Miks sa ehk oma Siluetiga rahul ei ole ehk “tüsenemise ajalooline vaade”.

Heidame pilgu sellele, mida rääkisid moeajakirjad kehakaalu suurenemisest 60 aastat tagasi ehk järgnev artikkel on pärit 1961. aasta ajakirjast “Siluett” ning avalikustati pealkirjaga “Tüsenemine”.

Toimetus saab rohkesti kirju meie lugejatelt, kellele on määratud meie mudelid nimetuse all „täidlasele figuurile“. Neis kirjades on palju muret tüsenemise pärast ja ikka jälle esinev küsimus: mis teha? Kui tüsenemine on haiguslik, siis saab aidata ainult arst, sest kehakaalu haiglasel kasvul on mitmeid erinevaid põhjusi. Kuid üllatavalt paljud ei tule nagu üldse sellele mõttele, et rasvumise kõige tavalisemaks põhjuseks on ülemäärane söömine. Kuidas vältida liigset kehakaalu, sel teemal palusime sõna võtta NSV Liidu MTA Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi biokeemia sektori juhatajal farmaatsiakandidaadil E. Vagasel.

Meie maa kõigis tootmisharudes toimub tööprotsesside mehhaniseerimine ja automatiseerimine. Suurt energiakulu nõudev raske füüsiline töö on kadumas, üha enam asendub see vaimse tööga. Suureneb pidevalt nn. „istuva eluviisiga“ töötajate arv. Teiselt poolt toodetakse meil toiduaineid seadusepäraselt ning pidevalt kasvavas tempos. Juba lähemas tulevikus rahuldatakse sel alal kõik meie nõuded. Organismi kõigi vajaduste täielik rahuldamine ei tohi aga viia toiduga liialdamiseni.

Liigsöömine ühelt poolt ja füüsilise töö vähesus teiselt poolt soodustavad kehakaalu suurenemist Mõnikord on liigne kehakaal haigusliku päritoluga (häired sisenõristusnäärmete või kesknärvisüsteemi talitlustes jms.). Naised tüsenevad sageli pärast lapse sünnitamist või klimakteeriumiperioodil. Nende haiguslike seisundite ravimine kuulub arsti kompetentsi. Enamasti (90-95% juhtudest) on tüsenemise põhjuseks aga liigsöömine. Liigsöömise tagajärjel tekkinud tüsenemine võib üle minna haiguseks – rasvtõveks.

Tüsenemine tekib tavaliselt 30.-40. eluaastatel, sest inimese ainevahetus alaneb pärast 25. eluaastat iga kümne aasta jooksul 7-8% võrra. Pärast 30. eluaastat loobutakse sageli sportimisest. Hommiku- ning tootmisvõimlemist ja värskes õhus viibimist peetakse aja raiskamiseks. Mõnikord arvatakse isegi, et tüsenemine polegi pahe, vaid hea tervise ja soliidsuse tunnus.

Sellise suhtumise „viljad“ ei lase end kaua oodata. Juba 40.-50. eluaastatel esineb organismi talitlustes selliseid häireid (hingeldus, südamepekslemine, pulsi sagenemine, ainevahetuse häired jne.), mis sunnivad arstilt abi otsima. Inimeste arv, kes liigsöömisega oma tervist rikuvad ja eluiga lühendavad, näitab tõusutendentsi. Saksa Demokraatliku Vabariigi teadlased tulid läbiviidud uurimistöö alusel järeldusele, et neil „iga kolmas inimene sööb enda haigeks“. Ka meil esineb toiduga liialdamist. Näiteks sisaldab meie sanatooriumide toit mõnikord keskmiselt 4600 kalorit päeva kohta, samal ajal peame me aga kosmonautide energiavajaduseks kosmoselennu ajal 2700 kalorit. On vajalik,et kõhnad inimesed sanatooriumis oma normaalse kaalu taastaksid. Ei ole aga õige, et inimesed, kelle kehakaal on 10-30 kg üle normaalse, sanatooriumis või puhkekodus viibides veel 3-4 kg juurde võtavad. Nendes küsimustes peab õigesti orienteeruma, sest asi ei seisne siin ainult „taljes“, vaid kõigepealt tervises.

Milline on siis inimese normaalne kaal? Inimese normaalne kehakaal kilogrammides leitakse, kui pikkusest sentimeetrites lahutada 100 (nn. Broca valem). Selline arvutus sobib hästi 165 cm pikkuse inimese kohta, kelle normaalne kehakaal on seega 65 kg. Tegelikult on  lühema kasvuga inimesed mõnevõrra raskemad, pikemakasvulised aga mõnevõrra kergemad sellise arvutuse teel leitud kaalust. Normaalse kehakaalu täpsemaks määramiseks kasutatakse tabeleid, kus peale pikkuse võetakse arvesse ka sugu, vanust ja kehaehitust. Kaalu kõikumist 4 kg võrra alla või üle ideaalse keskmise raskuse peetakse samuti normaalseks. Sellest suuremaid kõrvalekaldumisi nimetatakse aga kõhnuseks või tüseduseks.

Tüsenemisest hoidumiseks või kehakaalu mahavõtmiseks on kõigepealt vajalik enesedistsipliin, kuid siin on vaja ka mõningaid teadmisi. Mitte kõik toiduained pole tüsenemise seisukohalt ühteviisi „ohtlikud“. Näiteks on toiteväärtuse poolest võrdsed, sisaldades 100 kalorit: 11 g seapekki, 13 g võid, 40 g leiba, 80 g loomaliha, 100 g kartuleid, 150 g piima, 150 g tursakala, 170 g õunu, 400 g kapsaid ja 1200 g kurke. Köögi- või puuvilja ja valgurikaste (kuid rasvavaeste) kala- ning lihasortide tarvitamine kehakaalu kergesti ei tõsta. Seevastu aga rasvarikkad lihasordid (seapekk jt.) või süsivesikuterikkad toiduained (leib, sai, pudrud jt.) muutuvad organismis kergesti depoorasvaks. Tüsenemist soodustab suhkru ja maiustuste (kompvekid, šokolaad, küpsised jne.) tarvitamine. Seepärast peavad tüsedad inimesed nende toiduainete tarvitamist piirama. Näiteks soovitatakse võid tarvitada mitte üle 20 g, suhkrut mitte üle 50 g päevas. Päevases toidus peab aga olema vähemalt 15-20g taimeõli, mis sisaldab asendamatuid küllastumatuid rasvhappeid (F-vitamiini). Tüsedad peavad piirama ka vee tarvitamist (see ei tohi ulatuda üle 0,8-1,2 l päevas). Rasva ja süsivesikute (tärklise ja suhkru) tarvitamise piiramine ei tee istuva eluviisi korral kahju, vaid aitab organismil pikkamisi ära kulutada liigsed rasvavarud. Pealegi tekib inimorganismis ainevahetusprotsesside tagajärjel tärklisest ja suhkrust rasv, rasvast ja valgust aga suhkur (glükogeen). On võimalik ka valkude muundumine rasvaks.

Kehakaalu reguleerimisel ei tohi piirata valgu tarvitamist (vajadus 100-150g päevas), sest valkained suurendavad organismi ainevahetust ega ole asendatavad ühegi teise toitainega. Seepärast peab toiduratsioonis olema küllaldaselt rasvavaest liha, kala, juustu, kohupiima jms. Toit peab olema ka vitamiini- ning mineraalaineterikas, sest neid toitaineid ei saa teistega asendada. Vitamiinide ja mineraalainete allikana on suure tähtsusega köögi- ja juurviljad. Need toiduained sisaldavad vähe keedusoola (naatriumi) ning on suhteliselt rikkad kaaliumist. Kaalium ja naatrium korraldavad organismi vee ainevahetust: naatrium kogub vett kudedesse, kaalium aga aitab seda organismist välja viia. Seega aitavad kaaliumirikkad köögi- ja puuviljad organismil liigsest veest vabaneda.

Viimaste aastate uurimused näitavad, et intensiivse vaimse töö juures on valgu-, vitamiinide ja fosforivajadus suurem kui füüsilise töö puhul. Seega peab istuva eluviisiga vaimset tööd tegev inimene tarvitama rasva- ja süsivesikuterikkaid toiduaineid vähem, kuid valgu-, vitamiini- ja fosforirikkaid toiduaineid rohkem.

Tüsenemise vastu saab ainult siis edukalt võidelda, kui õnnestub piirata liigtoitumist ja tõsta organismi energiakulu, kasutades selleks intensiivsema liikumise abi. Siin on enesedistsipliin tähtsam kui meditsiin. Kontrollige oma kehakaalu, sest tüsenemine tähendab enneaegset vananemist.