Oled koos sõpradega? 15 minutit lendab. Ootad pikas järjekorras? Sama aeg tundub nagu mitu tundi. Sama ka treeninguga. Mõned inimesed naudivad pikka ja rahuldust pakkuvat treeningut, teised eelistavad diivanit. Kuid asi pole pelgalt laiskuses! Ajakirjas Psychology of Sport and Exercise avaldatud uuring näitab, et kuni 37% inimese “reaktsioonist” treeningule võib olla tingitud tema geenidest. Mõned inimesed on sõna otseses mõttes nõus treenima rohkem kui teised.

Tervisele kasulike hüvede saamiseks piisab vaid mõnest minutist päevast!

Ajakirjas PLOS ONE avaldatud töös võrreldi 45-minutilise sörkimise mõju lühikese 10-minutilise treeninguga (sealhulgas vaid 1 minut kõrge intensiivsusega spurtimist). 12 nädala pärast näitasid mõlemas katserühmas osalejad samasugust paranemist nii südame-veresoonkonna kui ka ainevahetuse tervises. “Lühiajaline intensiivne intervalltreening parandas kardiometaboolse tervise näitajaid samal määral kui traditsiooniline vastupidavustreening istuvatel meestel, vaatamata 5x väiksemale treeningmahule ja ajakulule,” järeldab uuring.

5 teaduslikult tõestatud kasu, mille tagab vaid 15 minutit trenni päevas!

1. Su aju muutub nutikamaks!

Neuropsychologia ajakirja poolt avaldatud uuringus leiti, et 10–15-minutit velotrenazööril tõi kaasa kognitiivse jõudluse 14% tõusu!

Proceedings of the National Academy of Sciences esitatud uurimisprojektis paluti rühmal kolledži üliõpilastel minna umbes 10 minutiks lühikesele jalutuskäigule (või mõnele muule kergele treeningule, näiteks joogale). Pärast seda tehti neile mälutest, kus oli näha paremaid tulemusi mälutestis, kui treeningut mitte teinud tudengitel.

2. Aitab vähendada isusid

Ajakirjas Appetite edastatud uuringus kirjutati, et vaid 15-minutit trenni päevas on kõik, mis on vajalik, et vähendada maiustuste ja šokolaadi tarbimist poole võrra!

3. Su vaimne tervis paraneb

Kas teadsid, et juba 15 minutit jooksmist (või samaväärne mõõdukas treening) päevas võib vähendada depressiooniriski lausa 26%? Just sellisele tulemusele jõuti Harvardi ülikoolis läbi viidud uuringus!

Kusjuures liikumisest on kasu ka neile, kes on juba depressiooniga kimpus. BioPsychoSocial Medicine edastatud uuringus jõuti järeldusele, et 15-minutiline trenažööril treenimine alandas märkimisväärselt stressihormooni kortisooli taset raske depressiivse häirega diagnoositud isikute rühmas.

4. Su eluiga võib pikeneda!

Ajakirjas The Lancet kirjeldatud uuringus jälgiti üle 400 000 inimese. Tulemused olid rõõmustavad!  Võrreldes osalejatega, kes üldse ei treeninud, oli neil, kes treenisid keskmiselt 90 minutit nädalas (või 15 minutit päevas), 14% vähenenud suremuse risk ja 3 aasta võrra pikem eluiga. Sarnase tulemuse sai ka Euroopa Kardioloogide Seltsi uuring 120 000 uuritavaga. Sealt nähtus, et 15 minutist treeningust piisab, et vähendada vanemate inimeste surmariski 22% võrra.

5. Põletad enam kaloreid

Sa ei pea veetma tervet päeva jõusaalis! Ajakiri Medicine & Science in Sports & Exercise edastas uuringu, mis näitas, et veidi alla 15-minutiline raskuste tõstmine (umbes 11 minutit) 3x nädalas tagas püsivama energiakulu suurenemise. Lihtsamalt öeldes – osalejad jätkasid kalorite ja rasva põletamist ka pärast raskuste tõstmist. Veelgi rõõmustavam on see, et uuringu autorid järeldavad, et umbes 15-minutiline raskuste tõstmine mõnel päeval nädalas võib aidata rasvumist ennetada, isegi nende seas, kes muidu elavad suures osas istuva eluviisiga.

Seega igasuguse liikumise lisamine oma päeva on väga väärtuslik! Isegi, kui sul aega napib, võib natukene täiendavat intensiivsust pakkuda ainulaadset kasu sinu tervisele. Peaasi, et oleksid oma treeningutes järjepidev ja teelt kõrvale kaldudes kohe tagasi „reele hüppad“. Vajad selles abi? Võta meiega ühendust ja toetame sind sel teel ajast ja asukohast sõltumata!

FitQ platvormil on veebruaris algamas väljakutse, mille eesmärk on aidata Sind treeningharjumuste loomisel ja treenida Sinu järjepidevust. Eesti parimad treenerid Kristi Möldri ja Kalev Ermits on Sinu jaoks kokku pannud efektiivse treeningute kava, kus leiad iga päeva alt ühe 15-20 minutilise treeningu. 

Vaata lähemalt, veel jõuad registreeruda: https://fitq.me/et/challenges/trennisobrad

Uue aasta lähenedes seavad paljud endale tervisealaseid eesmärke. Soovitakse alustada treeningutega, langetada kaalu ning toituda tervislikumalt. 1. jaanuaril on kõik õhinal ja elevil, spodiklubid on puupüsti täis, kuid juba jaanuarikuu lõpuks on motivatsioon kadunud ning uue aasta lubadused meelest läinud. Kuidas siis ikkagi saavutada enda treeningeesmärgid ja järjepidevus?

Sea realistlikud eesmärgid

On oluline seada endale realistlikud eesmärgid, mis on saavutatavad. Iga päev mitu tundi trenni teha võib tunduda hea plaan ja esmapilgul ka tehtav, kuid ilma eelneva ettevalmistuseta on vigastused kerged tulema ning treeningutest loobutakse sootuks. Seetõttu võiks alustada tasa ja targu, et motivatsioon ei kaoks. Kui alustad esimest korda treeningutega või sul on jäänud pikem treeningpaus sisse, siis 2-3 korda nädalas on alustuseks juba hea. Hiljem saad vastavalt oma enesetundele eesmärki muuta ning treeningute arvu suurendada.

Alusta lühikeste treeningutega

Põhjus, miks järjepidev treeningute tegemine ei õnnestu on see, et soovitakse algust teha pikkade treeningutega mitu korda nädalas. Kui igapäevane sportimine ei ole varasemalt kuulunud sinu elustiili juurde, siis alusta lühemate treeningutega. Ka 15 minutit päevas on efektiivne ning seda aega on palju lihtsam enda päevakavas leida.

Leia vastutuspartner

Tihti võetakse eesmärkide saavutamine ette üksinda ja salaja. Üksi pusides on raske leida motivatsiooni, kuid leides endale vastutuspartneri, kellele pead aru andma oma sammude kohta ning kellega saad ka koos treenida, aitab see sul rajal püsida. Vastutuspartnerile saad jagada oma muresid ja rõõme ning tunda end toetatuna. Jagatud mure on pool muret ning jagatud rõõm on topeltrõõm!

Küsi abi personaaltreenerilt

Internetist leiab meeletult palju materjali toitumise ja treeningute kohta, alustajana on kõige selle infotulva sees keeruline sorteerida enda jaoks õiget teavet välja. Kui sa ise ei tea, kust alustada, siis targem on pöörduda personaaltreeneri poole, kes aitab sul seada konkreetsed eesmärgid vastavalt sinu soovidele. Personaaltreener motiveerib, tõstab teadlikkust harjutuste, tehnika ning tervisliku eluviisi teemadel, ta paneb sind rohkem pingutama ja end ületama. Samuti on väiksem risk vigastuste tekkeks, kuna saad pädevat nõu.

Võta osa treeningväljakutsest

Väljakutsed on motiveerivad, seda eriti tiimides. Alustajana on mõistlik leida selline väljakutse, mis ei käiks sulle üle jõu. Mitmed spordiklubid teevad aeg ajalt väljakutseid, samuti leidub online treeningväljakutseid. Näiteks jaanuarikuus toimub FitQ treeningväljakutse Järjepidevus, mis on tiimides ning kus iga päev tuleb kõigest 15 minutit pühendada treeningule.

Järjepidevus on võtmesõna eesmärkide saavutamisel. Kõik saab alguse lihtsatest sammudest ning neid järgides täituvad ka sinu suurimad unistused! Proovi selle aasta jaanuaris mõelda natukene teisiti. Selle asemel, et panna endale üle jõu käivad eesmärgid ja pigistada ennast esimese kuuga nii vaimselt kui füüsiliselt tühjaks, püüa endale luua uusi tervislikke harjumusi. On selleks igaõhtune väike jalutuskäik, hommikune sirutus või terve shokolaaditahvli vahetamine mõne kommi vastu. Oluline on, et suudad enda uutele tervislikele harjumustele truuks jääda, nii et ühel hetkel muutuvad nad üheks sinu elu osaks, mis sind teenivad ja loovad sulle parema elukvaliteedi. 

Jõulud on ukse ees ja jõuluperioodil on igaühe ja iga pere jaoks omaseks saanud erinevad traditsioonid. Mõni perekond veedab advendi ühise laua taga koos kokates ja õhtust süües, samas kui teine perekond naudib koos värskes õhus matkamist ja kelgutamist. 

Paljude perede jaoks on jõulude juures kesksel kohal jõulutoidud, kuid alati ei pea jõulutraditsioonid seonduma just toiduga. Järgnevalt pakume välja mõned mõtted, mida võiks oma pere või sõpradega pühadeperioodil teha.

Advendikalendri või kommi asemel sussi sisse mõni mäng või tervislik snäkk

Iga detsembrihommik ei pea ilmtingimata algama šokolaadi või kommiga. Muul ajal see ju ilmselt nii ei ole. Poodides leidub erinevaid tervislikke alternatiive ja kui detsembrikuu hommikud on vaheldusrikkamad, on nad ka põnevamad.
Sussi sisse võib vabalt pista ka õuna või porgandi koos väikese kirjakesega, mis tutvustab lapsele vitamiine, mida antud puuviljast saab. Samuti võib lapsi üllatada meisterdamisvahenditega, kleepsudega või muude väikeste kingitustega, mis ei tekitaks harjumust, et hommikul esimeseks toiduks on vaid magus.

Hommikupudru sisse jõulumaitseid

Tervislik ja toitev pudrukauss saab hoopis teise võlu, kui sellesse lisada natuke jõuluhõngu. Kas selleks on sinu jaoks tsipake kaneeli, kardemon või peeneks purustatud piparkook ja ehk ka mõni rosin? Hommikusöök võiks olla toitev ja tervislik ja väikeste lisanditega on võimalik luua igapäevastele maitsele vaheldust.

Hommikuvõimlemine perega

Miks mitte alustada pühade ajal enda päeva hommikuvõimlemisega, mida saate teha kogu perega. Taustaks jõululaulud, mõned kükid, sirutused ja ringutused – nii saab kehas vere käima ja meele erksaks. Kvaliteetaeg + liikumine, mis saaks olla parem. 🙂

Lumelabidad käiku

Kui loodus õnnistab meid ilusa valge lumega, mis detsembrile ja talvele alati erilisema hõngu annab, on meil tahes tahtmata vaja ka natuke vaeva näha, et uksest välja saada või auto lumekihi alt üles leida. Järgmine kord kaasa lume lükkamisse kogu pere. See on eriline viis olla õues, hingata värsket õhku ja kui sellest lume kühveldamisest kasvab välja väike hanges hullamine või lumesõda, siis on pärast punaste põskedega eriti mõnus toas sooja teed nautida.

Valged tunnid õues seigeldes

Kui suvisel ajal veedame kindlasti oluliselt rohkem aega õues, siis talvel kipuvad paljud meist mugavusest end koduseinte vahele peitma. Nädala sees võivad meil valged tunnid mööduda koolis või tööl, kuid nädalavahetusel on ideaalne võimalus proovida midagi teistsugust.

Eestis on erinevaid matka- ja suusaradu, kelgumägesid ja metsatukkasid, kus igaüks võib leida midagi iseendale. Nädalavahetusel on ideaalne võimalus sõprade või perega jalutades juttu rääkida, suusatades natuke võistlusvaimu näidata või lumesõda pidades end uuesti lapsena tunda. Miks mitte proovida ka talisuplust? Loe sellest lähemalt meie talisupluse artiklist.

Õhtu lõpetuseks kerge venitus ja rahulik aja maha võtmine

Jõulusaginas võib meie elus olla natuke rohkem stressi kui tavaliselt. Kipub ju nii olema, et muretsetakse kinkide pärast, planeeritakse küllaminekuid ja jõululauda. Et õhtul parem uni tuleks, on hea mõte enne voodisse minekut natukene venitada ja võimelda.
FitQ platvormil leiad mitmeid erinevaid venitustreeninguid, näiteks võiksid proovida seda joogapõhist venitustreeningut.

Mis on sinu pere praegused jõulutraditsioonid ja mida põnevat võiksid nendega koos veel korda saata? Loodame, et leidsid siit artiklist mõne mõtte ja jagad FitQ Instagramis ning Facebooki lehel meiega julgelt ka teie pere ägedaid ja erilisi traditsioone.

Talisuplusest on viimaste aastate jooksul aina enam ja enam juttu tehtud. Tundub, et külmemate ilmade tulles leidub pea igaühel mõni sõber, kes postitab pildi jahedast rannast või jäässe kaevatud august. Ühest küljest võib mõte talisuplusest tunduda laushirmutav, teisest küljest on see jällegi põnev – aga mis see talisupluse võlu siis ikkagi on?

Antud artiklis avame talisupluse maailma – räägime sellest, kuidas ja miks alustada, mis varustust vaja võib minna ning mis ohtusid meeles pidada. Lisaks sellele räägivad meile oma kogemustest talisuplusega kaks FitQ treenerit – Melissa ning Laura ning enda poolt lisab ka teadmisi mitmekordne taliujumise maailmameister Henri Kaarma. Lisaks harrastajatele rohkem tuntud talisuplusele on eraldi spordialana olemas ka taliujumine. Räägime artiklis ka taliujumisest ning infot iga-aastase taliujumise festivali Ice Swim Festival kohta jagab infot üks festivali korraldajatest – Erkki Kasenurm.

Talisuplus kui immuunsüsteemi tugevdaja ja energia andja

Kui rääkida talisupluse kasuteguritest, tuuakse tihtipeale esimesena välja immuunsüsteemi tugevdamine ja enese “karastamine”, muuhulgas on leitud, et talisuplus kiirendab vereringet ja vähendab põletikke. Lisaks on võimalus end proovile panna ka vaimselt, sest äkiliselt külmast tulenev ebamugavustunne on tõeline eneseületamine.
Melissa toob välja, et talisupluse järel tunneb ta suurenenud energiataset, mida võib kirjeldada lausa eufooriana. Talisupluse päeval tekib pärast ujumist erksam, värskem ja energilisem olek. Sellega nõustub ka Henri, kes ütleb, et peale talisuplust on tunda tugevat endorfiinilaksu.
Laura tunnetab samamoodi, et talisuplus on justkui restart kehale ja meelele ning aitab ka stressi maandada. Talisuplust saab pidada nii füüsiliselt kui vaimselt värskendavaks kogemuseks.

Talisuplust võiksid proovida kõik, kel vähegi võimalik

Talisuplus sobib uudishimulikele ja julgetele, kellele see otseselt vastunäidustatud pole. Melissa arvab, et talisuplus sobib kõigile, kellel vähegi tahtmist seda proovida ja end veidi teistmoodi proovile panna. Talisuplemas on ta näinud nii lapsi, kui kõrges eas seenioreid. Henri soovitus oleks kõigil tervetel inimestel talisuplus ära proovida, see võib hakata meeldima. Samas ütleb ta, et südameprobleemide puhul tasub esmalt arsti käest nõu küsida. Kõik intervjueeritavad on samal meelel, et talisuplust võiksid kasvõi kord elus kõik terved inimesed proovida.

Talisuplusega alustamine – kodus, veekogus või koos talisuplusklubiga

Talisuplusega võib alustada mitmel viisil ning olenevalt olukorrast ja võimalustest saab esimest korda “varba märjaks teha” kodus, spaas või külmas veekogus. Laura pakub välja, et alustada võikski sammhaaval. Alguses võib duši all külma veega katsetada ning väga oluline on külma veega kohanemist teha järk-järgult. Kindlasti tuleks alustada lühemate sutsakatega ning ajapikku saab soovi korral vees olemise aega ka pikendada.

Laura leiab, et kui minna juba väliveekogusse talisuplust proovima, siis ka seda tuleks teha aegamööda – algul teha märjaks jalad, siis käed, kasta natuke vett käevartele ja õlgadele. Kui keha on sellega kohanenud, on juba lihtsam täielikult sisse minna. Hingamine mängib talisupluse ja külma vee juures suurt rolli – see tuleb saada paika ja kontrolli alla. Aeglased hingetõmbed aitavad keha lõdvestada, kuigi esmane reaktsioon võib olla, et külmast tõmbab hinge automaatselt kinni või on raske hingata. Hingamise jaoks võib katsetada Wim Hof meetodeid. Laura toob välja, et esialgu meeldib talle end üles soojendada nn “fire breath” meetodiga (eriti aktiivne hingamine). Vette minnes on aga vajalik oma hingamine aeglustada ja rahustada, oluline on vaigistada oma meel. Melissa soovitab hakata külma veega harjutama end juba suve lõpus või sügise algul. Ka siis on tähtis alustada lühemast ajaperioodist vees, millejärgselt saab veesolekut ka pikendada. 

Kui duši all või avaveekogus võib talisuplust tasapisi proovida ka üksinda (eeldusel, et teed seda turvaliselt ja tuttavas kohas), siis hea viis talisuplust proovida on Henri soovitusel võtta ühendust teistega, kes talisupluse enda jaoks juba on avastanud. Sotsiaalmeediast on võimalik leida erinevaid talisuplusklubisid, mida leidub juba igas linnas ja ka väiksemates kohtades. Mõne klubi juures on olemas saun ja riietusruum, kui teistes klubides saadakse avaveekogu juures kokku ja käiakse lihtsalt veekogu kaldalt koos vees. Teistega koos proovides on kindlasti võimalik neist eeskuju võtta ning ka teadmisi ammutada.

Talisuplus ei vaja erilist varustust, aga eeldab läbi mõtlemist

Kõik intervjueeritavad on ühel meelel, et talisuplus pole hobi, mis vajab palju erilist varustust. Pigem on oluline see, et suplema minnes on enne läbi mõeldud, kuidas end peale suplemist üles soojendada. Asukoha valikul on hea, kui minna kohta, mida ise tunned – tundmatus kohas vette hüppamine võib olla ohtlik, seda eriti külmal ajal. Seljas on talisuplejatel tavapäraselt ujumisriided, kaasas ka rätik. Külmemal ajal on oluline ka müts, mis võiks ka vette minnes peas olla. Laura ja Melissa rõhutavad, et peale veest välja tulemist on oluline keha soojendada, selleks sobib rätik või hommikumantel, midagi sooja peaks panema jalga ning kätte võib panna ka kindad.

Laura leiab, et spetsiaalsed kindad ja sussid on suplemiseks olemas, kuid arvab, et need on pigem tõsistele suplejatele ja pole harrastajatele vajalikud. Henri mainib samamoodi neopreenist kindaid ja susse ja leiab, et neid võib kasutada, aga ehedama elamuse saab supleja ilma nendeta. Kui on võimalik minna sooja sauna, siis soovitaks Henri kõigepealt minna vette ning peale seda sauna soojendama. Kui saunavõimalus puudub, tuleb end soojalt riietada ning suplema minnes tuleks planeerida juba nii, et peale suplust liibuvaid riideid selga ei peaks panema – see on niiske ja jaheda naha puhul raske ja ebameeldiv ettevõtmine.

Ohtude teadvustamine on oluline

Kõik intervjueeritavad kinnitavad, et peale suplust tuleb end õigesti riietada ja külma eest peaks kaitsma eelkõige oma pead ja sõrmi. Laura tuletab meelde, et peale suplust pikemalt vee äärde jutustama jäädes, võib tekkida oht end ära külmetada. Vesi ise on plusskraadide juures, aga õues võivad olla miinuskraadid ja tuuline, seega peale veest lahkumist tuleks märjad riided võimalikult ruttu seljast ära võtta.

Melissa rõhutab enda soojendamise vajadust ning Henri lisab, et soojendamine on tähtis, aga peale talisuplust ei tohi minna kuuma sauna või palavasse vette, ülessoojenemine peaks toimuma aegamisi. Jällegi rõhutab Laura ka seda, et üksinda suplema minek võib olla ohtlik – seega pigem tasub seda harjumust tekitada ja hobi harrastada turvaliselt koos mõne sõbra või pereliikmega.

Korra proovides võib juba talisupluse pisik külge hakata – selle võlud on kohe tunda

Melissa kogemus talisuplusega algas tasapisi 2020-2021. aastal. Ta alustas septembri lõpus sellega, et jooksis ca 5-6 km ning seejärel läks ta end jõkke kastma. Talvisel ajal järgnes suplus ka näiteks jõutrennile ning supluse kohaks võis olla jõgi või meri. Mõned korrad proovis Melissa ka otse kodust, “külmalt” vette minna – see aga tundus tema jaoks raskem eneseületus. See, et kere oli juba mingi liigutamise või trenniga soojaks aetud, tegi talisupluse kogemuse mõnusamaks. Talisuplusega alustamine oli oluline eneseületus, Melissa ütleb, et see tundus üks asi, mida ta arvas, et enda elus iialgi ei tee. Ja siiski – just sellepärast otsustaski ta seda siiski proovida, sest see tundus niivõrd suur eneseületus. Ta tõestas endale, et suudab sellest hirmust üle astuda ja lõppkokkuvõttes hakkas talisuplus talle meeldima ning andis palju mõnusat energialaengut ja heaolutunnet.

Laura on lapsest saati peale sauna jääaugus käinud, otse vette on ta läinud “külmalt” alates 2019. aastast. Talisuplusest sai harjumus, kui Laura pere otsustas ühiselt, et nad hakkavad külmas vees suplema. Laural on enda jaoks seatud reegel, et kui talle see otseselt liiga ei tee, siis proovib midagi uut, kasvõi korra. Kui ei meeldi, on vähemalt proovitud ja rohkem seda tegema ei pea. Laura oli aga üllatunud, kui talle talisuplemine hoopis meeldima hakkas ja see andis talle hea energia. Praeguseks on talisuplus juba selline mõnus lõunapaus, et Laura hüppab otse läpaka tagant töölt korraks vette.

Talisupluse ideest taliujumiseni

Henri kirjeldab oma kogemust läbi ujumise – aastaks 2007 oli ta teinud oma esimesed maratonujumised ja tal tuli mõte, et tegelikult saab ka talvel ujuda. Külm vesi oli alguses tema jaoks eneseületus, kuid samas kinnitas ta endale, et Soomes olevat 100 000 talisuplejat. Kuna seal on nii palju talvel vees käijaid, ei saa see ju päris ületamatu olla. Ühel novembriõhtul silkas Henri Kakumäe rannas vette, kastis ennast kaelani vette ja spurtis kaldale tagasi. Kokku kestis seiklus pelgalt minut või paar, aga ise oli ta ülimalt rahul. Nagu kõik talisuplusega alustajad, sai ta võimsa endorfiinidoosi ja sestpeale sai talisuplus/taliujumine mulle harjumuseks. Henri on taliujumise (just, võistlusliku ujumise) maailmas peale seda nime teinud ja mitmekordne maailmameister taliujumises. Ta on leidnud sellest maailmast seega lisaks eneseületusele ka teistsuguse võimaluse end proovile panna.

Taliujumise võistlused Eestis – Ice Swim Festival

Kui talisuplusest rääkides mõtleme me enda külma vette kastmist ja ehk seal ka mõne minuti veetmist, siis taliujumine kui mõiste on teise tähendusega. Taliujumise all mõeldakse klassikalist ujumist talvisel ajal avaveekogus, kus vee temperatuur on alla 10 plusskraadi. Taliujumine on võistluslik, selles ei ole oluline end niivõrd karastada kui liikuda punktist A punkti B võimalikult kiiresti – samas tingimused külma vee näol on väga erilised võrreldes muude ujumisvõistlustega.

Eestis korraldatakse ka taliujumise võistluseid ja juba mitmendat aastat ka taliujumise festivali. Selle aastane taliujumise festival toimus 28.11-04.12 nädalal ehk just hiljuti. Festivali üks korraldajatest, Erkki Kasenurm, jagab, et festivali korraldati seekord sarnaselt juba kolmas aasta, kokku on korraldamises olnud neli aastat (2019 oli festivalita). Varasemalt oli ka võistluseid, kuid nende korraldus muutus. Ice Swim Festivali korraldajad on näinud, kuidas välismaal võistluseid korraldatakse (Lätis, Venemaal, Valgevenes, Sloveenias) ning pannud parimad mõtted kõrva taha ja annavad oma üritusega võimaluse kogeda midagi uut – samas on endal entusiasmi palju. Erkki ütleb, et taliujumise juures on nii tore näha, kuidas inimesed lähevad vette naeratades ja tulevad ka veest välja naeratades. 

Erkki kirjeldab Ice Swim Festivali nii: “Festival jaguneb kaheks:

1. Sportlased, kes tulevad võistlema au ja kuulsuse peale (seekord oli MK avaetapp Tallinnas, kokku oli esindatud 13 riiki).

2. Harrastajad, kes ei oma otsest soovi olla kõige kiiremad (võitjaid saab olla ainult ju üks), vaid koos tegemise rõõm. Festivali korraldajatena ongi meie soov tuua ühisüritusele justnimelt need “hoovi tiigis sulistajad”, et koos pidutseda. Eelnevatel aastatel oleme korraldanud nn rekordujumise – siiani peaks olema 2020 aastast püsiv rekordiline teateujumine (osales 505 ujujat – kõik osalejad said läbida 25 meetrit vabalt valitud stiilis ja kostüümis).”

Kui tunned inspiratsiooni, mine ja proovi ära!

Kui talisuplusega varem tegelenud pole ja oled mõelnud, kas ja kuidas algust teha, siis loodame, et said antud artiklist mõtteid ja ka inspiratsiooni.

Tuletame meelde, et alustada võiks järk-järgult ja avaveekogus talisuplust proovides mine tuttavasse kohta ja eelistatult ka mitte üksinda. Enne suplemist võiksid läbi mõelda, kuidas end pärast üles soojendada ja teha kindlaks, et kõik vajalikud tingimused selleks on olemas. Soojad riided, müts, kindad, ehk ka võimalus minna sooja ruumi – see on vaja ette valmistada, et su kogemus oleks meeldejääv ja ohutu. Kui soovid proovida taliujumist koos teistega, püüa leida mõni talisuplusklubi, kus kogemusi hankida. Soovime sulle värsket meelt ja toredaid suplemiselamusi!

Pühadeperioodil on tegevust rohkem kui küllalt, nii jõulupidusid kui ka muid üritusi. Ühest küljest on see väga tore, aga võib juhtuda, et unustame iseenda eest hoolitseda. Samas – enda tervis pole miski, mida lihtsalt ära unustada!

Hea tervise jaoks on vaja teadlikult toituda ning ka mõõdukalt sportida ja liikuda, ning ka pühadeperiood ei tohiks olla siinkohal mingi erand. Soovime ennast ju enda kehas hästi tunda ka jõulude ajal.

Kuidas siis ikkagi ka pühadeperioodil kindlaks teha, et me jätkuvalt enda eest head hoolt kanname? Siinkohal anname selleks mõned soovitused:

Leia liikumisele oma päevaplaanis selge koht

Kui sul on igas päevas tegevuseks planeeritud kindel aeg, on seda ka lihtsam teha. Mis on parim aeg, sõltub su päevakavast ja kohustustest. Soovitame võimalusel päeva alustada liikumisega, see annab hea energia ka ülejäänud päevaks. Kui hommikul mitte kuidagi liikuma ei saa, ehk on hea aeg lõunapaus või kohe peale tööd?

Sea endale selged ja saavutatavad eesmärgid

Kui sa pole harjunud regulaarselt liikuma, siis alusta väikeste sammudega, ei ole hea mõte ehk kohe Ironmani võistlusteks või maratoniks treenida. Kui alustad kahest-kolmest treeningust nädalas või sead eesmärgiks 15 minutit aktiivset liikumist päevas, on see alustamiseks kindlasti palju jätkusuutlikum. Süües kasvab tavapäraselt ka isu, hea harjumuse tekkimine tahab aga sellega alustamist!

Treeni koos pereliikmetega või sõpradega

Iseend on vahel raske motiveerida igapäevaselt liikumiseks aega leidma, siis aga aitab motivatsiooni üleval hoida tore treeningpartner või grupp. Kui koos eesmärgis kokku lepite ja teineteist vastutavana hoiate, on trennist kõrvale hiilimise tõenäosus koheselt väiksem.

Treeni seal, kus sul on seda kõige mugavam teha

Kui end külmaga õue jooksma ei taha suruda ja spordiklubi ei tõmba, saab kodus liikuda. Kodused treeningud võivad olla väga efektiivsed ja kodus saab mugavalt katsetada eri treenerite ja treeningstiilidega. Samuti jääb ära transpordile kulutatud ajakulu.

Viibi võimalikult palju värskes õhus ja looduses

Kui sul on võimalik õues aega veeta, mine sinna sobivas riietuses ja naudi aega värskes õhus. Suusatamine, kelgutamine, uisutamine ja värskes õhus jalutamine teevad meele värskemaks ja keha erksamaks!

Kui lisada enda igapäevasele liikumiseesmärgile näiteks ka eesmärk tarbida igapäevaselt vajalik kogus vett (keskmiselt 2 liitrit oleks näiteks hea eesmärk) ja iga söögitaldriku peale panna midagi värsket, oled  teinud mitu sammu jõuluperioodi ja miks mitte ka edaspidise aja tervislikuma veetmise poole. 

Heade harjumustega on kõige raskem alguse tegemine – kui need saavad su igapäeva elu ja rutiini osaks, on suurem töö tehtud. 

FitQ platvormil leiad mitmeid koduseid treeninguid, mis aitavad sul igapäevaselt liikuda ning efektiivne treening võib tõesti olla ka vaid 15-minutiline. Proovi näiteks: 

• 14 minutiline korsetilihaste-treening
• 15 minutit tuharatele ja jalgadele
• 15 minutit kätele
• ABC HIIT 

Detsembrikuus on FitQ platvormil käimas ka tasuta trenniväljakutse, milles saad 3-5 liikmelise tiimiga osaledes teha tasuta trenni ja eduka läbimise puhul osaleda ka auhinnaloosis. Kui see on miski, mis sind sõprade ja pereliikmetega koos treenima motiveerib, siis registreeri juba täna. Veel pole liiga hilja alustada! Loe rohkem SIIT!