Uus Algus: Pane asjad kirja

ehk X PEATÜKK Marti Soosaare e-raamatust “Uus algus”

Kirja panemise mõte on peaaegu sama nagu välja ütlemisel. Kõva häälega välja öeldud sõnum on küll tugevam, aga kui sa paned enda eesmärgi või plaani paberile kirja, siis on selge, et see sööbib paremini ka su mällu.

Sinu ajus on mõtted üsnagi pilla-palla ja paberil võtavad nad konkreetsema kuju.

Kordamine on tarkuse ema, ütles vanarahvas, aga sama ütleb ka Ebbinghausi unustamise kõver. Hermann Ebbinghaus oli tuntud psühholoog, kes 19. sajandi lõpupoole uuris, kuidas ja kui kiiresti asjad meile mällu talletuvad.Väga laias laastus kirjeldab tema avastusi ka eesti rahva vanasõna: kordamine on tarkuse ema.

Mõtled millelegi. Mõtled, et kirjutaks selle üles. Mõtled, kuidas sa selle kirja paned. Kirjutad paberile. Loed uuesti üle. Loed endale ette. Loed sõbrale ette. Saigi juba seitse kordust kokku. Nüüd on palju tõenäolisem, et see sulle mällu talletub ja kui see sai kirja, siis vajadusel saad alati üle vaadata.

Hea näide on trenni kalendrisse märkimine. Kui lepid sõpradega kokku, et iga teisipäeva õhtul kell 19 on jäähallis alustajate jäähokitrenn, siis kirjuta see endale telefonikalendrisse. Muidu võib juhtuda, et avastad, et unustasid 3 esimest trenni üldse ära ja siis tekib juba mõte, et teised on trennis nii palju arenenud selle ajaga ja riietusruumis kindlasti tehakse su puudumise üle nalja jne. Kui trenn on kirjas, siis see ei unune ja oled seal kohal ning kolmanda trenni lõpuks suudad juba ise selg ees kaitsesse tagasi uisutada ja oma esimeses trennis olevalt sõbralt litri kepilt kerge vaevaga ära näpsata.

Hakka pidama trennipäevikut. Kui tegeled vastupidavusspordiga, siis on sulle igasugu nutirakendusi hunnikute viisi. Juba mainitud Strava näiteks. Kui oled jõusaalihunt, siis eestlased on loonud sellise jõusaaliäpi nagu Gymwolf. See teeb su eest peaaegu kõik ära, ainult kangi pead ise tõstma. Kui sobivat äppi ei leia ja excel ka ei meeldi ja tahaksid endale tõelist vanakooli trennipäevikut, siis muidugi võid kasutada paberpäevikut. Ise lehitsesin just oma 2000. aasta trennipäevikut ja sain sealt päris palju ideid ja lehekülgede kaupa täiskirjutatud päevikut on kindlasti mõnus lehitseda. Kuu kokkuvõtteid teha on sedaviisi muidugi tülikas.

Annan sulle veel ühe lihtsa võimaluse päevikut pidada. Kui sa kasutad oma produktiivsuse ja aja mõõtmiseks Togglit (jällegi suurepärane eestlaste loodud tarkvara), siis tee endale sinna projekt “Treeningud” ja vajuta trenni alguses lihtsalt nuppu sisse ja lõpus välja, nagu sa oma töötunde mõõdad. Kui sul rohkem analüüsi pole vaja, kui seda, kaua trennile aega läks, siis selle ülevaate saad sealt kenasti kätte.

Kui oled advokaadina Togglit kasutanud, siis kliendile sa selle treeningtunni eest 100€ arvet saata ei saa, nagu oma teiste toggli-tundide eest. Küll aga, kui oled oma treeningutel järjepidev, siis saad oma tunnihinna tulevikus 150€ peale tõsta.

Kui nüüd edasi arvutada, siis nii oleks büroole kasulikum sulle iga päev jooksmine kohustuslikuks teha. Kui sa ühe tunni päevas jooksed ja kogud 7 tööl oldud tunniga kellale 3 töötundi (a 150€) versus oled 8 tundi töö juures ja saad Togglisse neli tundi odavama hinnaga. Büroo jaoks on igapäev kasu 50€.

Päriselu matemaatika on tegelikult veelgi karmim. Need, kes on kogu elu harjunud liigutama, on üldse nutikamad ja paremas vormis ja küsivad tunnist 200€ ning jõuavad tööpäevas kasulikke tunde ka teha 4,5. Need, kes liikumisega ei tegele, aga piirduvad päriselt 3 tunniga. Kui see nüüd uuesti kokku arvutada, siis vahe on nüüd juba kolmekordne ehk 900€ vs 300€.

Siit saab teemat edasi arendada veel sellele, et kuhu ja kuidas investeerib see advokaat, kes rohkem teenis ja kellel raha rohkem üle jäi. Selge, et pärast igapäevaseid kulusid jäi tal investeeringuteks märgatavalt rohkem vahendeid. Ehk tagasi sellesse peatükki, kus rääkisime, kuidas väikestest asjadest saavad suured.

---

“No, mis ma tast kirja panen, nagunii ma kunagi seda päevikut ei vaata” mõtleb mõnigi. Eks see on natukene nagu telefoniga reisil Eiffeli tornist arutu hulga piltide klõpsimine, mida sa kunagi hiljem ei vaata ja millest sa saaksid palju kvaliteetsema foto osta sealtsamast või ükskõik kust Pariisis umbes 1.50€ eest.

Samas on kirja panemisel selline efekt nagu task-listis mingile tehtud tegevusele joone peale tõmbamine. Sa elad veelkord läbi seda väikest rahulolu enda saavutusest ja naudid väikest eduelamust. Ehk on juba see hetk, kui sa kirja paned, sulle väike preemia trenni eest. Kui teed seda vahetult pärast trenni lõppu muidugi. Kui täidad päevikut retrospektiivselt korra nädalas, siis see efekt natuke väheneb ja pigem võib esineda vaimset pingutust, et meenutada, mis päeval just sai jõusaalis käidud ja millisel päeval käisid naabriga kepikõnnirajal. Palju te üldse kõndisite too päev? See omakorda sööb seda naudingut päeviku täitmisest väiksemaks.

Tegelikult sa ei peagi ju iga päev seda päevikut lugema ja analüüsima. Vajadusel on siiski alati võimalus objektiivselt üle vaadata, mis päriselt sai tehtud või tegemata jäi. Kui sa midagi kirja pole pannud, siis teed aasta kokkuvõtet umbes selles stiilis, et “käisin küll möödunud aastal üsna tihti ujumas, aga ikkagi olen 7 kg aastaga juurde võtnud. Ei märganud küll, et vesi basseinis langenud oleks, kui ma välja ronisin”.

Kui sul oleks asjad kirjas, siis oleks tõde sul must-valgel olemas. Tegelikult käisid ujumas kuu jooksul keskmiselt korra, just siis kui tööandja sporditoetus aeguma hakkas. Iga teisel korral vedelesid lihtsalt mullivannis nagu morsk merekaldal ja ülejäänud kuuest korrast viiel ujusid kõigest 200 m. Ühel korral oli sul aga tõeline hoog sees, tegid 2 km nagu torpeedo ja meenutasid kuidas keskkooli ajal samu distantse iga päev ujusid. “Sai ju tehtud küll,” meenutad aasta lõpus, aga trennipäevikus oleks selgelt kirjas, et ujusid aasta jooksul ainult 3 kilomeetrit.

REAALSUSE KONTROLL – PALJU SA TEGELIKULT LIIKUNUD OLED?

Miks see peab nii keeruline olema? Täida mingit päevikut ja analüüsi hiljem. Tahad lihtsamalt? On veel lihtsam võimalus. Kõige lihtsam päevik on tavaline seinakalender. Kindlasti saad neid erinevatelt firmadelt, mille ustav klient sa oled olnud või kes sind enda kliendiks tahavad. Pane kõige inspireerivam neist koridoriseinale ja pastakas sinna kõrvale rippuma ja tõmba pärast trennist tulekut iga päeva kohale rist. Aasta lõpuks loe ristid kokku. Kas said rohkem kui 200?

Psühholoogid soovitavad mingist harjumusest vabanemisel samuti asjad üles märkida. Kui sulle meeldib näksida, lase käia. Lihtsalt lepime kokku, et enne iga korda, kui sa kommi põske pistad, kirjutad üles, mis on see põhjus, miks sul magusaisu tuli. Kus see juhtus? Kellega sa koos olid? Mida sa enne seda tegid?

Sisuliselt on nüüd kaks võimalust. Sa avastad, et kirja panemise vaev on suurem, kui kommisöömisest saadav nauding ja sa jätad näksimata. Või joonistuvad üles kirjutatust välja mingid mustrid, mille murdmisega saad tegelema hakata.

Ütleme, et sa avastad, et iga jumala kord kui sa jääd kell 18 Aktuaalset Kaamerat vaatama, jääb sul trenn vahele. Siis saadki analüüsida, kumb on olulisem. Kas juba kell 18 vaadata ära päevauudiste kokkuvõte ja diivanile mahaistumisega endalt trennihoog maha võtta,kannatada ära kella 21 uudistesaateni või hoopis kuulata jõusaalis kõrvaklappidest Vikerraadio uudiseid.

Alati ei pea ka ise asju kirja panema. Olemas on ka head spetsialistid, kes saavad sind aidata. Personaaltreeningud ja treeneril endale treeningplaani teha laskmine on suurepärane motivaator. Seda mitte ainult sellepärast, et sul on päevade kaupa kirjas, mida sa sel päeval tegema pead, vaid usutavasti on sul oma treeneriga ka järelseansid ja analüüside tegemise koht. Kuidas end tunneksid, kui pead treenerile tunnistama, et tema hoolega tehtud plaanist sai tehtud umbes kolmandik?

Kui tahad leida endale personaaltreenerit, siis mine Stebbysse ja pane otsingusse märksõna “personaaltreening” või “personaaltreener”. Sealt leiad hulga suurte kogemustega spetsialiste, kes on sind kindlasti valmis aitama.

See oli kümnes peatükk Marti Soosaare e-raamatust “Uus algus”. Oleme avaldanud ka eelnevad peatükid, neid saad lugeda meie blogist, terve e-raamatu saad alla laadida aga SIIT.

Kui sa nüüd aru said, et sa tegelikult polegi ju eriti liikunud ja otsustasid, et on aeg selle suhtes midagi ette võtta, vali treening SIIT.