FitQ on videotreeningute platvorm, mis on suunatud teravikuga treenerile

Küsisime mõned küsimused FitQ mineviku, oleviku ja tuleviku kohta FitQ tegevjuhilt Marti Soosaarelt.

Alustame peamisest. Mis on FitQ?

FitQ on tarkvaralahendus, mille eesmärgiks on anda treeneritele tööriist, millega oma oskusi maailmale müüa. Juba nii väikeses riigis nagu Eesti on sadu treenereid. Oma klubide kaudu jõuavad nad mõnesaja inimeseni, kes on peamiselt koondunud suurlinnadesse. Samal ajal puudub paljudel inimestel ligipääs kvaliteetsetele treeningutele. FitQ võimaldab treeneril läbi interneti jõuda treenitavateni, leida uusi jälgijaid ja aidata rohkem inimesi liikuma.

Kuidas FitQ alguse sai?

Koroona tuli. Spordiklubid pandi kevadel kinni, treenerid suunati palgata puhkusele ja Stebby (toona veel SportID) tiimiga nuputasime, kuidas saada meie kliendid kodukontorites liikuma ja mida teha, et treeneritel trennivarustus hallitama ei läheks ning kuidas saaks pakkuda neile raha teenimise võimalust. Koondasime toona igapäevaselt kokku päevaplaani treenerite poolt pakutavatest videotreeningutest. Saatsime oma klientidele kirja, kus julgustasime neid tasuma kuutasu koduse treenimise eest läbi Stebby. Seda tasu jagasime siis treeneritele vastavalt sellele, kui palju neile silmapaare jagus. Kõik vaatajanumbrid panime kokku Exceli tabelisse Facebookis vaatamise statistika järgi. Tegime ka ise hulga treeninguid Tartu treeneritega, mõnel päeval 2-3 tükki, nii et kõhulihastele lisaks tekkis ka live video edastamise kogemus. Sealt edasi treeneritega suheldes arenes mõte, kuidas see ühtseks teenuseks vormistada.

Miks inimesed kasutavad FitQ-d?

Esiteks selleks, et kodus vormi saada. Teiseks, sest nende lemmiktreener kutsub neid trenni ja see trenn on nende emakeeles.

Kes on FitQ peamised sihtrühmad?

Kui vaadata koroonast kaugemale, siis kolm peamist sihtrühma on sellised:

a) inimesed, kes ei ela suurtes linnades ja kellel puudub kodukohas hea treenimise võimalus ja tore treener
b) inimesed, kes elavad suurtes linnades ja ei soovi 30 minutit päevast kulutada trenni minekule ja teine sama palju trennist tulekule. , Kui käid kolm korda nädalas trennis, on see tund sinu päevast ja 156 tundi sinu aastast.
c) inimesed, kes on alles liikumisega alustamas ja häbenevad teisi silmapaare ning sooviksid omaette kodus enese vormiga tegeleda.

Naisi on sihikul kindlasti rohkem kui mehi, suhe võib olla umbes 3:1 naiste kasuks. Vanuseliselt suurim rühm on 25-45 aastased.

Konkurents videotrennide sektoris on ülitihe. Videotrenni äppe on kõvasti, isegi kodumaine Netfit ja Youtube’ist parem ei räägigi.

See vastab tõele. Tuleb tõdeda, et selles valdkonnas tegelemine ja sinna raha panustamine on kindlasti riski-investeering. Samas on eestlased startup rahvas, kes suudab teha häid ja läbilöögivõimelisi teenuseid ka maailmas konkurentsitihedates valdkondades, nagu näiteks sõidujagamine.

Meil on usku, et me suudame teha palju ägedama asja kui keskmine trenniäpp ja suudame sellega suurema hulga kasutajate tähelepanu võita ja rahakotirauad avada. Selleks kutsume endale appi treenerid ehk võtame trenniäpi maailmas tavapäratu lähenemise. Tavaline oleks see, et minu äpp ja minu sisu. Meie läheneme rohkem Spotify’likult, kus tahame pakkuda hea platvormi headele, aga miks mitte ka keskpärastele sisuloojatele. Meil on demokraatia ja eks rohkem lendavad lõpuks need kanalid, kes oma sisu paremini läbi mõtlevad ja kvaliteetsemalt toodavad. Aviciil on ju ka Spotifys rohkem kuulamisi kui Üllar Jörbergil, aga sisu saavad vabalt üles laadida nii Jörpa kui Avicii koopiaõiguste omanikud.

Kui sa oled täna väga hea treener, aga mitte väga hea IT-mees, siis kuidas sa oma treeninguid internetis tuhandetele müüa saad? Youtube’is ei maksta sulle selle eest mõistlikku tasu, sest kujutad ette, et sa kogud enda trennile näiteks 1000 vaatajat ja teenid selle eest 2 eurot? 1000 vaatajat ja kaasategijat ühele trennile on Eesti mõistes väga viisakas number, nende eest 2€ saamine aga on mõttetu. Kui reaalne on aga ühe trenniga jõuda 10 000 või 100 000 vaatajani? Eesti suurusel turul mitte ja ilmselt ka sellisel suurel turul nagu Poola on see peaaegu võimatu. Sul on ka võimalus müüa Facebookis, Instagramis, Zoomis. Aga kujutate ette seda paberimajandust, mis sellega kaasneb? Kes on sulle maksnud ja kes pole? Kellel sai üleeile vaatamisõigus läbi? Kas see tüüp, kes su grupi või videokõnega liituda soovib on tänase trenni raha maksnud? Kui pole, siis kas sul on meeles talle peale trenni meeldetuletus saata ja kontrollida hiljem, kas makse laekus? Kust sa üldse leiad need inimesed ja kuidas neile trenniaegadest teada annad? Küsimusi jätkub lõputult.

Kui me suudame luua ideaalse tööriista treenerile, millega ta suudab oma trennidega jõuda inimesteni Karksi-Nuias, Orissaares ja Narva-Jõesuus, saada neilt piletiraha ja teha neist enda fännid, siis oleme oma tööd hästi teinud.

Annan ka meie treeneritele väikese isikliku arengu eesmärgi, mille sain eelmisel nädalal loetud Pat Flynni raamatust “Superfans”. Saa endale iga päev juurde vähemalt 1 uus fänn, siis on sul neid kolme aastaga koos 1000. Korja igalt fännilt iga kuu 10 eurot ja sul on aasta lõikes kuuekohalise käibega äri – 1000 fänni korda 120 eurot aastas. See tundub isegi Eestis reaalne saavutada.

Millised on FitQ tulevikuplaanid?

Hetkel on meil olemas minimaalne toimiv lahendus, millel on maksvad kliendid ja isegi mõned fännid, kes meid väga kiidavad. Platvormil pakuvad treeninguid 40 treenerit Eestist ja Leedust. Praegu tahame töökorda saada paar järgmist olulist asja. Esiteks, ühe kanali põhiste piletite müük, selleks, et luua treeneritele võimalus oma fännide käest otse raha saada. Hetkel teenivad treenerid läbi platvormi üldiste piletite, vastavalt oma vaatamiste arvule.

Teiseks, kodused treeningprogrammid. Need on midagi, mida inimesed internetist otsivad. Märksõnad nagu kodune treeningprogramm või algajate treeningkava või kodune rasvapõletus pakuvad inimestele huvi. Loome treeneritele võimaluse üles ehitada enda isiklikke treeningprogramme. Miks ei võiks lisaks kirgi kütvale rasvapõletusele meie keskkonnas olla ka programmid “10 tunniga kätelseisuni” või “Harjuta kodus võrkpalli altsöötu, nii et lühter terveks jääb”.

Tulevikus tahame treeneritele luua tööriistu, et pakkuda videokõne teel personaalnõustamist ning personaaltreenerilt kliendile treeningkava tegemist ja täitmise kontrollimist. See viimane võib olla ka päeviku vormis.

Sa oled ise ka treeneriks õppinud. Millal siis sinu trennid FitQ-sse tulevad?

Ma lõpetasin just Robin Sharma raamatu “5 AM Club” ja sellest tulemusena tekkis idee, et tahaks katsetada tema metoodikat ka enda peal. Sharma väitel kulub ühe harjumuse omandamiseks 66 päeva. Kuna üheks tema peamiseks soovituseks on ärgata hommikuti kell 5 ja alustada päeva 20-minutilise treeninguga, mis on piisavalt raske, et higistama ajada, siis mõtlesin, et miks mitte teha need trenniampsud siis videotrennidena. Nii et 13-nädalane väljakutse mulle endale on igal hommikul kell 5 anda FitQ platvormil eetrisse üks 20-minutiline treening. Olete teretulnud minuga seda väljakutset kaasa tegema ja saame näha, kas ma pean 66 päeva vastu.

Miks live treeningud on üldse vajalikud? Miks video järgi hiljem treenimise võimalusest pole küllalt?

Live trennidel on oma võlu, sest see juhtub nüüd ja praegu. Ma pean oma mugavustsoonist kohe välja tulema ja edasi lükkamine ei tule kõne alla. Miks inimesed lähevad rokk-kontserdile oma lemmikbändi kuulama, kui Spotifyst või CD-plaadilt tuleb see muusika palju kvaliteetsemalt? Või miks minna fitnessklubisse BodyCombatit tegema kui Les Mills on Demandist saad seda kaasa teha maailmatasemel instruktoritega ja megahea produktsiooniga?

Teiseks tähendab live’ide tegemine uue materjali pealevoolu. Näeme oma keskkonnas, et inimesed ei taha ühte ja sedasama trenni teha kaks korda või kui vahel soovivadki, siis suures plaanis tahaks lõpuks ikka midagi uut. Uudsus aitab ajul paremini treeningkoormust taluda.

Tulles tagasi rokk-muusika näite juurde, siis kui te olete minu vanune, siis on suur tõenäosus, et te arvate, et Foo Fightersi “The Colour and The Shape” on väga hea plaat. Aga mingil põhjusel olete ikka pärast seda ka uut muusikat kuulanud ja ostnud ja uusi väga häid asju leidnud.

Stebby investorid uurivad, et miks FitQ ei jätkanud Stebby tiiva ja kaubamärgi all?

Peamiselt seepärast, et see on täiesti teine toode. Stebbys me ehitame terviseteenuste turuplatsi, kus väga oluliseks osapooleks on ettevõtted ja üheks peamiseks väärtuseks, mis on kõige keskmes, on terve töötaja. FitQ-s oleme näo keeranud treenerite suunas ja ehitame toodet sellisena, et kõige keskel oleks treener ja tema missioon inimesed liikuma panna.Teine oluline põhjus oli see, et Stebbys on aastate jooksul kokku pandud mingi tiim, kellel on ühed väärtused ja inimestel on oma põhimõtted, miks nad on selle tiimiga liitunud. On ühised eesmärgid tootearenduse ja uutele turgudele liikumise osas. Tundus keeruline ja tiimi demotiveeriv kaheksa aastat vanas ettevõttes öelda, et yo, meil on nüüd pivot, hakkame hoopis teist asja tegema.

Mingi aeg proovisime sama katuse all, aga kiiresti sai selgeks, et kannatavad mõlemad tooted. Küll aga usume, et meil on võimalik paarisrakendina liikudes kohati eeliseid saada. FitQ-d aitab mingil määral startida varasem Stebby ehitamise kogemus, olen ise saanud väga hindamatu kogemuse, mida on nüüd ülihea rakendada. Palju lihtsam on FitQ-l jõuda ka Stebby klientideni. Stebbyle aga tekib FitQ kaudu uusi teenusepakkujaid, kellel on lisaks videotreeningutele ka suurepärane võimalus müüa Stebby platvormil välitreeninguid, personaaltreeninguid, treeningkavasid jne. Eriti lootusrikas olen selle koostöö tuleviku osas, sest süsteemi ülesehituselt on FitQ-l mitte kordades vaid kümnetes kordades kergem välisturgudele liikuda kui Stebbyl ja siis võiks see abi uute kontaktide ja võrgustiku tekkimise näol olla märkimisväärne.