eluviisi korral kahju, vaid aitab organismil pikkamisi ära kulutada liigsed rasvavarud. Pealegi tekib inimorganismis ainevahetusprotsesside tagajärjel tärklisest ja suhkrust rasv, rasvast ja valgust aga suhkur (glükogeen). On võimalik ka valkude muundumine rasvaks.

Kehakaalu reguleerimisel ei tohi piirata valgu tarvitamist (vajadus 100-150g päevas), sest valkained suurendavad organismi ainevahetust ega ole asendatavad ühegi teise toitainega. Seepärast peab toiduratsioonis olema küllaldaselt rasvavaest liha, kala, juustu, kohupiima jms. Toit peab olema ka vitamiini- ning mineraalaineterikas, sest neid toitaineid ei saa teistega asendada. Vitamiinide ja mineraalainete allikana on suure tähtsusega köögi- ja juurviljad. Need toiduained sisaldavad vähe keedusoola (naatriumi) ning on suhteliselt rikkad kaaliumist. Kaalium ja naatrium korraldavad organismi vee ainevahetust: naatrium kogub vett kudedesse, kaalium aga aitab seda organismist välja viia. Seega aitavad kaaliumirikkad köögi- ja puuviljad organismil liigsest veest vabaneda.

Viimaste aastate uurimused näitavad, et intensiivse vaimse töö juures on valgu-, vitamiinide ja fosforivajadus suurem kui füüsilise töö puhul. Seega peab istuva eluviisiga vaimset tööd tegev inimene tarvitama rasva- ja süsivesikuterikkaid toiduaineid vähem, kuid valgu-, vitamiini- ja fosforirikkaid toiduaineid rohkem.

Tüsenemise vastu saab ainult siis edukalt võidelda, kui õnnestub piirata liigtoitumist ja tõsta organismi energiakulu, kasutades selleks intensiivsema liikumise abi. Siin on enesedistsipliin tähtsam kui meditsiin. Kontrollige oma kehakaalu, sest tüsenemine tähendab enneaegset vananemist.

Kuna jõusaalid ja spordiklubid on praegusel ajal jälle pikemalt suletud, on paljude inimeste jaoks kodused virtuaaltreeningud saanud aina tavalisemaks ja mugavamaks liikumise viisiks. Üks Eesti (ja ka FitQ) populaarsemaid treenereid – Katrena Tenno – andis Raadio Elmarile intervjuu, kus rääkis virtuaaltreeningutest ja enda liigutamisest.

Need inimesed, kellel on juba olemas tugev treeningharjumus, ei istu tõenäoliselt kodus diivanil, oodates spordiklubide avamist. Teine lugu on nende inimestega, kes on pikemalt mõelnud, et nemad hakkavad trenni tegema homme – ja kes on sel viisil oma treeninguid pidevalt edasi lükanud.

Kui mõtled, et on raske leida motivatsiooni, kuidas treenimist alustada, siis Katrena Tenno ütleb : „Mina ütlen nii, et motivatsioon peab kõigepealt inimesest endast algama! Inimene peab kõigepealt leidma selle õige koha ja hetke, mil ütled, et nüüd ma hakkan trenni tegema.”

Kui lihtsalt alustamine võib tunduda keeruline, siis Katrena soovitab: “Tuleb välja otsida mingi kindel plaan. Eestiski on nüüdseks palju virtuaalseid treeningplatvorme, kus saab trenni teha”. Katrena annab trenne erinevatel platvormidel ja tema trennid FitQs on ühed platvormi kõige populaarsemad. Vaata tema FitQ kanalit SIIT.

Kuidas siis ühest trennist kaugemale jõuda, et tekitada endale positiivset treenimisharjumust? Katrena ütleb „Ehk see olukord ei pruugigi nii halb olla ja võib-olla maailmal oligi vaja muutust. Kui võtta Eestigi, siis on paikasid, kus polegi spordisaale olemas, selles suhtes ongi see virtuaaltreeningute maailm uus reaalsus. Ongi väga mõnus kodus trenn ära teha, käia pesus ja 5 minuti pärast saad olla tagasi oma kodudiivanil, see on ju mugav“.

Milliste vahenditega võiks aga siis kodus trenni teha? Katrena leiab, et peamine võiks olla matt või selle puudumisel isegi rätik. Kui hantleid käepärast pole, saab näiteks seljakoti sisse panna raskuseks veepudelid ja sellega saab juba väga palju harjutusi teha. Hantleid saab osta väga erinevates raskustes, kummilintidega saab väga palju harjutusi teha. Kõik toolid-diivanidki on suurteks abimeesteks.

Katrena rääkis ka, et erinevaid treeninguid on tõesti väga palju ning ei tasu ilmtingimata punnitada teha esimest trenni, millele peale satud, kuid mis sulle ei meeldi – on ju erinevaid kardio-, jõu- ja muid trenne – tasub ringi vaadata ja valida miski, mis sulle päriselt meeldib.

Intervjuus küsiti Katrenalt ka, kui tihti peaks inimesed trenni püüdma teha. “Kõik oleneb sellest, milline on sinu treenitustase. Neil, kes on harjunud jõusaalis suurte raskustega rassima, on hetkel poole keerulisem oma vormi hoida. Kui sa oled aga tavatreenija ja sul on rohkelt vaba aega, siis võiksid nädalas näiteks neli korda end liigutada…ja miks mitte ka rohkem! Peame ju arvestama, et kodukontorites viibivad inimesed on hetkel poole passiivsemad kui nad muidu olid. Kui trenniks nii palju aega ei jätku, siis soovitan rõhku pöörata ka oma toitumiskavale,» märkis treener Katrena Tenno.

Info ja tsitaadid antud postituses põhinevad Raadio Elmari artiklil ja intervjuul. Loe Elmari artiklit ning kuula intervjuud SIIT

Me teame kõik väljendit, et aeg on raha. Ilmselt väärtuslikumgi, sest päriselt me raha eest aega osta ei saa. Aega targalt panustades raha teenimine on siiski võimalik. Kui sellesse konteksti tõsta meie igapäevane liikumisharjumus, siis tundubki alguses olevat nii, et liikumine kulutab aega. Samal ajal saaks teha tööd ja teenida raha või mida saaks veeta pereringis. Teame, et vastu saame sellest head enesetunnet, positiivset emotsiooni ja tervist. Ikkagi tundub see nagu olevat kaup kauba vastu, kus ühelt poolt sa loovutad oma hinnalist aega ja saad hüvesid vastu. Tegelikult aga kaotad lisaks tööajale ka raha, kuna maksad spordiklubi pileti eest. Kus siis on mõistlik tasakaalupunkt, et saadav kasu ei ületaks tekitatud kahju?

Kas sa usuksid, kui me ütleme, et panustades aega trennile, ei kaota sa aega, vaid hoopis võidad? Aga kui me ütleme, et regulaarselt trenni tehes su sissetulekud hoopis tõusevad? Ei usu? Aga nii on. Võtame selle matemaatikaülesande siis pulkadeks lahti.

Võida treenides 20 aastat aega

Hästi treenitud süda teeb rahuolekus 50 lööki minutis, keskpärast treenitud süda 70. Vahe on 1200 lööki tunnis, 28 800 lööki ööpäevas, enam kui 10,5 miljonit lööki aastas. On arvutatud, et inimese süda teeb eluea jooksul kokku 2,6 miljardit lööki (üks selline artikkel leitav näiteks siit). Kui me need löögid arvutame aastateks, siis tulemused on sellised:

• 50 lööki minutis – 98 aastat
• 70 lööki minutis – 71 aastat

Puhast võitu on 27 aastat. Võtame siit paar aastat maha, sest sellel tunnil päevas, mille sa pühendad trennile, lööb su süda keskmiselt 150 korda minutis. See on ca 2 korda kiiremini kui vähetreenitud süda selle sama tunni jooksul. Võiduna jääb siiski alles 25 aastat.

Ka trennitegemisele kulub aega. Ütleme, et selleks et saavutada vorm, et su rahuoleku pulss langeks 50 peale tuleb teha trenni 7 korda nädalas. See on 364 tundi aastas, mis 98 aasta jooksul kokku tähendab 4 aastat ja 1 kuu, mille sa veedad trennis. Plusspoolele jääb pärast sedagi tehet enam kui 20 aastat.

Suurenda elukvaliteeti

Tuleb välja, et trenni tehes ei kuluta sa aega, vaid võidad seda hoopiski juurde.

Mida ma nende vanurina elatud aastatega ikka peale hakkan, küsib nüüd mõni skeptiliselt. Oluline pole ju see, kui kaua elada, vaid kuidas elada. Tõsi, aga ka need numbrid on nende kasuks, kes liiguvad rohkem. Nende elukvaliteet on lihtsalt parem.

Statistikaamet teab, et Eesti meeste keskmine eluiga on 74 ja naistel 83 aastat. Tervena elavad mehed Eestis 54 ja naised 58 aastat.

Rootsis elab mees keskmiselt tervena 73 aastat ehk 19 aastat kauem, kui Eestis. Ainult tervena saab inimene elu täielikult nautida. Rootsis saavad nad võib olla isegi ringi joosta.

Rootsi elatustase on kõrgem kui Eestis. Äkki on hoopis see põhjus, miks inimesed kauem elavad? Parem elu kindlasti aitab, aga kas ainult? Kus meie elus on veel oluline vahe peale keskmise palga? Õige vastus on meie kehalise aktiivsuse tasemes. Vaatame Kultuuriministeeriumi poolt avaldatud Eesti, Soome ja Rootsi vahelist võrdlust inimeste kehalises aktiivsuses.

	Eesti	Soome	Rootsi
5+ korda nädalas liikujaid	7%	17%	14%
1-4 korda nädalas liikujaid	28%	52%	53%
kokku aktiivseid	35%	69%	67%

Rootsis ja Soomes on selle tabeli järgselt aktiivse elustiiliga inimeste suhtarv poole suurem kui meil.

Rahaliselt on trenni tegemine kulu

Trennis käimise eest tuleb maksta, seda esiteks. Aga kahtlemata lisandub ka alternatiivne kulu nö. opportunity cost või siis ütleme, saamata jäänud tulu. Kui sa võtad aluseks, et trennis kulub sul umbes 4% oma ajast ehk umbes 30 tundi kuus, siis keskmiseks tunnipalgaks 10€ arvutades saame, et see läheb ajas sulle maksma iga kuu 300€. Korralik summa, kui keegi selle praegu niisama peo peale annaks.

Tegelikult on ka sellel mündil teine pool. Eks oled ilmselt kuulnud uuringutest, mis ütlevad, et sportlikud töötajad ja kooliõpilased on edukamate tulemustega. Edukamad tulemused viivad aga töö juures edutamisele kõrgemalt tasustavatele töökohtadele. See oli selline kõhutunde pealt tehtud analüüs, aga on tehtud ka uuringuid.

Daniel Hamermesh on oma raamatus „Beauty pays“ teinud kokkuvõtte uuringutest, mis näitavad, et inimesed, keda teised peavad atraktiivsemaks, on elus edukamad. Arvutused näitasid, et nende teenistus oli sarnast tööd tegevast inimesest, keda sama atraktiivseks ei peetud, umbes 4% suuremad. Diskrimineerimine? Ilmselt küll. Erinevalt naisterahvast, keda soolise palgalõhe vältimiseks meheks lõigata tunduks tobe ja muidugi ka kulukas, on sinul võimalus olla selle diskrimineerimise võidupoolel. See, et sportlikku välimust peetakse üldiselt paremaks kui mittesportlikku, on fakt.

Kui me nüüd paneme kaalule pisut suurema palga, suurema produktiivsuse tööl (mis samuti sinu palganumbris väljendub) ja teisele poolele kaotatud aja kulu rahas, siis kõige tagasihoidlikumal juhul on need numbrid lõpuks võrdsed. Olen tegelikult üsna veendunud, et sa ei pea oma spordiharrastusele lõpuks peale maksma, vaid see tuleb sulle reaalselt rahas tagasi.

Kuidas olla veelgi efektiivsem?

Mõned lõpumõtted, kuidas oma spordiharrastust ja tervislikku elustiili endale veelgi soodsamaks teha.

Lase tööandjal maksta

Sina võidad oma tervislikust elustiilist palju, aga võitja on ka tööandja. Sportlik ja edukas on töötaja on iga tööandja unistus. Kui su leivaisa mingil põhjusel on seni sportimise toetamisest tõrkunud, siis tuleta talle meelde, et enam kui 1200 ettevõtet Eestis toetavad oma töötajate tervislikke eluviise Stebbys. Kui teie ettevõte seda veel ei tee, siis saate muidugi olla omamoodi lipulaev, aga kas tagurlikkuse lipulaev olla on auasi või mitte, see on juba omaette küsimus.

Treeni kodus, võidad aega ja raha

Kui peamine motivaator spordiklubis trenni tegemiseks pole koos oma sõprade pundiga treenimine , siis tasub kokku lüüa ka oma trennimineku ajakulu. Lisaks trenni tegemisele kulub aeg ju ka trenni minekule? Kui avastad, et tunnike päevast kulub puhtalt spordiklubisse mineku-tuleku peale, siis äkki on mõistlikumaid lahendusi?

Kui sul on kuus 20 trennipäeva, siis on see ju kokku 20 tundi ja 200€ (meie varem tehtud tunnihinna arvutuse järgi). Lisaks on kodus treenimine ka ise soodsam. Näiteks FitQ koduste treeningute kuumaks on ca 50€ odavam kui spordiklubi kuupakett. Kui need numbrid kokku lööme, siis 250€ kuus säästu kodus treenimise eest tundub täitsa hea pakkumine. Kas võtaksid selle raha vastu?

Kui sinu jaoks kodus treenimine päris klubi ei asenda, siis võid mõelda, et äkki vahetaks klubi vaba kasutusajaga kuupileti poole odavama päevapaketi vastu. Keset päeva on klubis rahulikum ja kindlasti võtab ka minek ja tulek vähem aega kui tipptunnil. Seega säästukohtasid on veel. Kui suudad oma ülemuselt välja kaubelda ka lisatunni lõunaks, et trennis ära käia, siis oleks trennielu ju suisa maasikas.

Kui sul on mõni ülilahe raha ja aja säästmise nipp, millest me ei kirjutanud, tekkis mõni hea mõte või sooviksid mõnele meie mõttele vastu vaielda oma tähelepanekuga, siis jaga oma ideid julgelt meiega, saates kiri aadressile blog@fitq.me

Iga algus on raske ja oleme kogenud nii dieeti pidades, kui trenni tegemisega alustades, et hea hoog kestab mingi aja. Siis avastame end jällegi alguspunktis.

Me oletame, et põhjus, miks sa oled selle teksti leidnud ja lugemisega siia kohta jõudnud on see, et sa tegelikult tahaksid olla aktiivsem ja saavutada oma eesmärgid. Sa tahaksid püsida valitud teel ja mitte keset teed peatuda või hoopis tagasi minna. Aga elu tuleb vahele. Mida teha?

Miks tuleb elu vahele ja inimesed otsustavad oma eesmärkidest loobuda? See küsimus paelub paljusid psühholooge ja seda ka Tartu Ülikoolis.

Kui me saaksime sinuga koos iga päev trenni teha ja kõik su suutäied kokku lugeda, siis oleks eesmärkide saavutamine superlihtne – vähemalt meie vaates. Selliselt aga paljudeni jõuda pole võimalik ja peame appi võtma tehnoloogia, millega jõuda massideni.

FitQ on koos Stebby ja Tartu Ülikooli psühholoogiainstituudiga valmistamas ette ühte uuringut, et uurida sportlikku motivatsiooni püsimist läbi aja. Uuringut nõustab ja aitab läbi viia TÜ isiksuse- ja tervisepsühholoogia kaasprofessor Kenn Konstabel. Viime läbi katse, kuhu kutsume kõik huvilisi osalema.

Et asi oleks veel selgem – ka sina, hea lugeja, oled oodatud.

Esimene samm

Sina, valid katses osalejana endale ühe kahe kuu jooksul saavutatava eesmärgi.

Eesmärk 1: Kaotada vähemalt 5 kg kehakaalust

Eesmärk 2: Sooritada vähemalt 30 kätekõverdust

Eesmärk 3: Joosta ilma peatumata 5 km

Kas mõni neist eesmärkidest kõnetas sind? Vali see enda jaoks välja.

Teine samm

Pane end kirja meie väljakutse osalejana. Seda saad teha selle blogipostituse lõpus asuvas vormis.

Kolmas samm

Nüüd tuleme mängu juba meie. Me ei tule sind trenniga piitsutama, ei roni su magamistuppa, ei peida su köögis toidunõusid ära ega söö puhvetikapist sinu sinna peidetud šokolaaditahvlit ära. Me ei kohtu sinuga füüsiliselt ega ka mitte virtuaalselt mitte kordagi. Me tahame sinult ainult 5 sekundit iga päev. Kas selle 5 sekundiga on võimalik tulemuseni jõuda? Saame näha.

Kuidas see täpselt käima hakkab, selle kohta saadame sulle info esimesel katse päeval ehk esmaspäeval 1. märtsil. Kõige lõpuks, kui 60 päeva katsetatud, tahame sulle saata maili teel vaid ühe küsimuse ja saada sinult ühe lühikese vastuse. Kokku soovime sinult kahe kuu jooksul saada umbes 10 minutit sinu aega ja selle artikli lugemisele kulunud 2 minutit on juba selle aja sees. Kas need 10 minutit on sinu valitud eesmärgi saavutamist väärt ja kas neist on kasu, seda saame varsti teada.

Piirangute kiuste saime trenni teha pea 70-liikmelise treeninggrupiga. Kuidas? Muidugi FitQ platvormil otseülekandena. Treening, mille jaoks klient tavaliselt ürituse toimumispaika kohale tuleb toimus seekord tema enda kodus. Tuttavad treenerid, kvaliteetsed treeningud ja null nakatumisriski – kõlab hästi? Ja mis veel parem, kõik trennimaratoni treeningud on nüüd ka treenerite kontodel järelvaadatavad!

Trennimaraton tähendas meie jaoks seda, et tuleb leida piisavalt suur saal otseülekandeks, treenerid, kes enda valikul trennimaratonil otseülekandes treeningu annavad ning palju patareisid mikrofonide jaoks. Okei, viimane pole ehk nii tähtis osa, kuid 11 treenerit ja piisavalt suur treeningsaal oli korralduslik väljakutse küll. Sellega panid meile õla alla head sõbrad Viimsi SPA spordiklubist, kes viimased kuud on usinalt ka enda FitQ kontodel otseülekandena treeninguid andnud. Nende treeningud leiad treenerite Meeli Kask ja Jarmo Kull kontodelt. Valgus- ja värviküllane saal Viimsi Spa spordiklubi abiga leitud jäi üle vaid kõikidele sobiv päev trennimaratoniks leida ning kava kokkupanek sai alata.

Trennimaraton kestis kokku 8 tundi ning osa võttis lausa 11 treenerit, kelle juhendamisel sai päeva jooksul valida enda lemmikud 11 treeningu seast.

Treenerid ja nende antud treeningud on järgmised: 
Ave-Mai Larin (HIIT);
Jarmo Kull (BODYBALANCE);
Mariann Kilg (ZUMBA);
Meeli Kask ja Keiu Paapsi (HICore);
Meeli Kask ja Keiu Paapsi (BODYCOMBAT);
Pille Trolla (Pilates);
Katrena Tenno (Total Body Cardio);
Kaisa Edenberg (ZUMBA);
Evelin Talts (Selja- ja rühitreening);
Casa de Baile (Piret Madar) (Salsa);
Keisy Põldsam (NTC Active Mobility and Recovery).

Need kõik treeningud on täies pikkuses järelvaadatavad ja kodus tehtavad FitQ platvormil.

Paar heli- ja mikrofoniprobleemi ja lugematu arv kilokaloreid hiljem oli FitQ trennimaraton läbi! Järgmise korrani!

Kodused treeningud on praegusel keerulisel ajal tõelised päästjad. Paljud kohad on suletud või käimiseks pigem mitte soovitavad. Soovitatakse pigem püsida kodus, mis tähendab loomulikult ka vähemat liikumist. Kuid oma rutiini struktureerimine nii, et see hõlmaks ühte treeningseanssi päevas, tapab üksluisust, viib sind liikuma ja on kasulik ka sinu vaimsele tervisele.

Veendumaks, et maksimeeriksid neid koduseid treeninguid, panime kokku näpunäited ja nõuanded selle kohta, kuidas kodustest treeningutest maksimumi võtta.

1.   Tee koduste treeningute plaan ja pea sellest kinni

Sinu tavapärane rutiin kodus olles on tõenäoliselt söömine, aknast välja vaatamine ja televiisoripuldist sobivate saadete leidmine. Paljud inimesed on suunatud kodutööle, seega ei pea terve pika päeva jooksul muuks välja minema, kui vaid toidupoodi sisseostude tegemiseks.

Kuid see ei tähenda, et sa ei saaks teha uut rutiini, lähtudes valitsevatest piirangutest. See on oluline nii sinu füüsilise kui ka vaimse tervise jaoks. Järjepidevus ja planeeritus on siin võtmesõnadeks. Kavanda oma päeva konkreetne aeg, mil tegeled füüsilise aktiivsusega ja pea sellest plaanist iga päev kinni. Just nii saad juurutada endas seda tervislikku harjumust, mis seab sinu füüsilise ja vaimse tervise esikohale.

Kui pikalt kodused treeningud ette planeerida?

Hea mõte on iga pühapäev maha istuda ja uue nädala kodused treeningud ette planeerida. See aitab sul nädala sees rajal püsida ka siis, kui motivatsioon on langenud. Kui sa aga nii suur planeerija ei ole, võta vähemalt igal õhtul see hetk aega ja pane kodune treening järgmiseks päevaks päevaplaani. Suhtu plaani tõsimeelselt ja käsitle iga treeningut kui väga olulist kohtumist.

2.   Loo paik koduste treeningute jaoks

Vali oma kodus üks kindel paik, mille pühendad koduse treeningu tegemiseks. Konkreetse paiga loomine aitab sul mõtted viia treeningu peale ja seda efektiivsemalt teha.

Me kõik ei ela majades, kus on piisavalt ruumi täielikult varustatud koduse jõusaali jaoks, kuid see ei tähenda, et sa ei saaks treeningualaks väikest ruumi eraldada – isegi kui see on ajutine ja pärast treeningut selle ära „lammutad“. Kuigi tõhusam oleks, kui sa saaksid selle paiga alles jätta. See motiveerib seda ruumi rohkem kasutada.

3.   Varustuse puudumine ei takista koduseid treeninguid

Sul ei ole vaja täiuslikku varustust alates hantlitest lõpetades mattide ja kummilintidega. See, et sul ei pruugi kodus varustust olla, ei tähenda, et sa ei saaks teha suurepäraseid treeninguid. Ära alahinda oma kehakaalu treenimise jõuna. Leidub suur hulk harjutusi, kus saad ilma täiendavate raskusteta korraliku koormuse igale oma lihasrühmale.

Kuid võid kasutada ka fantaasiat ja asendada hantlid veepudelitega, pealeastepingi tooliga ja võimlemiskepi harjavarrega. Piisava nutikusega saab edukalt enamus treeningvahendeid ka kodusest majapidamisest leida.

4.   Pane selga spordiriided

Sa võid üllatuda, kuidas nii väike asi nagu riiete vahetus, võib tõsta sinu treeningmotivatsiooni. Seega iga kord, kui plaanid treeningutega alustada, vaheta kindlasti ka oma koduriided trenniriiete vastu.

5.   Leia trennikaaslane, kellega edusamme jälgida

Kui plaanid koduseid treeninguid teha, kuid raske on seda harjumust oma igapäevaellu sisse lülitada, palu sõbra abi. Kodus viibimise ajal on (virtuaalse) treeningkaaslase leidmine lõbus viis püsida motiveerituna. Leia sõber või pereliige, kes on valmis pühenduma järjepidevale treeningule, ja planeerige seejärel üheskoos regulaarne virtuaalne treening, kus kasutate koos tegemiseks Skype, Messengeri või Zoomi. Palju lihtsam on treeningkava järgida, kui sul on selleks motiveeriv kaaslane.

6.   Eemalda koduse treeningu segajad

Kodus treenimine on mugav ja lõbus, kuid seal on ka palju häirivaid tegureid. Soovitame enne treeningu alustamist eemaldada kõik segavad faktorid, et saaksid 100% keskenduda treeningrutiinile. Lülita välja teler ja sea telefon hääletu peale ning pane käima lemmikmuusika, et hoida parajat rütmi ja meeleolu.

7.   Ära unusta venitada

Enne trenni soojendus ja pärast venitamine on tõenäoliselt sinu jõusaalirutiini regulaarne osa. Miks peaks siis kodus teisiti olema? Venitamine on sinu lihaste jaoks nii oluline. Nüüd, kui sul võib kodus treenides veidi rohkem aega olla, võid pühendada 10 minutit enne ja pärast treeninguid lihaste soojendamisele ja venitamisele, et need oleksid tugevad ja paindlikud.

autor: Brit Mesipuu

Küsisime mõned küsimused FitQ mineviku, oleviku ja tuleviku kohta FitQ tegevjuhilt Marti Soosaarelt.

Alustame peamisest. Mis on FitQ?

FitQ on tarkvaralahendus, mille eesmärgiks on anda treeneritele tööriist, millega oma oskusi maailmale müüa. Juba nii väikeses riigis nagu Eesti on sadu treenereid. Oma klubide kaudu jõuavad nad mõnesaja inimeseni, kes on peamiselt koondunud suurlinnadesse. Samal ajal puudub paljudel inimestel ligipääs kvaliteetsetele treeningutele. FitQ võimaldab treeneril läbi interneti jõuda treenitavateni, leida uusi jälgijaid ja aidata rohkem inimesi liikuma.

Kuidas FitQ alguse sai?

Koroona tuli. Spordiklubid pandi kevadel kinni, treenerid suunati palgata puhkusele ja Stebby (toona veel SportID) tiimiga nuputasime, kuidas saada meie kliendid kodukontorites liikuma ja mida teha, et treeneritel trennivarustus hallitama ei läheks ning kuidas saaks pakkuda neile raha teenimise võimalust. Koondasime toona igapäevaselt kokku päevaplaani treenerite poolt pakutavatest videotreeningutest. Saatsime oma klientidele kirja, kus julgustasime neid tasuma kuutasu koduse treenimise eest läbi Stebby. Seda tasu jagasime siis treeneritele vastavalt sellele, kui palju neile silmapaare jagus. Kõik vaatajanumbrid panime kokku Exceli tabelisse Facebookis vaatamise statistika järgi. Tegime ka ise hulga treeninguid Tartu treeneritega, mõnel päeval 2-3 tükki, nii et kõhulihastele lisaks tekkis ka live video edastamise kogemus. Sealt edasi treeneritega suheldes arenes mõte, kuidas see ühtseks teenuseks vormistada.

Miks inimesed kasutavad FitQ-d?

Esiteks selleks, et kodus vormi saada. Teiseks, sest nende lemmiktreener kutsub neid trenni ja see trenn on nende emakeeles.

Kes on FitQ peamised sihtrühmad?

Kui vaadata koroonast kaugemale, siis kolm peamist sihtrühma on sellised:

a) inimesed, kes ei ela suurtes linnades ja kellel puudub kodukohas hea treenimise võimalus ja tore treener
b) inimesed, kes elavad suurtes linnades ja ei soovi 30 minutit päevast kulutada trenni minekule ja teine sama palju trennist tulekule. , Kui käid kolm korda nädalas trennis, on see tund sinu päevast ja 156 tundi sinu aastast.
c) inimesed, kes on alles liikumisega alustamas ja häbenevad teisi silmapaare ning sooviksid omaette kodus enese vormiga tegeleda.

Naisi on sihikul kindlasti rohkem kui mehi, suhe võib olla umbes 3:1 naiste kasuks. Vanuseliselt suurim rühm on 25-45 aastased.

Konkurents videotrennide sektoris on ülitihe. Videotrenni äppe on kõvasti, isegi kodumaine Netfit ja Youtube’ist parem ei räägigi.

See vastab tõele. Tuleb tõdeda, et selles valdkonnas tegelemine ja sinna raha panustamine on kindlasti riski-investeering. Samas on eestlased startup rahvas, kes suudab teha häid ja läbilöögivõimelisi teenuseid ka maailmas konkurentsitihedates valdkondades, nagu näiteks sõidujagamine.

Meil on usku, et me suudame teha palju ägedama asja kui keskmine trenniäpp ja suudame sellega suurema hulga kasutajate tähelepanu võita ja rahakotirauad avada. Selleks kutsume endale appi treenerid ehk võtame trenniäpi maailmas tavapäratu lähenemise. Tavaline oleks see, et minu äpp ja minu sisu. Meie läheneme rohkem Spotify’likult, kus tahame pakkuda hea platvormi headele, aga miks mitte ka keskpärastele sisuloojatele. Meil on demokraatia ja eks rohkem lendavad lõpuks need kanalid, kes oma sisu paremini läbi mõtlevad ja kvaliteetsemalt toodavad. Aviciil on ju ka Spotifys rohkem kuulamisi kui Üllar Jörbergil, aga sisu saavad vabalt üles laadida nii Jörpa kui Avicii koopiaõiguste omanikud.

Kui sa oled täna väga hea treener, aga mitte väga hea IT-mees, siis kuidas sa oma treeninguid internetis tuhandetele müüa saad? Youtube’is ei maksta sulle selle eest mõistlikku tasu, sest kujutad ette, et sa kogud enda trennile näiteks 1000 vaatajat ja teenid selle eest 2 eurot? 1000 vaatajat ja kaasategijat ühele trennile on Eesti mõistes väga viisakas number, nende eest 2€ saamine aga on mõttetu. Kui reaalne on aga ühe trenniga jõuda 10 000 või 100 000 vaatajani? Eesti suurusel turul mitte ja ilmselt ka sellisel suurel turul nagu Poola on see peaaegu võimatu. Sul on ka võimalus müüa Facebookis, Instagramis, Zoomis. Aga kujutate ette seda paberimajandust, mis sellega kaasneb? Kes on sulle maksnud ja kes pole? Kellel sai üleeile vaatamisõigus läbi? Kas see tüüp, kes su grupi või videokõnega liituda soovib on tänase trenni raha maksnud? Kui pole, siis kas sul on meeles talle peale trenni meeldetuletus saata ja kontrollida hiljem, kas makse laekus? Kust sa üldse leiad need inimesed ja kuidas neile trenniaegadest teada annad? Küsimusi jätkub lõputult.

Kui me suudame luua ideaalse tööriista treenerile, millega ta suudab oma trennidega jõuda inimesteni Karksi-Nuias, Orissaares ja Narva-Jõesuus, saada neilt piletiraha ja teha neist enda fännid, siis oleme oma tööd hästi teinud.

Annan ka meie treeneritele väikese isikliku arengu eesmärgi, mille sain eelmisel nädalal loetud Pat Flynni raamatust “Superfans”. Saa endale iga päev juurde vähemalt 1 uus fänn, siis on sul neid kolme aastaga koos 1000. Korja igalt fännilt iga kuu 10 eurot ja sul on aasta lõikes kuuekohalise käibega äri – 1000 fänni korda 120 eurot aastas. See tundub isegi Eestis reaalne saavutada.

Millised on FitQ tulevikuplaanid?

Hetkel on meil olemas minimaalne toimiv lahendus, millel on maksvad kliendid ja isegi mõned fännid, kes meid väga kiidavad. Platvormil pakuvad treeninguid 40 treenerit Eestist ja Leedust. Praegu tahame töökorda saada paar järgmist olulist asja. Esiteks, ühe kanali põhiste piletite müük, selleks, et luua treeneritele võimalus oma fännide käest otse raha saada. Hetkel teenivad treenerid läbi platvormi üldiste piletite, vastavalt oma vaatamiste arvule.

Teiseks, kodused treeningprogrammid. Need on midagi, mida inimesed internetist otsivad. Märksõnad nagu kodune treeningprogramm või algajate treeningkava või kodune rasvapõletus pakuvad inimestele huvi. Loome treeneritele võimaluse üles ehitada enda isiklikke treeningprogramme. Miks ei võiks lisaks kirgi kütvale rasvapõletusele meie keskkonnas olla ka programmid “10 tunniga kätelseisuni” või “Harjuta kodus võrkpalli altsöötu, nii et lühter terveks jääb”.

Tulevikus tahame treeneritele luua tööriistu, et pakkuda videokõne teel personaalnõustamist ning personaaltreenerilt kliendile treeningkava tegemist ja täitmise kontrollimist. See viimane võib olla ka päeviku vormis.

Sa oled ise ka treeneriks õppinud. Millal siis sinu trennid FitQ-sse tulevad?

Ma lõpetasin just Robin Sharma raamatu “5 AM Club” ja sellest tulemusena tekkis idee, et tahaks katsetada tema metoodikat ka enda peal. Sharma väitel kulub ühe harjumuse omandamiseks 66 päeva. Kuna üheks tema peamiseks soovituseks on ärgata hommikuti kell 5 ja alustada päeva 20-minutilise treeninguga, mis on piisavalt raske, et higistama ajada, siis mõtlesin, et miks mitte teha need trenniampsud siis videotrennidena. Nii et 13-nädalane väljakutse mulle endale on igal hommikul kell 5 anda FitQ platvormil eetrisse üks 20-minutiline treening. Olete teretulnud minuga seda väljakutset kaasa tegema ja saame näha, kas ma pean 66 päeva vastu.

Miks live treeningud on üldse vajalikud? Miks video järgi hiljem treenimise võimalusest pole küllalt?

Live trennidel on oma võlu, sest see juhtub nüüd ja praegu. Ma pean oma mugavustsoonist kohe välja tulema ja edasi lükkamine ei tule kõne alla. Miks inimesed lähevad rokk-kontserdile oma lemmikbändi kuulama, kui Spotifyst või CD-plaadilt tuleb see muusika palju kvaliteetsemalt? Või miks minna fitnessklubisse BodyCombatit tegema kui Les Mills on Demandist saad seda kaasa teha maailmatasemel instruktoritega ja megahea produktsiooniga?

Teiseks tähendab live’ide tegemine uue materjali pealevoolu. Näeme oma keskkonnas, et inimesed ei taha ühte ja sedasama trenni teha kaks korda või kui vahel soovivadki, siis suures plaanis tahaks lõpuks ikka midagi uut. Uudsus aitab ajul paremini treeningkoormust taluda.

Tulles tagasi rokk-muusika näite juurde, siis kui te olete minu vanune, siis on suur tõenäosus, et te arvate, et Foo Fightersi “The Colour and The Shape” on väga hea plaat. Aga mingil põhjusel olete ikka pärast seda ka uut muusikat kuulanud ja ostnud ja uusi väga häid asju leidnud.

Stebby investorid uurivad, et miks FitQ ei jätkanud Stebby tiiva ja kaubamärgi all?

Peamiselt seepärast, et see on täiesti teine toode. Stebbys me ehitame terviseteenuste turuplatsi, kus väga oluliseks osapooleks on ettevõtted ja üheks peamiseks väärtuseks, mis on kõige keskmes, on terve töötaja. FitQ-s oleme näo keeranud treenerite suunas ja ehitame toodet sellisena, et kõige keskel oleks treener ja tema missioon inimesed liikuma panna.Teine oluline põhjus oli see, et Stebbys on aastate jooksul kokku pandud mingi tiim, kellel on ühed väärtused ja inimestel on oma põhimõtted, miks nad on selle tiimiga liitunud. On ühised eesmärgid tootearenduse ja uutele turgudele liikumise osas. Tundus keeruline ja tiimi demotiveeriv kaheksa aastat vanas ettevõttes öelda, et yo, meil on nüüd pivot, hakkame hoopis teist asja tegema.

Mingi aeg proovisime sama katuse all, aga kiiresti sai selgeks, et kannatavad mõlemad tooted. Küll aga usume, et meil on võimalik paarisrakendina liikudes kohati eeliseid saada. FitQ-d aitab mingil määral startida varasem Stebby ehitamise kogemus, olen ise saanud väga hindamatu kogemuse, mida on nüüd ülihea rakendada. Palju lihtsam on FitQ-l jõuda ka Stebby klientideni. Stebbyle aga tekib FitQ kaudu uusi teenusepakkujaid, kellel on lisaks videotreeningutele ka suurepärane võimalus müüa Stebby platvormil välitreeninguid, personaaltreeninguid, treeningkavasid jne. Eriti lootusrikas olen selle koostöö tuleviku osas, sest süsteemi ülesehituselt on FitQ-l mitte kordades vaid kümnetes kordades kergem välisturgudele liikuda kui Stebbyl ja siis võiks see abi uute kontaktide ja võrgustiku tekkimise näol olla märkimisväärne.