Iga algus on raske ja oleme kogenud nii dieeti pidades, kui trenni tegemisega alustades, et hea hoog kestab mingi aja. Siis avastame end jällegi alguspunktis.

Me oletame, et põhjus, miks sa oled selle teksti leidnud ja lugemisega siia kohta jõudnud on see, et sa tegelikult tahaksid olla aktiivsem ja saavutada oma eesmärgid. Sa tahaksid püsida valitud teel ja mitte keset teed peatuda või hoopis tagasi minna. Aga elu tuleb vahele. Mida teha?

Miks tuleb elu vahele ja inimesed otsustavad oma eesmärkidest loobuda? See küsimus paelub paljusid psühholooge ja seda ka Tartu Ülikoolis.

Kui me saaksime sinuga koos iga päev trenni teha ja kõik su suutäied kokku lugeda, siis oleks eesmärkide saavutamine superlihtne – vähemalt meie vaates. Selliselt aga paljudeni jõuda pole võimalik ja peame appi võtma tehnoloogia, millega jõuda massideni.

FitQ on koos Stebby ja Tartu Ülikooli psühholoogiainstituudiga valmistamas ette ühte uuringut, et uurida sportlikku motivatsiooni püsimist läbi aja. Uuringut nõustab ja aitab läbi viia TÜ isiksuse- ja tervisepsühholoogia kaasprofessor Kenn Konstabel. Viime läbi katse, kuhu kutsume kõik huvilisi osalema.

Et asi oleks veel selgem – ka sina, hea lugeja, oled oodatud.

Esimene samm

Sina, valid katses osalejana endale ühe kahe kuu jooksul saavutatava eesmärgi.

Eesmärk 1: Kaotada vähemalt 5 kg kehakaalust

Eesmärk 2: Sooritada vähemalt 30 kätekõverdust

Eesmärk 3: Joosta ilma peatumata 5 km

Kas mõni neist eesmärkidest kõnetas sind? Vali see enda jaoks välja.

Teine samm

Pane end kirja meie väljakutse osalejana. Seda saad teha selle blogipostituse lõpus asuvas vormis.

Kolmas samm

Nüüd tuleme mängu juba meie. Me ei tule sind trenniga piitsutama, ei roni su magamistuppa, ei peida su köögis toidunõusid ära ega söö puhvetikapist sinu sinna peidetud šokolaaditahvlit ära. Me ei kohtu sinuga füüsiliselt ega ka mitte virtuaalselt mitte kordagi. Me tahame sinult ainult 5 sekundit iga päev. Kas selle 5 sekundiga on võimalik tulemuseni jõuda? Saame näha.

Kuidas see täpselt käima hakkab, selle kohta saadame sulle info esimesel katse päeval ehk esmaspäeval 1. märtsil. Kõige lõpuks, kui 60 päeva katsetatud, tahame sulle saata maili teel vaid ühe küsimuse ja saada sinult ühe lühikese vastuse. Kokku soovime sinult kahe kuu jooksul saada umbes 10 minutit sinu aega ja selle artikli lugemisele kulunud 2 minutit on juba selle aja sees. Kas need 10 minutit on sinu valitud eesmärgi saavutamist väärt ja kas neist on kasu, seda saame varsti teada.

Piirangute kiuste saime trenni teha pea 70-liikmelise treeninggrupiga. Kuidas? Muidugi FitQ platvormil otseülekandena. Treening, mille jaoks klient tavaliselt ürituse toimumispaika kohale tuleb toimus seekord tema enda kodus. Tuttavad treenerid, kvaliteetsed treeningud ja null nakatumisriski – kõlab hästi? Ja mis veel parem, kõik trennimaratoni treeningud on nüüd ka treenerite kontodel järelvaadatavad!

Trennimaraton tähendas meie jaoks seda, et tuleb leida piisavalt suur saal otseülekandeks, treenerid, kes enda valikul trennimaratonil otseülekandes treeningu annavad ning palju patareisid mikrofonide jaoks. Okei, viimane pole ehk nii tähtis osa, kuid 11 treenerit ja piisavalt suur treeningsaal oli korralduslik väljakutse küll. Sellega panid meile õla alla head sõbrad Viimsi SPA spordiklubist, kes viimased kuud on usinalt ka enda FitQ kontodel otseülekandena treeninguid andnud. Nende treeningud leiad treenerite Meeli Kask ja Jarmo Kull kontodelt. Valgus- ja värviküllane saal Viimsi Spa spordiklubi abiga leitud jäi üle vaid kõikidele sobiv päev trennimaratoniks leida ning kava kokkupanek sai alata.

Trennimaraton kestis kokku 8 tundi ning osa võttis lausa 11 treenerit, kelle juhendamisel sai päeva jooksul valida enda lemmikud 11 treeningu seast.

Treenerid ja nende antud treeningud on järgmised: 
Ave-Mai Larin (HIIT);
Jarmo Kull (BODYBALANCE);
Mariann Kilg (ZUMBA);
Meeli Kask ja Keiu Paapsi (HICore);
Meeli Kask ja Keiu Paapsi (BODYCOMBAT);
Pille Trolla (Pilates);
Katrena Tenno (Total Body Cardio);
Kaisa Edenberg (ZUMBA);
Evelin Talts (Selja- ja rühitreening);
Casa de Baile (Piret Madar) (Salsa);
Keisy Põldsam (NTC Active Mobility and Recovery).

Need kõik treeningud on täies pikkuses järelvaadatavad ja kodus tehtavad FitQ platvormil.

Paar heli- ja mikrofoniprobleemi ja lugematu arv kilokaloreid hiljem oli FitQ trennimaraton läbi! Järgmise korrani!

FitQ tegevjuht Marti Soosaar otsustas lõpuks ka ise oma kanali FitQ-s tööle panna. Selle põhjuseks ja motivaatoriks on isiklik väljakutse 66 tööpäeva järjest hommikuti ärgata kell 5 ja alustada päeva hommikutrenniga. Miks just selline isiklik väljakutse sündis, sellest saad lugeda Marti isiklikust blogist.

Uurime aga, mida FitQ kasutajad sellest isiklikust väljakutsest kasu võiksid saada? Vastab Marti Soosaar.

“FitQ kasutajate jaoks tähendab see võimalust ärgata hommikul kell 5 minuga koos ja need trennid kaasa teha. Hakatuseks on iga tööpäeva alguses plaanis kerge 20 minutiline trenn, mille eesmärk on kergelt nahk märjaks saada. Sellele järgneb teine trenn formaadis 15+5 ehk 15 minutit venitusi ja 5 minutit lõõgastust.

Ma ei saa lubada, et ma päris igal hommikul saan otse-eetrisse minna, võimalik, et mõned trennid tuleb mul teha ilma publikuta. Kuigi publiku fakt ei ole tegelikult iseenesest põhiline selle väljakutse juures. Isegi väheusutav, et rahvas massiliselt kaasa tuleb sellega, sest kell 5 päevaga alustada ei ole kindlasti kõige populaarsem valik. Igal juhul mina teen seda väljakutset iseendale ja sellega kaasa tulemine või mittetulemine on igaühe vaba valik. Trennid jäävad ju järgi tegemiseks ka FitQ-sse üles, seega saab neid võtta ka kui lihtsalt lühikesi 20 minutilisi trennisutsakaid endale sobivamal ajal.

Need kolm esimest päeva, mis on nüüd sellest väljakutsest tehtud, on küll olnud mulle isiklikult ikka väga suurepärast energia ja efektiivsusega, nii et minu tänane soovitus on kõigile see vähemalt korra järgi proovida.”

Soovi korral leiad Marti FitQ kanali ja hommikused trennid siit.

Kodused treeningud on praegusel keerulisel ajal tõelised päästjad. Paljud kohad on suletud või käimiseks pigem mitte soovitavad. Soovitatakse pigem püsida kodus, mis tähendab loomulikult ka vähemat liikumist. Kuid oma rutiini struktureerimine nii, et see hõlmaks ühte treeningseanssi päevas, tapab üksluisust, viib sind liikuma ja on kasulik ka sinu vaimsele tervisele.

Veendumaks, et maksimeeriksid neid koduseid treeninguid, panime kokku näpunäited ja nõuanded selle kohta, kuidas kodustest treeningutest maksimumi võtta.

1.   Tee koduste treeningute plaan ja pea sellest kinni

Sinu tavapärane rutiin kodus olles on tõenäoliselt söömine, aknast välja vaatamine ja televiisoripuldist sobivate saadete leidmine. Paljud inimesed on suunatud kodutööle, seega ei pea terve pika päeva jooksul muuks välja minema, kui vaid toidupoodi sisseostude tegemiseks.

Kuid see ei tähenda, et sa ei saaks teha uut rutiini, lähtudes valitsevatest piirangutest. See on oluline nii sinu füüsilise kui ka vaimse tervise jaoks. Järjepidevus ja planeeritus on siin võtmesõnadeks. Kavanda oma päeva konkreetne aeg, mil tegeled füüsilise aktiivsusega ja pea sellest plaanist iga päev kinni. Just nii saad juurutada endas seda tervislikku harjumust, mis seab sinu füüsilise ja vaimse tervise esikohale.

Kui pikalt kodused treeningud ette planeerida?

Hea mõte on iga pühapäev maha istuda ja uue nädala kodused treeningud ette planeerida. See aitab sul nädala sees rajal püsida ka siis, kui motivatsioon on langenud. Kui sa aga nii suur planeerija ei ole, võta vähemalt igal õhtul see hetk aega ja pane kodune treening järgmiseks päevaks päevaplaani. Suhtu plaani tõsimeelselt ja käsitle iga treeningut kui väga olulist kohtumist.

2.   Loo paik koduste treeningute jaoks

Vali oma kodus üks kindel paik, mille pühendad koduse treeningu tegemiseks. Konkreetse paiga loomine aitab sul mõtted viia treeningu peale ja seda efektiivsemalt teha.

Me kõik ei ela majades, kus on piisavalt ruumi täielikult varustatud koduse jõusaali jaoks, kuid see ei tähenda, et sa ei saaks treeningualaks väikest ruumi eraldada – isegi kui see on ajutine ja pärast treeningut selle ära „lammutad“. Kuigi tõhusam oleks, kui sa saaksid selle paiga alles jätta. See motiveerib seda ruumi rohkem kasutada.

3.   Varustuse puudumine ei takista koduseid treeninguid

Sul ei ole vaja täiuslikku varustust alates hantlitest lõpetades mattide ja kummilintidega. See, et sul ei pruugi kodus varustust olla, ei tähenda, et sa ei saaks teha suurepäraseid treeninguid. Ära alahinda oma kehakaalu treenimise jõuna. Leidub suur hulk harjutusi, kus saad ilma täiendavate raskusteta korraliku koormuse igale oma lihasrühmale.

Kuid võid kasutada ka fantaasiat ja asendada hantlid veepudelitega, pealeastepingi tooliga ja võimlemiskepi harjavarrega. Piisava nutikusega saab edukalt enamus treeningvahendeid ka kodusest majapidamisest leida.

4.   Pane selga spordiriided

Sa võid üllatuda, kuidas nii väike asi nagu riiete vahetus, võib tõsta sinu treeningmotivatsiooni. Seega iga kord, kui plaanid treeningutega alustada, vaheta kindlasti ka oma koduriided trenniriiete vastu.

5.   Leia trennikaaslane, kellega edusamme jälgida

Kui plaanid koduseid treeninguid teha, kuid raske on seda harjumust oma igapäevaellu sisse lülitada, palu sõbra abi. Kodus viibimise ajal on (virtuaalse) treeningkaaslase leidmine lõbus viis püsida motiveerituna. Leia sõber või pereliige, kes on valmis pühenduma järjepidevale treeningule, ja planeerige seejärel üheskoos regulaarne virtuaalne treening, kus kasutate koos tegemiseks Skype, Messengeri või Zoomi. Palju lihtsam on treeningkava järgida, kui sul on selleks motiveeriv kaaslane.

6.   Eemalda koduse treeningu segajad

Kodus treenimine on mugav ja lõbus, kuid seal on ka palju häirivaid tegureid. Soovitame enne treeningu alustamist eemaldada kõik segavad faktorid, et saaksid 100% keskenduda treeningrutiinile. Lülita välja teler ja sea telefon hääletu peale ning pane käima lemmikmuusika, et hoida parajat rütmi ja meeleolu.

7.   Ära unusta venitada

Enne trenni soojendus ja pärast venitamine on tõenäoliselt sinu jõusaalirutiini regulaarne osa. Miks peaks siis kodus teisiti olema? Venitamine on sinu lihaste jaoks nii oluline. Nüüd, kui sul võib kodus treenides veidi rohkem aega olla, võid pühendada 10 minutit enne ja pärast treeninguid lihaste soojendamisele ja venitamisele, et need oleksid tugevad ja paindlikud.

autor: Brit Mesipuu

Küsisime mõned küsimused FitQ mineviku, oleviku ja tuleviku kohta FitQ tegevjuhilt Marti Soosaarelt.

Alustame peamisest. Mis on FitQ?

FitQ on tarkvaralahendus, mille eesmärgiks on anda treeneritele tööriist, millega oma oskusi maailmale müüa. Juba nii väikeses riigis nagu Eesti on sadu treenereid. Oma klubide kaudu jõuavad nad mõnesaja inimeseni, kes on peamiselt koondunud suurlinnadesse. Samal ajal puudub paljudel inimestel ligipääs kvaliteetsetele treeningutele. FitQ võimaldab treeneril läbi interneti jõuda treenitavateni, leida uusi jälgijaid ja aidata rohkem inimesi liikuma.

Kuidas FitQ alguse sai?

Koroona tuli. Spordiklubid pandi kevadel kinni, treenerid suunati palgata puhkusele ja Stebby (toona veel SportID) tiimiga nuputasime, kuidas saada meie kliendid kodukontorites liikuma ja mida teha, et treeneritel trennivarustus hallitama ei läheks ning kuidas saaks pakkuda neile raha teenimise võimalust. Koondasime toona igapäevaselt kokku päevaplaani treenerite poolt pakutavatest videotreeningutest. Saatsime oma klientidele kirja, kus julgustasime neid tasuma kuutasu koduse treenimise eest läbi Stebby. Seda tasu jagasime siis treeneritele vastavalt sellele, kui palju neile silmapaare jagus. Kõik vaatajanumbrid panime kokku Exceli tabelisse Facebookis vaatamise statistika järgi. Tegime ka ise hulga treeninguid Tartu treeneritega, mõnel päeval 2-3 tükki, nii et kõhulihastele lisaks tekkis ka live video edastamise kogemus. Sealt edasi treeneritega suheldes arenes mõte, kuidas see ühtseks teenuseks vormistada.

Miks inimesed kasutavad FitQ-d?

Esiteks selleks, et kodus vormi saada. Teiseks, sest nende lemmiktreener kutsub neid trenni ja see trenn on nende emakeeles.

Kes on FitQ peamised sihtrühmad?

Kui vaadata koroonast kaugemale, siis kolm peamist sihtrühma on sellised:

a) inimesed, kes ei ela suurtes linnades ja kellel puudub kodukohas hea treenimise võimalus ja tore treener
b) inimesed, kes elavad suurtes linnades ja ei soovi 30 minutit päevast kulutada trenni minekule ja teine sama palju trennist tulekule. , Kui käid kolm korda nädalas trennis, on see tund sinu päevast ja 156 tundi sinu aastast.
c) inimesed, kes on alles liikumisega alustamas ja häbenevad teisi silmapaare ning sooviksid omaette kodus enese vormiga tegeleda.

Naisi on sihikul kindlasti rohkem kui mehi, suhe võib olla umbes 3:1 naiste kasuks. Vanuseliselt suurim rühm on 25-45 aastased.

Konkurents videotrennide sektoris on ülitihe. Videotrenni äppe on kõvasti, isegi kodumaine Netfit ja Youtube’ist parem ei räägigi.

See vastab tõele. Tuleb tõdeda, et selles valdkonnas tegelemine ja sinna raha panustamine on kindlasti riski-investeering. Samas on eestlased startup rahvas, kes suudab teha häid ja läbilöögivõimelisi teenuseid ka maailmas konkurentsitihedates valdkondades, nagu näiteks sõidujagamine.

Meil on usku, et me suudame teha palju ägedama asja kui keskmine trenniäpp ja suudame sellega suurema hulga kasutajate tähelepanu võita ja rahakotirauad avada. Selleks kutsume endale appi treenerid ehk võtame trenniäpi maailmas tavapäratu lähenemise. Tavaline oleks see, et minu äpp ja minu sisu. Meie läheneme rohkem Spotify’likult, kus tahame pakkuda hea platvormi headele, aga miks mitte ka keskpärastele sisuloojatele. Meil on demokraatia ja eks rohkem lendavad lõpuks need kanalid, kes oma sisu paremini läbi mõtlevad ja kvaliteetsemalt toodavad. Aviciil on ju ka Spotifys rohkem kuulamisi kui Üllar Jörbergil, aga sisu saavad vabalt üles laadida nii Jörpa kui Avicii koopiaõiguste omanikud.

Kui sa oled täna väga hea treener, aga mitte väga hea IT-mees, siis kuidas sa oma treeninguid internetis tuhandetele müüa saad? Youtube’is ei maksta sulle selle eest mõistlikku tasu, sest kujutad ette, et sa kogud enda trennile näiteks 1000 vaatajat ja teenid selle eest 2 eurot? 1000 vaatajat ja kaasategijat ühele trennile on Eesti mõistes väga viisakas number, nende eest 2€ saamine aga on mõttetu. Kui reaalne on aga ühe trenniga jõuda 10 000 või 100 000 vaatajani? Eesti suurusel turul mitte ja ilmselt ka sellisel suurel turul nagu Poola on see peaaegu võimatu. Sul on ka võimalus müüa Facebookis, Instagramis, Zoomis. Aga kujutate ette seda paberimajandust, mis sellega kaasneb? Kes on sulle maksnud ja kes pole? Kellel sai üleeile vaatamisõigus läbi? Kas see tüüp, kes su grupi või videokõnega liituda soovib on tänase trenni raha maksnud? Kui pole, siis kas sul on meeles talle peale trenni meeldetuletus saata ja kontrollida hiljem, kas makse laekus? Kust sa üldse leiad need inimesed ja kuidas neile trenniaegadest teada annad? Küsimusi jätkub lõputult.

Kui me suudame luua ideaalse tööriista treenerile, millega ta suudab oma trennidega jõuda inimesteni Karksi-Nuias, Orissaares ja Narva-Jõesuus, saada neilt piletiraha ja teha neist enda fännid, siis oleme oma tööd hästi teinud.

Annan ka meie treeneritele väikese isikliku arengu eesmärgi, mille sain eelmisel nädalal loetud Pat Flynni raamatust “Superfans”. Saa endale iga päev juurde vähemalt 1 uus fänn, siis on sul neid kolme aastaga koos 1000. Korja igalt fännilt iga kuu 10 eurot ja sul on aasta lõikes kuuekohalise käibega äri – 1000 fänni korda 120 eurot aastas. See tundub isegi Eestis reaalne saavutada.

Millised on FitQ tulevikuplaanid?

Hetkel on meil olemas minimaalne toimiv lahendus, millel on maksvad kliendid ja isegi mõned fännid, kes meid väga kiidavad. Platvormil pakuvad treeninguid 40 treenerit Eestist ja Leedust. Praegu tahame töökorda saada paar järgmist olulist asja. Esiteks, ühe kanali põhiste piletite müük, selleks, et luua treeneritele võimalus oma fännide käest otse raha saada. Hetkel teenivad treenerid läbi platvormi üldiste piletite, vastavalt oma vaatamiste arvule.

Teiseks, kodused treeningprogrammid. Need on midagi, mida inimesed internetist otsivad. Märksõnad nagu kodune treeningprogramm või algajate treeningkava või kodune rasvapõletus pakuvad inimestele huvi. Loome treeneritele võimaluse üles ehitada enda isiklikke treeningprogramme. Miks ei võiks lisaks kirgi kütvale rasvapõletusele meie keskkonnas olla ka programmid “10 tunniga kätelseisuni” või “Harjuta kodus võrkpalli altsöötu, nii et lühter terveks jääb”.

Tulevikus tahame treeneritele luua tööriistu, et pakkuda videokõne teel personaalnõustamist ning personaaltreenerilt kliendile treeningkava tegemist ja täitmise kontrollimist. See viimane võib olla ka päeviku vormis.

Sa oled ise ka treeneriks õppinud. Millal siis sinu trennid FitQ-sse tulevad?

Ma lõpetasin just Robin Sharma raamatu “5 AM Club” ja sellest tulemusena tekkis idee, et tahaks katsetada tema metoodikat ka enda peal. Sharma väitel kulub ühe harjumuse omandamiseks 66 päeva. Kuna üheks tema peamiseks soovituseks on ärgata hommikuti kell 5 ja alustada päeva 20-minutilise treeninguga, mis on piisavalt raske, et higistama ajada, siis mõtlesin, et miks mitte teha need trenniampsud siis videotrennidena. Nii et 13-nädalane väljakutse mulle endale on igal hommikul kell 5 anda FitQ platvormil eetrisse üks 20-minutiline treening. Olete teretulnud minuga seda väljakutset kaasa tegema ja saame näha, kas ma pean 66 päeva vastu.

Miks live treeningud on üldse vajalikud? Miks video järgi hiljem treenimise võimalusest pole küllalt?

Live trennidel on oma võlu, sest see juhtub nüüd ja praegu. Ma pean oma mugavustsoonist kohe välja tulema ja edasi lükkamine ei tule kõne alla. Miks inimesed lähevad rokk-kontserdile oma lemmikbändi kuulama, kui Spotifyst või CD-plaadilt tuleb see muusika palju kvaliteetsemalt? Või miks minna fitnessklubisse BodyCombatit tegema kui Les Mills on Demandist saad seda kaasa teha maailmatasemel instruktoritega ja megahea produktsiooniga?

Teiseks tähendab live’ide tegemine uue materjali pealevoolu. Näeme oma keskkonnas, et inimesed ei taha ühte ja sedasama trenni teha kaks korda või kui vahel soovivadki, siis suures plaanis tahaks lõpuks ikka midagi uut. Uudsus aitab ajul paremini treeningkoormust taluda.

Tulles tagasi rokk-muusika näite juurde, siis kui te olete minu vanune, siis on suur tõenäosus, et te arvate, et Foo Fightersi “The Colour and The Shape” on väga hea plaat. Aga mingil põhjusel olete ikka pärast seda ka uut muusikat kuulanud ja ostnud ja uusi väga häid asju leidnud.

Stebby investorid uurivad, et miks FitQ ei jätkanud Stebby tiiva ja kaubamärgi all?

Peamiselt seepärast, et see on täiesti teine toode. Stebbys me ehitame terviseteenuste turuplatsi, kus väga oluliseks osapooleks on ettevõtted ja üheks peamiseks väärtuseks, mis on kõige keskmes, on terve töötaja. FitQ-s oleme näo keeranud treenerite suunas ja ehitame toodet sellisena, et kõige keskel oleks treener ja tema missioon inimesed liikuma panna.Teine oluline põhjus oli see, et Stebbys on aastate jooksul kokku pandud mingi tiim, kellel on ühed väärtused ja inimestel on oma põhimõtted, miks nad on selle tiimiga liitunud. On ühised eesmärgid tootearenduse ja uutele turgudele liikumise osas. Tundus keeruline ja tiimi demotiveeriv kaheksa aastat vanas ettevõttes öelda, et yo, meil on nüüd pivot, hakkame hoopis teist asja tegema.

Mingi aeg proovisime sama katuse all, aga kiiresti sai selgeks, et kannatavad mõlemad tooted. Küll aga usume, et meil on võimalik paarisrakendina liikudes kohati eeliseid saada. FitQ-d aitab mingil määral startida varasem Stebby ehitamise kogemus, olen ise saanud väga hindamatu kogemuse, mida on nüüd ülihea rakendada. Palju lihtsam on FitQ-l jõuda ka Stebby klientideni. Stebbyle aga tekib FitQ kaudu uusi teenusepakkujaid, kellel on lisaks videotreeningutele ka suurepärane võimalus müüa Stebby platvormil välitreeninguid, personaaltreeninguid, treeningkavasid jne. Eriti lootusrikas olen selle koostöö tuleviku osas, sest süsteemi ülesehituselt on FitQ-l mitte kordades vaid kümnetes kordades kergem välisturgudele liikuda kui Stebbyl ja siis võiks see abi uute kontaktide ja võrgustiku tekkimise näol olla märkimisväärne.